Bilál Qýanysh. Qasym-Jomart Toqaevqa hat! Bosaǵa myqty bolsyn desek...

Qadirmendi Qasym-Jomart Kemeluly!

El tizginin qolyńyzǵa alǵan erekshe kezeńmen ózińizdi quttyqtaımyn! Bılik pen halyq arasynda «altyn kópir» bolamyz dep qolymyzǵa alǵan «Qamshy» dál qazirgi ýaqytta «bylaı tartsa ógiz óletin, bylaı tartsa arba synatyn» jaǵdaıda tur. Biz ǵana emes memleketshil, ultshyl azamattar men barlyq qazaq baspasózi osy kúıdi keship otyr desem, artyq aıtqandyq bolmas. Jer-jerde halyq tolqýlary bolyp jatqanyn kózińiz kórip, qulaǵyńyz estip otyr dep senemin. Sondyqtan osy hatty jazý arqyly tómendegi birneshe máselege nazaryńyzdy aýdarǵym keledi.  

Nazarbaevqa 30 jyl tizgin ustatqan - qazaq

Qazaq álmısaqtan memlekettik ıdeologııany qanyna sińirgen, hanǵa baǵynǵan halyq. 30 jyl boıy osy bıliktiń myzǵymaı turýy – memleketqurýshy ulttyń genindegi sol qasıettiń arqasy. Ǵasyrlar boıy en dalany erkin jaılaǵan qazaq bodandyqtyń qamytyn sheshken soń Táýelsizdiktiń býyny bekýin kútti. Jeıtinge nan, kıerge kıim tappaǵan qıyn kezeńderdi Memleketpen birge basynan ótkizdi. Satympaz sheneýnigine sabyrlyq tanytty. Jaqsy kúnniń kelerine sendi. Naryqtyq ekonomıkanyń meıirimsiz zańdylyqtaryna kóndi. Arba súırese de, ala dorba arqalasa da úmitin úzgen joq. О́zge jurtta kezdese bermeıtin týystyq qarym-qatynas ta óz paıdasyn tıgizdi. Esin jıǵan aǵasy baýyryn, qaltasy qalyńdaǵan naǵashysy jıenin súıredi... Meshitter kóbeıdi, din kúsheıdi, ıman bekemdeldi. Ulttyq áni, bıi, kúıi, merekesi kóbeıip, berekesi artty. Kóz jazyp qalǵan kóp qundylyqtarynyń oralǵanyna shúkirshilik etti. Sharýaǵa júırik, qolynan is keletin biraz qazaqtyń aýzynan aq maı aqqanyn da kórdi... Sol baıaǵy qońyr tirshiligimen aldyndaǵy eki sıyryn saýyp, qarttarynyń zeınetaqysyn talǵajaý etken qarapaıym jurtta adal, ańǵal, sengish kúıinen tanǵan joq. Endigisi ne búlik? Ne renish? Nazarbaev basqarǵan bılik eshteńe jasaǵan joq pa?

Elbasy eline ne istedi?

Qazaqstan Respýblıkasy 30 jyldan beri óz táýelsizdigin saqtap keldi. Elbasynyń eń basty jetistigi osy. Egemen el retinde kórshi memleketterdiń bárimen shekarasyn taıǵa tańba basqandaı syzyp, terrıtorııasyn bekitti. Kez kelgen ýaqytta qaýip ákeletin ıadrolyq qarýdy Alash topyraǵynan alastatty. Terrıtorııanyń syrtynda qalǵan bar qazaqty Atajurtqa shaqyryp, osy ýaqytqa deıin mıllıon qazaqtyń Otanyna oralýyna jaǵdaı jasady. Táýelsiz memlekettiń jańa astanasyn salyp, qazaqtyń tabanyna jetimsirep otyrǵan Soltústik óńirdiń mártebesin kóterdi. «Bolashaq» stıpendııasyn taǵaıyndap, myńdaǵan qarakózdiń shetelden bilim alýyna múmkindik berdi. Bul aıtyp otyrǵandarymyz, Nursultan Ábishulynyń jeke basyna tán lıderlik qarym-qabiletiniń kórinisi. Al naryqtyq ekonomıkany jolǵa qoıyp, halyqtyń ál-aýqatynyń artýyna jol ashýy, kóńilge ornyqqan «kópultty» jurttyń birligin saqtaýy, mektep salyp, aýrýhana kóbeıtýi – ol kez kelgen el basshysynyń atqarýǵa tıisti mindeti. Ony da qal-qadirinshe qalyptastyryp úlgerdi.  Sonyń arqasynda asyp-tasyǵan kúpirshiligi basym azdaǵan olıgarh pen qarynynyń toıǵanyna máz shúkirshiligi basym kópshilik paıda boldy. Mundaıdy jolyn taýyp, eńbegin sata alǵandar baı bolatyn, aýyzy ashylyp, ebin tappaǵandar eńirep qalatyn esepti qoǵam dep ataýǵa da bolady. Bylaı qarasań, bári keremet! Al sol qorǵansyz jurt pen kózi ashyq kóp ne úshin renjýli? Ne búlindi? Ne jetpeı jatyr?

Nazarbaev bıligindegi Syzdaýyqtyń syry nede?

Syzdaýyq degen aýrý bar. Ony shıqan dep te ataıdy. Der kezinde emdemese kóp jerge taralyp, ýaqyty jetkende jarylady, qandy iriń aǵady... Qazaqtyń qazirgi kúıi sol. Syzdaýyqtaı syzdap tur. Eń úlken tragedııa – ult birligi, ulttyq ıdeologııa uǵymdarynyń maqsat-muratsyz sapyrylysýy. Shyn máninde osy uǵymdar ǵana memleketti, ultty kez kelgen qıyn-qyspaqtan alyp shyǵatyn temirqazyq edi. Al qaıta oralǵan din qazaqtyń júregin sıyrdyń búıregindeı etip bólshektedi. Salafıtter, dástúrli dindegiler, sopylar, táńirshilder... t.b kózge aıqyn kórine bermeıtin, biraq eshqandaı ymyraǵa kelmeıtin yryldasqan toptar qalyptasty. Qaıta oralǵan til mártebesin tapqanymen, mánin taba almady. Memleket memleketqurýshy ulttyń tilinde sóılemegendikten, jappaı narazylyq kóńil-kúı barlyq qazaqtildi qaýymnyń ashý-yzasyn týdyryp otyr. Qazaq tilin bilmeseń de kez kelgen kresloǵa laıyqsyń! Al orys tilin bilmeseń, onda bıliktiń tabaldyryǵynan attatpaıdy! Qaltaǵa túsken qarajat ta sol, baı men kedeıdiń arasyn aspan men jerdeı alystatty. Basqasyn aıtpaǵanda osy faktilerdiń ózi «qolyna zakon qýaty tıse», dúrdaraz dop bir-birin aıaýsyz janyshtaıtyndaı aıar jaǵdaıǵa ákeldi. 30 jyl boıy bılik úshin el tynyshtyǵyn saqtaý – qazaqty ishteı iritip, bas kótergenniń basyn qaǵyp, aýyz ashqannyń qolyna kisen salyp, túrmege toǵytýmen, bir-birine «jaý pıǵyl» qalyptastyrý jolymen júrdi. Nátıjesinde dinı toptardan basqa jurt kimge senip, kimniń sózin tyńdaryn bilmeıtin «bassyz» kúıde. «Eli súıgen, elin súıgen» kóp jaqsynyń birazy – túrmede. «Erkindikti» tańdap, el ortasynda júrgenderi bıliktiń las saıasatymen biri «satqyn», biri «shpıon» atanyp, bedeli bes tıynǵa turmaıtyn «arzan adamdarǵa» aınaldy. Esesine eldiń qaryny toq, kóılegi kók, memleketimiz baı deıtinder bar. Endi soǵan toqtalaıyq.

Mıllıondardyń qaıǵysy – «mıllıardtar»

2018 jylǵy málimetter boıynsha Qazaqstannyń syrtqy qaryzy 164 mıllıard dollar. Al halyqtyń ózi Qazaqstandaǵy qarjy uıymdaryna 15 mıllıard dollardan (6 trıllıon teńge) astam qaryz. Ibrgaımov, Mashkevıch, Shodıev, Tımýr, Dınara Qulybaevtar, Baıseıitov, Subhanberdın, Kım, О́temuratov bastaǵan Qazaqstannyń esebindegi mıllıarderlerdiń baılyǵy 2019 jylǵy málimetke sáıkes 10 mıllıard dollardan asady. «Baıdyń asyn baıǵus qyzǵanypty» dep qazaqtyń ózi jaqtyrmaı aıtady. Degenmen Abaıdyń qısynymen bul maqaldyń da kúni ótken sııaqty. О́ıtkeni halyq osy baılardyń esebinen baıǵus bolyp, al baılar osy baıǵustardyń esebinen baı bolyp otyrǵany kóziqaraqty jurtqa aıdan anyq. Eger qandaı da bir «Apple», «Samsung», «Toyota» sııaqty óndiristiń esebinen baıyp, tym qurysa «Facebook» sııaqty áleýmettik jeliniń áserimen qaltasy qampaıyp otyrsa sóz bólek. Al baılyqtyń qaınary – atam zamannan qazaqtyń ata-babasy qorǵap kelgen jerdiń, kenniń, munaıdyń, qazirgi urpaǵy asyrap otyrǵan «banktyń» esebinen bolsa she? О́kinishke qaraı, dál solaı bolyp tur! Halyq óz munaıyn ózgeden satyp alyp, bar aqshasyn soǵan shashyp otyrǵanyn qaıtersiń?!

«Baıdyń» kóp bolǵany, «baıǵustyń» az bolǵany bárine jaqsy

Qazaq barǵa qanaǵat, joqqa salaýat aıtatyn halyq. Mıllıon jurttyń sonsha mıllıarderdi «qushaǵyna» syıdyryp otyrǵany da sondyqtan. Aqqý kókke, shortan kólge tartqan almaǵaıyp jyldarda baǵy janyp, basyp qalǵan bolar... Bılikti ustaýǵa, táýelsizdikti qorǵaýǵa kerek bolǵan shyǵar... Áıteýir keńpeıil Qudaı qandaı da bir sebeppen solarǵa bergendi qup kórdi ǵoı.. Qansha jerden qany qaraıyp, kózi buldyrasa da qarapaıym halyq 30 jyl boıy osyndaı ýájdermen ózin ózi «aldap» keldi. Biraq bul aldaý endi jaqsylyqqa ákelmeıdi. «Kedeı baı bolsam deıtin, baı Qudaı bolsam deıtin» pıǵyl endi eshqandaı jasyrýǵa kelmeıtin kúnge jetti. Joǵy túgendelmeı «jany jaralanǵan» qazaq endi anaý-mynaýǵa yryq bermeıtinin naqty kórsetti. El buryn «Qara qytaı qaptasa, sary orys ákeńdeı kóriner» dep bolashaqty boljap aıtsa, qazir sony kózimen kórip otyr. Kompanııalarymen birge qytaıdyń ózi de qaptady. Hanzýlarmen qansha kelisimsharttyń bolyp jatqanynan bylaıǵy jurt beıhabar. Shyńjańdaǵy qandastarymyzǵa istep jatqan Qytaı bıliginiń qıturqy saıasatyn attandaǵan aıqaımen emes, ortadaǵy áriptestik kelisimdermen-aq retteýge ábden bolar edi. «Aýzynda talqany bar otyr deı almaıdy» dep, kórshimen keremet syılastyq, strategııalyq áriptestiktiń de betperdesi ashyldy.  Al oryspen aradaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń el ekonomıkasyn otqa súırep bara jatqany basqa emes, eń aldymen bıznespen aınalysyp otyrǵan kásipker aǵaıynnyń tynysyn taryltty. Aınalasyna nan taýyp berip otyrǵan isker azamattardyń tynysy tarylsa, qos qolymen nápaqasyn taýyp júrgen jurt tunshyǵyp ólýge taıady. Áıteýir Qazaqstanda qazaqtan basqa ulttyń upaıy túgel.  Munyń bárin halyq buryn «qorqyp» qana aıtatyn bolsa, qazir kektenip áreket jasaýǵa daıyn. Sol árekettiń bir kórinisi – ár jerde bolyp jatqan halyq tolqýlary, mıtıngiler...

Mıtınginiń sebepshisi – Áblıazov emes,  Parlament

Mıtıng – álemdegi barlyq órkenıetti elderde halyqtyń memleket bıligine narazylyǵyn jetkizetin bir ádisine aınalǵan. Al onyń Qazaqstandaǵy ataýy – búlik. Naqtylap aıtqanda, bıliktiń kózimen «Áblıazovtiń aıtaǵymen alańǵa shyqqan aqymaq halyqtyń áreketi». Eldiń kúshtik qurylymdary qazir tek mıtıngini basyp, janyshtaýdy ǵana ádetke aınaldyrdy. Qıt etse, ınternetti toqtatyp, áleýmettik jelini buǵattaý – máseleni sheshpek túgili barǵan saıyn ýshyqtyra túsedi. Eldi qorǵaýǵa tıis  polısııanyń qyzmeti «elden qorǵanýǵa» aýysty. Tutqyndalǵan basqa emes óz qazaǵy, tutqyndaǵan basqa emes – óz qazaǵy. Qazaq qazaqqa jaýsha shaýyp otyr.. Sondaı alasapyranda «ıt joqta shoshqa úredi qoraǵa, bı joqta qul júredi joraǵa» dep, kim kóringen «kósem». Eń ókinishtisi, bir aýyz jyly sózge zárý bolǵan qarasha jurt olarǵa da «bárekeldi» demeske sharasy joq. «Halyq Áblıazovtiń aıtqanyna kóne ketetin sonsha aqymaq pa? Alańǵa shyǵyp, ne aıtqysy keledi? Osynsha narazylyqtyń túp tamyry nede?» Bul suraqtardyń jaýabyn taýyp, sheshimin jasaý qazirge qazaq bıliginiń mańdaıyna jazbaı tur. Ahmet Baıtursynovtyń sózin paıdalanyp, «Parlament – halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili» dep aıtsaq, artyq bolmas. Shyn máninde basty mindeti Zań shyǵarý men bıliktiń qyzmetin baqylaý bolyp sanalatyn Parlamenttiń eń birinshi mıssııasy – memlekettiń árbir is áreketine halyqtyń kózimen qarap, halyqtyń qulaǵymen tyńdap, halyqtyń tilimen dat aıtý bolýy kerek! Al qazaqtyń parlamenti osy mıssııasyn atqaryp otyr ma? Atqarsa, halyq shyryldap nege kóshede júr? Alashtyń muń-zary parlament minberinde emes, nege alańda aıtylýy kerek? «Aqorda aıtsa boldy, Úkimet aıtsa kóndi» bolyp otyrǵan Parlamentti kim jónge salady?

Aqordaǵa betimen berilgen sheneýnik halyqqa artymen qaraıdy

Qalyptasqan «qarabet» ádettiń biri – qazaq sheneýnikteri ózin Aqordanyń qyzmetkeri, halyqtyń qojasy sezinedi. «Senderge sol da jetedi» deıtin uǵym búgingi bılik ókilderiniń qatyp qalǵan qaǵıdasy. Qazaq aıtqan, qazaq istegen, qazaq jasaǵan kóp dúnıege «aýyzyńdy ashpaı, azǵa qanaǵat qyl» deıtin ıtke súıek laqtyrǵandaı qojaıyndyq minez bar. Ras. Jurt bolǵan soń saqalyn satqan kári bar, eńbegin satqan jasy bar... Biraz jurttyń ál-aýqaty aıtarlyqtaı jaqsy. Biraq bizdiń qazaq 7 atasyn ǵana túgendemeıdi, 7 urpaǵynyń qamyn oılaıtyn ult. Búgingi toqtyq, erteńge urpaqqa «joqtyq» ákelse, tarıhtyń beti, Allanyń soty tarazyǵa salatynyn eshqashan umytpaıdy. Iá, sheneýnikterde – qazaqtyń óz balasy. Ishinde alasy bar, qulasy bar. Degenmen ulttyń sózin sóılegen bolyp júrip, bılik baspaldaǵyna ilingen, syrt kózge qazaqtyń qaıǵy-muńyn qolynda zakon qýaty barlarǵa jetkizýshi bolyp kórinip júrgender de bar.  Al solardyń saýdaǵa salyp júrgeni qazaqty qalaı ydyratýdyń, aýzyna qaqpaq qoıýdyń jolyn úıretý bolsa she? Ondaı «ishten shyqqan shubar jylandar» eshkimge jaqsylyq ákelmeıdi. Esesine bılikke halyq qalaýyn tyńdata alsa, aıtqanyn oryndata alsa, onda «Elshibekterdiń» eńbeginiń janǵany, asynyń adal bolǵany... Osy jolǵy saılaýdyń «saıqaldyǵyn» kórgen kózi ashyq el sondaı «Elshibekterdiń» ssenarııin tanyp, bilip otyr.

«Qunanbaı sózi» jáne «Bosaǵa Prezıdent»

Eldiń aýyzynda «Qunanbaı aıtypty» deıtin birneshe ulaǵatty áńgime bar. Sonyń biri – Qunanbaıdyń Abaıǵa aıtqan sózi. Jurttyń erekshe yqylasyn baıqap, ózinshe «boldym-toldym» degen Abaı birde ákesine: - «Áke, men Sizden asqan shyǵarmyn», - depti. Sonda Qunanbaı: - «balam menen asam deseń, ózińnen asatyn ul týdyr», - degen eken. Qunekeńniń sol sózin qara orman qazaq 30 jyl tóbesine kótergen Nazarbaevqa aıtqysy keledi. Eger Nursultan Ábishuly jurt maqtaǵandaı, ózine kóńili tolǵandaı, búgin ǵana emes, erteńgi urpaq ta «Ult kóshbasshysy» dep shyn moıyndaıtyndaı keremet Elbasy bolsa nemese Siz «qazaqtyń qaıǵysyn seıiltem» degen keremet Prezıdent bolsańyz, onda el-jurtqa Ábishulynan artyq qyzmet etýge, adal eńbekpen asyp túsýge tıistisiz. О́ıtkeni Qazaqstan deıtin qara shańyraq úshin Siz qazir bosaǵasyz, bosaǵada tursyz. Shańyraq shaıqalmaý úshin eń aldymen bosaǵa myqty bolýy kerek. Esikten jaqsylyq kirip, jamandyq shyqsa, 30 jyl qordalanǵan máseleler aqyryndap qoqysqa laqtyrylsa, esiktiń syrtynda qalǵan el úmiti tórge ozsa, onda «bosaǵanyń» myqty bolǵany! Sonsha jyl kerege men ýyq bolyp kelgen halyq shańyraqtyń shaıqalmaýy úshin áli de bekem bolýǵa daıyn. Kerisinshe ishtegi iriń men syrttaǵy syzdaýyq qınaǵanyn qoımasa, onda «bosaǵany» óz qoldarymen aýystyrýǵa da daıyn.

Bul hat - Siz aıtqan «dıalogtyń» bastaýy

30 jyl qordalanǵan «myń qaıǵyny» – bir hattyń júgi kótermeıdi. Sol úshin qadaý-qadaý oılardy ǵana qaýzap otyrmyn. Bul jazǵandarym búkil halyqtyń atynan sóılegenim emes, halyqtyń bir ókili, elmen qatar azdy-kem jumys jasaǵan Aqparat agenttiginiń jetekshisi retinde óz bilgen-túıgenderimdi nazaryńyzǵa usyný. «Narazy toppen ashyq dıalog ornatýǵa daıynmyn» degen sózińiz osy hatty jazýǵa túrtki boldy. Eger altyn ýaqytyńyzdy qıyp oqyp jatsańyz, parasat-paıymyńyzben jaýap berip jatsańyz tek men úshin emes, el úshin qýanatyn qadam. Al «Dıalogqa daıyn emespin», «Jastyń datyna jaýap berer ýaqytym joq» dep jatsańyz oǵan da maqul. О́z sózim – ózimdiki. Bastysy - babasynyń ósıetin, qanynyń qasıetin joǵaltpaǵan qazaq eń uly qundylyǵy «Táýelsizdikten» aıyrylyp qalǵysy kelmeıdi. Sol «Táýelsizdiktiń» bas jibin Allanyń qalaýy, Alashtyń tańdaýy Sizge berip otyr. Endeshe, adaspas jol, anyq baǵdar kórsetip, ashyq qoǵam qurý – Sizdiń qolyńyzda!  Qyzmetińizge sáttilik!

Qurmetpen, «Qamshy» aqparat agenttiginiń jetekshisi Bilál Qýanysh