Tanymal jýrnalıst jańa taǵaıyndalǵan mınıstrdiń sheshimine qarsy shyqty

Ol mınıstrlik basshysynyń birqatar qazaq sózderin aýystyrý jónindegi sheshimin quptamaıtynyn ashyq aıtty dep habarlaıdy Qamshy.kz aqparat agenttigi.

Mádı Manatbek mınıstrdiń qazaqshaǵa aýdarylǵan termınderdi qaıta bekitýine qatysty pikirin Instagram paraqshasynda bildirip, memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa úndeý joldady.

"Qurmetti, Qasym-Jomart Kemeluly!

El bıliktiń ár sózin ańdyp, ár isin baǵyp otyr. Dál qazir pispegen sheshimdi asyǵys qabyldaı salatyn kez emes. Elmen sanaspasa, ortaǵa salmasa bolmaıdy.

Qoǵamdy dúrliktirgen máseleniń biri, mádenıet jáne sport mınıstri bolyp keshe ǵana taǵaıyndalǵan Aqtoty Raıymqulovanyń qazaqqa sińip ketken aýdarma sózderdi qaıtadan oryssha nusqasyna aýystyramyz degen sheshimi.

Qoǵamnyń talqylaýyna salmaı, pikirin bilmeı bulaı isteýge onyń moraldyq haqysy joq. Onsyz da eleńdep otyrǵan eldi, osy bir oısyz qadam jaısyz kúıge túsirdi. Osynyń ózinen kesheli-beri «bılik qazaqty qurtýǵa birjola kóshti, tilden aıyrý – elden aıyrý, buǵan shydaýǵa bolmaıdy» degen sııaqty pikirler qyzý talqylanyp jatyr.

Bylaısha aıtqanda joq jerden másele shyǵaryp, eldiń narazylyǵyn qoldan týdyryp otyrsyzdar. Sizge shynymdy aıtaıyn. О́z basym «synyp», «murajaı», «paıyz», «ánuran», «muraǵat», «meıramxana», «qoltyraýyn», «ushaq», «aqaý», «áleýet», «ota» degen sózderge úırenip qaldym. Samovardy samaýryn deıtinimiz sııaqty bul sátti aýdarylǵan, otyz jyldan beri sanaǵa sińgen sózder. Aýdarylǵany bar, burynnan qoldanylyp kele jatqany bar, bul sózderge qazaq ábden úırendi. Keńestik dáýirde qalyptasqan az ǵana topqa qazaqylanǵan ataýlar unamaıdy eken dep aýystyra salýǵa men qarsymyn.

Basshy aıtsa boldy el qoshtaıdy degendi de qoıý kerek.

Al "symtetik", "qyltıma" degen sózderge kelsek, buny el qabyldamady, sondyqtan olaı aıtpaıdy da. Bul sheshimnen qaıtpaımyz deıtin bolsańyzdar, «klass», «mýzeı», «gımn» dep ózderińiz aıta berińizder. Biraq qazaqsha balamasyna tıispeńizder. Gımn dep te, ánuran dep te aıta bereıik.

Bul tilimizdi baıytpasa kemitpeıdi. Til komıteti, termınkom, til ınstıtýtynyń mamandary sizderge baǵynyshty bolǵandyqtan únsiz kelisip otyrǵan bolar. Biraq ishteı olar da narazy.

Sondyqtan tildi tuqyrtyp, eldi túrtpekteı berýdi qoıý kerek. Tym bolmasa eldiń talqylaýyna salyńyzdar. Jany ashyǵan ár adam pikirin bildirsin, talqylaýǵa qatyssyn. 

Til - ulttyń jany. Til, jer, táýelsizdik máselesinde otpen oınaýǵa bolmaıdy" delingen jazbada.