Isi túrkiniń aqyndary bas qosty

21-24 maýsym kúnderi Túrkııa eliniń Elazyq ýálıligi (oblysy) Hazar kóliniń  jaǵasynda «Ulysrarasy Hazar shıır aqshamlary» («Ulysaralyq Hazar jyr keshteri») atty túrki dúnıesi aqyndarynyń 20 festıvali ótti. Osymen 20 ret uıymdastyrylǵan dástúrli jyr keshine elimiz atynan eki aqyn qatysyp qaıtty. Olar: birneshe jyr jınaqtarynyń avtory, tanymal aqyn Dáýletbek Baıtursynuly men Toqtaráli Tańjaryq.  Aıtýly sharaǵa Túrkııanyń ár qalasynan kelgen shaıyrlarmen birge, qyrǵyzstandyq Altynbek Ysmaıylov, ázerbaıjandyq Aısel Alızada, Besti Alıbeli, Hısmet Rústemov, ózbekstandyq Qasıet Rústamova, gúrjistandyq Osman Ahmetoglý, Qyrym Tatarlarynan Elmara Mustafaeva sekildi aqyndar jáne túriktiń uly shaıyry Iýnýs Emre murasyn zertteýshi ádebıet bilgirleri qatysty. Osy sapar jaıynda jazylǵan Toqtaráli Tańjaryqtyń maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.

«Maǵjan – túrki dúnıesiniń uly aqyny»

Túrki tektes jurttyń rýhanı, ádebı-mádenı baılanysyn arttyrý maqsatynda ótkiziletin bul sharanyń tizginkerleri – Túkııadaǵy Eýrazııa jazýshylar odaǵy. Jyl saıyn jazdyń osy bir mezetinde Túrik Respýblıkasynyń Shyǵys óńirinde ótetin ádebıetshiler basqosýyna ısi túrki dúnıesiniń sóz ustaǵan tańdaýly aqyndary jınalady.Kaspııdiń ejelgi aty Hazardy ıemdengen shaǵyn kóldiń boıynda, dál aqsham túsken ýaqytta negizgi óleń oqý keshi bastalady eken. Bastabynda Kaspııdiń ejelgi atymen atalǵan shyǵar degen oı bolǵan bizde. Sóıtsek, Atatúrik aqsaqal el bılep turǵan kezinde osy kóldiń jaǵasyna kelip bir tún tynyqqan kórinedi. Sol kúnnen bastap kóldiń aty Hazar atalypty. Usynysty Atatúriktiń ózi jasaǵan deıdi. Qart Kaspııdiń boıynda neshe myń jyl ómir súrgen túrki halyqtarynyń ana-teńizge mahabbaty men qurmeti dep túsindik muny. Aınalasyn taý qorshaǵan Elazyq qalasynan 45 shaqyrym jerdegi kóldiń syry men symbaty bir bólek. Bul jaıly sál keıinirek toqtalamyz.

Dástúr boıynsha ár jylǵy jyr keshi túrki dúnıesiniń áıgili aqyndarynyń birine arnalady eken. Fızýlı, Máýlana, Qoja Ahmet Iаssaýı, Álisher Naýaı, Maqtymquly, Maǵjan Jumabaev, Shyńǵys Aıtmatov sekildi marǵasqalarǵa arnapty buǵan deıin. Sh. Aıtmatovqa kózi tirisinde arnapty. Dańqty jazýshynyń ózi qatysyp, túrik baýyrlaryna ystyq yqylasyn arnaǵan eken. Aldaǵy josparlarynda Muhtar Shahanovqa arnaý oılarynda bar kórinedi. Bárekeldi destik. Jyr keshteriniń ótý mánisi men barysy týraly derekti fılmnen Qoja Ahmet Iаsaýı men Maǵjan Jumabaevty kórgende, bir serpilip qaldyq. Sebebi, túrki dúnıesi qazaqtan kimderdi biledi degen suraq kókeıimizde turǵan edi. Jyr keshine ár elden, Túrkııanyń ár óńirinen kelgenderden qazaq aqyn-jazýshylarynan kimderdi biletindigin suradyq. Bári biraýyzdan Abaı hakimdi, Maǵjandy, Oljas Súleımenov pen Muhtar Shahanovty atady. «Maǵjany bar halyq – baqytty. Ol – tutas túrkiniń uly aqyny. Onyń ár jyryn, ómir jolyn ısi túrkige dáripteý árbir el úshin basty mindet bolýǵa tıisti. О́ıtkeni, Maǵjan álemi – ushan-teńiz tarıh. Onyń jyrlaryn oqysańyz túrkilik qanyńyz qyzyp, Otykenniń boıynan sherý tartqan ǵasyrlar kerýeni kóz aldyńyzǵa elesteıdi», - dedi ońasha áńgimede túrik aqyny Ismet Bora. Ádebıetshilerdiń, jıynǵa qatysqan oqyrmandardyń lebizinen ańdaǵanymyz Shyńǵys Aıtmatovty erekshe qadir tutatyndyǵy. Zańǵar jazýshyny ortaq tulǵamyz, bárimizdiń maqtanyshymyz dep biletindigi bizdi de, qyrǵyzstandyq dosymyz Altynbek Ysmaıylovty da rıza etkeni aıqyn.

Iýnýs Emre kim?  

Bıylǵy jyr keshi túriktiń uly aqyny, sopylyq poezııanyń beldi ókili Iýnýs Emrege (1238-1320) arnaldy. Qoja Ahmet Iаssaýıdiń izbasary, rýhanı murasyn jalǵastyrýshy Iýnýstyń jyrlary táýbe men shúkirge toly, sopylyq poezııanyń ıirim-qaıyrymyna úńilmeıinshe, mundaı shoqtyǵy bıik aqyndy tanyp-bilý múmkin emes. Muny Elazyq qalasynda ótken arnaıy konferensııada ıýnýstanýshylar bir aýyzdan aıtty. Túrikterge belgili ádebıettanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Mustafa Tatchı Iýnýs Emreniń rýhanı murasy, ómir joly, poezııasy jaıly keń-qulashty baıandama jasady. О́mirin din jolyna arnaǵan, ustazy Taptyq Emreden 40 jyl sabaq alyp, keıingi ómirinde ustazdyq etken biregeı ǵulama. Iýnýs Emreniń shákirtiniń ózi 100 myńǵa jýyq bolǵan desedi. Dinı ýaǵyzyn Quran men Sharıǵat súıene otyryp, Iаssaýı sekildi hıkmetterimen ádiptepti. Ádebıet zertteýshileriniń pikirinshe, onyń óleńderinen ıasaýılik taǵlymnyń áseri baıqalady. «Ony túsiný, uǵyný úshin poezııasyn oqý jetkiliksiz, ómirin, dúnıege, zamanaǵa, el basqarý isinen tartyp, otbasylyq qundylyqqa sheıingi kózqarasyna jete úńilgen jón», - dedi M. Tatchı. Áredik sóz arasynda búgingi túrki tildes elderge Iýnýs jyrlaryn aýdaryp, ol týraly derekterdi, zertteý maqalalaryn usyný isin qolǵa alý jaıy da sóz boldy. Shyny kerek, Iýnýs týraly bizdiń bilerimiz az. Tek atyn estigenimiz bolmasa, shyǵarmashylyǵynan habarsyzbyz. Dáýletbek Baıtursynuly Iýnýs Emreni 1996 jyly aqyn-aýdarmashy Áýbákir Nilibaev aǵamyzdyń aýdarǵanyn aıtyp, qazaqsha jyr jınaǵyn kórsetti. «Áýbákir Nilibaev aǵamyz Iýnýsty orys tilinen tárjimalaǵan. Iýnýstyń mol murasyn bir kitappen ólsheýge bolmaıdy, aldaǵy ýaqytta túrik tilinen tóteleı qazaq tiline qotarý jumystary qolǵa alynyp jatyr», - dedi D. Baıtursynuly. Qonaǵyn qojaıynyndaı syılaıtyn túrik halqy aqynnyń bul bastamasyna sáttilik tiledi.

Shaıyrlardyń sherýi

Endi bul saparymyzdy retimen baıandalyq. Ushaqpen Ystambulǵa jetken kúni tústen keıin Elazyq qalasyna attandyq. Nán shahardan 1000 shaqyrymdyq jerdegi Elazyq áýejaıyna qonǵanda, bizdi arnaıy qonaq retinde uıymdastyrýshylar kútip aldy. Bir baıqaǵanymyz, úlkeni-kishisi bolsyn asa bir iltıpatpen: «Qosh keldińiz» dep ıile sálemdesip, Qazaqstan jaıly, qazaq halqy haqynda tebirenispen shúıirkelesetindigi. Áýejaı qyzmetkerlerinen tartyp, qarapaıym qala turǵyndaryna sheıin izettilik tanytatynyna bir jaǵynan rıza bolyssaq, ekinshi jaqtan ımandylyqtaryna tańdanystyq.Túrkııanyń ár túkpirinen kelgen jasy 60-70-ti alqymdaǵan, tanymal aqyndaryna sheıin kelip qolymyzdy alyp, tanysyp jatty. Keshki astan soń qaladan 45 shaqyrym jerdegi, dál Hazar kóliniń boıyndaǵy «Mavı gól» qonaqúıine baryp ornalastyq. Taýdyń salqyn aýrasy, teńizdiń maıda lebi ózinshe bir áserge bóleıdi...

Elazyq qalasynda 350 myńdaı halyq turady eken. Elazyq ýálıliginiń ortalyǵy osy qala. Olar úshin shaǵyn qala sanatynda bolǵanymen, jeńil ónerkásibi erekshe damyǵan, qalanyń tirshiligi jyldan jylǵa ósip, baqýatty ómir súrýge daǵdylanǵandyǵy baıqalyp tur. Qalanyń ár túkpirine «Hazar jyr keshteri» degen plakattar ilingen. Kóshedegi jurtshylyq delegattardy kórip, «Shaıyrlar kelipti» desip jatty. Maýsymnyń 22 kúni tańerteń jyr keshiniń ashylý saltanatyna oraı shaıyrlar sherýi ótti. Túrkııanyń úlken týyn qala jastary kóterip tar kóshemen sherýdi bastasa, olardyń sońynan qalalyq ónerpazdar baraban soǵyp, syrnaılaryn syńsyta ilesti. Budan keıingi sapta aqyndar, Elazyq ýálıliginiń basshylary, depýtattar, uıymdastyrý komıtetiniń adamdary tizilip, sherýge qosyldy. Uzyndyǵy shamamen bir shaqyrymdaı tar kósheniń ón boıyna qyzyldy-jasyldy jalaýlar ilingen. Eki qaptaldaǵy bıik ǵımarattardyń terezelerinen baraban daýsyn estigen turǵyndar qol bulǵap, kóshedegi, bazardaǵy qala halqy topqa qosyldy. Qara nópir halyq, kemi 3-4 myń adamdyq ujymdasý boldy. Bul sharany jergilikti telearnadar tikeleı efırden kórsetip jatty. Sherý qalalyq ortalyq alańqaıǵa kelip toqtap, sol arada qonaqtardyń qurmetine arnalyp shaǵyn konsert uıymdastyryldy. Tek ulttyq mýzyka, dástúrli án qalany kernep turdy. Baraban, sybyzǵy-syrnaı, skrıpka qosylyp, Quran oqý mánerindegi shyǵystyq saz-maqam men syrly áýen kóńil tebirenterlikteı kúıde boldy. Bir sát qııalyńyz qıyrdy kezip, keshegi oǵyz, odan bergi seljúk, Osmanııa ulystarynyń qıly tarıhy osy bir ıirimi tereńde týlaǵan ánder arqyly kóz aldymyzdan tizilip ótkendeı. Birde qıssa-dastan, endi birde táýbe-shúkir taǵlymyndaǵy dinı ánder, taǵy birde órlik pen erlik qamsasy qaıyrmalarymen órilgen tolǵamdar jan lúpilin eljiretip áketedi. Elazyq ýálıliginiń ýálıi M. Erol osy keshten bastap árbir naqty sharalarǵa bastan-aıaq qatysty. Úsh-tórt saǵattyq baıandamalarǵa, jyr oqý, án men kúı kernegen konsertterge, bár-bárine bastan aqyr qatysyp, qonaqasylarda da birge boldy. Ásirese, Iýnýs Emre jaıly árbir sózge eleńdeı qulaq tosyp, tapjylmaı tyńdaǵanyna ishteı súıinip, úlgi alarlyq jaǵdaı ekenin aıtystyq. Sol kúni keshke dańqty shaıyrdyń ári osy jyr keshi qonaqtarynyń qurmetine arnalyp, keń kólemdegi konsert ótti. Sol qalanyń juldyzdary men Túrkııaǵa belgili etnotoptar áýelete án shyqrap, ulttyq án men kúıdiń dańqyn taǵy da aspandatty. Estradalyq saryn joq, taza óner, ulttyq naqysh pen tyńdarman arasyndaǵy bitim-jaratylys qup jarasqandaı, halyq bolsa kózderine jas ala otyryp tyńdady. Keshtiń barysynda Elazyq qalasyndaǵy Pıket ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde oqıtyn stýdentter ózderiniń gazetterine aqyndardan qysqa-nusqa suraqtar qoıyp, suhbat aldy. Jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdentteri qaı aqynǵa qandaı suraq qoıý kerek ekenin aldyn-ala oılastyryp qoıǵan. On shaqty smtýdenttiń qoıar suraǵy san alýan. Negizinen ádebıet jaıly áńgime órbitýge qumar. Biri maǵan qazaq poezııasy men túrik poezııasynyń aıyrmashylyǵy qandaı sııaqty degen syńaıda oı tastady. «Bizde Otyken, Uly Túz bar. Sizderde teńiz bar. Bul jyrlarymyzdan da baıqalady» dedim qysqasha jaýap qatyp.

«Túrkııa úshin ólóróm»

Eger Qoja Ahmet Iаssaýıdiń shákirtteri taý asyp, tas basyp, sonaý seljúkterge jetkenin, onda dinı qaǵıdattar men ımandylyq mártebesin asqaq ustap, kópke úlgi bolǵanyn eske alar bolsaq, ekinshi, ıaǵnı 23 maýsym kúngi kezdesýimizdi sol bir ótken mezettiń ańyz emes, aqıqat ekenine kózińiz jete túsedi. Bul kúni ár taraptan bas qosqan aqyndar Elazyq ýálıligine qarasty aýdandar men qalalarǵa bólinip, jurtpen júzdesti. Biz Qara Qojan atty shaǵyn shaharǵa jol tarttyq. Qasymyzda Altynbek Ysmaıylov bar, biz bar jáne Ankara men Ystambuldan kelgen aqyndar bar, qaladaǵy kolledjderdiń birinde halyqpen júzdestik. Elazyq qalasynan 100 shaqyrym qashyqtyqtaǵy qalaǵa shaǵyn avtobýspen jetkenshe ádebıet jaıly shúıirkelestik. Túrkııalyq qart aqyn Muhsın Ilııas jer-sýdy tanystyra otyryp, bir ýaqta bir rýhty ánge basty. Patrıottyq ánderdi naqyshyna keltirip oryndaıtyn oǵan basqa da qonaqtar qosylyp, erkin shyrqady. Qaıyrymynan ańdaǵanymyz: «Túrkııa úshin ólóróm» degen tirkes. Bul qaıyrmasyn qaıtalaǵan saıyn ekpindep, rýhtanyp ketedi qart aqyn. Túrkııaǵa tanymal ánderdiń biri bolsa kerek, keıin de avtobýs ishinde osy ándi shyrqaǵan aqyndardy kórdik. Kózderinde – jalyn, sózderinde – rýh.

Kolledjdiń konsert zalynda ıne shanshar jer joq. Aqyndar kezektesip óleń oqydy. Tyńdaýshylar bolsa kókeıindegi suraqtaryn qoıyp, ádebıet týrasynda pikirlerin ortaǵa saldy. О́ziniń kezegin alǵan Muhsın Ilııas beı Iýnýs týraly tebirene sóılep otyryp, kóńiliniń bosaǵanyn bildirdi. Bilýimizshe Qara Qojan ólkesi din men dildiń berik ornaǵan mekeni eken. Kezinde Qoja Ahmet Iаssaýıdiń shákirtteri aldymen osy ólkege at basyn bursa kerek. Qara Qojan degen at ta sodan qalǵan deýshiler boldy. Osy qaladaǵy shaǵyn meıramhanalardyń birinde túski asqa dastarhan jaıylypty. Meıramhananyń ishindegi qos qabyrǵaǵa Máýlana Rýmı men Iýnýs Emreniń sózderin, óleń joldaryn úlkeıtip jazyp qoıypty. Ulttyń eki ustazynyń tanymdyq, taǵylymdyq naqyldaryn ózge de meıramhanalardan keziktirýge bolady desti jol bastaýshymyz. Adamdar kóp jınalatyn oryndarda ulttyq tulǵalardyń ósıetnamalaryn kóptep dáripteý dástúrli iske aınalǵan. Bul da bir qaperge alarlyq is ekenin kóńilge túıdik.

Biz Qara Qojannan Elazyq oralǵan qalalyq mádenıet ortalyǵynda Iýnýs Emreniń shyǵarmashylyǵy, ómiri, sol kezeń jaıly keń aýqymdy konferensııa ótip jatyr eken. Túrkııanyń beldi ádebıettanýshylarymen birge ázerbaıjandyq Almaz Bınnatova, Qyrym Tatar avtonomııasynan kelgen Narıman Abdýlvahar, Kaıserıden kelgen Mustafa Sever, Mustafa Tatchı, ankaralyq Leven Baıraktar bastaǵan professor-doktorlar baıandamalaryn oyqp, sopylyq poezııanyń qyr-syryn Iýnýs jyrlary arqyly túsindirdi.

«Arqamda – Hazar, aldymda – daǵylar»  

Keshtik negizgi túıini Hazar kóliniń jaǵasyndaǵy arnaıy ázirlengen sahnada ótti. Sahnanyń mańdaıshalyǵyna 8 eldiń týy ilingen. Qazaqtyń kók baıraǵy da túrki dúnıesi aqyndarynyń týlarymen birge jelbirep tur. Dál ińir túsken mezgil. Saǵat tili keshki 8.30-dy soqqan kezde bastaldy. Túrkııanyń ýaqyty bizden 3 saǵat keıin ekenin eskersek, bul bizdegi 11.30 mólsheri edi. Shaıyrlardyń jyryn tyńdaý úshin jıylǵan qaýymda qısap joq. Dalaǵa qaz-qatar tizilgen oryndyqtarǵa jaıǵasqan halyq arnaıy jaıylǵan dastarhannan dám tata otyryp, jyr tyńdaýǵa zeıin qoıǵan. 35 aqyn alfavıt tártibi boıynsha jyr oqydy. Ártúrli taqyryptaǵy mazmundy jyrlardy uıyp tyńdaǵan jurtshylyq ár aqynǵa iltıpatyn bildirip jatty. Dáýletbek Baıtursynuly «Ystambul» atty jyryn: «Allahý akbar dep, jasaı ber, Ytambul!» degen lepti túıinmen aıaqtaǵanda, qazaqsha oqylǵan óleńdi tyńdarman da jaqsy túsinse kerek, jaqsy qarsy aldy. Shynymen de, Ystambul qalasy ımanı ómirdiń aınasy ispetti eken. Bir qalada 4500 meshit bar. Namaz ýaqytynda ár meshitten shaqyrylǵan azan daýsy kúlli qalany kerneıdi. Azannyń daýsymen Allaǵa minájat etken jurtshylyqtyń leginde shek joq. Aqyn jyryn jurttyń jyly qabyldaǵany da sondyqtan. Qyrǵyzstandyq Altynbek Ysmaıylov qyrǵyz tilinde «Qusa» jáne túrki tilinde Iýnýs Emereniń óleńin oqydy. Kezek maǵan kelgende «Jylqylar» atty jyrymdy oqýdy uıǵardym. Onyń aldyndaǵy halyqpen kezdesýde túrik tiline aýdarylǵan «О́rtelgen meshit» atty óleńimdi oqyp edim. Bul ret jylqylar jaıly jyr oqý durys shyǵar dep sheshtim. Sebebi, jylqy – barsha túrki halqynyń qanaty. Ony qaıbir túrki týystar bolsa da jatsynbaıdy. Sondaı-aq, dál sol aqyndardyń negizgi jyr oqý keshinde bizdi Elazyq qalasyndaǵy Pıket ýnıversıtetinde oqıtyn qazaq stýdentter izdep kelipti. 45 shaqyrymdyq jerden arnaıy bizge sálem berý úshin asyqqan eken. «Qazaqstannan aqyndar keldi degendi estip, jetýge asyqtyq» deıdi kózderinde saǵynysh oty manaýrap. El men jerdiń qasıet-qadirin jyraqta júrgendeı kim uqsyn?!...

Jyr keshinen kóńilge túıgenimiz kóp. Halyq 3 saǵat boıy tapjylmaı tyńdady. Túrkııalyq aqyndardyń deni óleńdi erkin jazýǵa umtylatyndaı kórindi. Olar óleń uıqas pen tapqyrlyqqa emes, mazmun men áýezge qurylýy tıis degendi oqyǵan jyrlarymen dáleldegendeı. О́zime jaqsy áser qaldyrǵan aqyndardyń ishinde ankaralyq Nevın Kýrýlar men jas aqyn Adem Ieshıl, ázerbaıjandyq Aısel Elızade, ystambuldyq Halıl Gokkaıalardyń jyrlary. Iirimi men áýezi ózgeshe kórindi. Kezinde Shyǵys Túrkistannan kelgen, qazir Túrkııada turatyn Nýrala Kóktúrik hanym uıǵyr halqynyń atynan osy jyr keshine qatysqan edi. Ol Shyǵys Túrkistandaǵy aýyr hal jaıly uzaq jyryn kózine jas ala otyryp oqyp shyqty. Saıası óleńniń de oqylar tusyn bilse kerek, Shyǵys Túrkistannyń týyn sahnaǵa kóterip shyqty, jyry aıaqtaǵan soń Elazyq ýálıine sol týdy tartý etti... Gúrjistannan kelgen órt shaıyr Osman Ahmetoglý sahnada «Arqamda – Hazar, aldymda – daǵylar (taýlar)» dep sóz bastap, eldi ózine qaratty. Sóıtti de óziniń túrkilik minezimen patrıottyq sarynǵa baı jyryn oqydy. О́zim sezingen túrik ultynyń boıyndaǵy taǵy bir erekshelik, olar jyrlarynda, sózderinde tutas túrki álemimen maqtanady eken. Bul jyrlarynan da baıqalady. Altaı, Kaspıı, Alataý, Ystambul, Anadoly, Tashkent, Almaty sekildi jer men qala attaryn jyrlaryna arqaý etedi. «Bul bizdiń túrki dalasy. Bárimiz bir atanyń urpaǵymyz» degen syńaıdaǵy oılaryn óleńge aınaldyryp, tyńdarmannyń qanyn qyzdyryp jatty.

TÚIINShEK:

Ońashadaǵy áńgimelerdiń birinde jergilikti jerdiń turǵyny, ustaz kisi qazir álemdegi ózge elderdegideı Túrkııada da kitap oqý azaıyp bara jatqanyn qynjyla jetkizdi. Poezııa keshterin Túrkııa boıynsha jıi ótkizedi eken. Maqsat: jastardy óleńge, kitapqa jaqyndatý. «Poezııa – rýh. Ulttyń rýhanı tarıhy ádebıette saqtaýly. Kórkem ádebıetti kóp oqyǵan adamda azǵyndyq bolmaıdy. Qoǵam azsa, el tozady», - dedi ustaz. 80 mıllıon halqy bar Túrkııada kitaptar 100 myń danamen, az degende 20 myń danamen taralady eken. Eger ádebı keshterdi kóp ótkizip, dáriptelý deńgeıin kótersek, munan da jaqsy tırajben taratýǵa bolar edi deıdi. Al bizdiń kókeıimizde tutas túrki álemine ortaq ádebı syılyq bolsa ǵoı degen arman jatty. Nobel syılyǵyndaı bolmasa da, tym quryǵanda Býker syılyǵyna para-par bir syılyq bolsa, ádebı álemniń baılanysy budan da arta túser edi.

Ońashadaǵy oılar

Altynbek YSMAIYLOV,(Qyrǵyzstan):

–Men bul jyr keshine osymen úshinshi ret qatysyp otyrmyn. Ár retki keshtiń ózindik áseri bar. Tanymaıtynmen tanysasyń. Bilmeıtinińdi úırenesiń. Ásirese, halyqtyń mádenıeti ózine tánti etedi. О́leńderin qyrǵyz tiline aýdaryp júrmin. Erkin, bizdińshe aq óleńmen jazýdy qalaıdy kópsandysy. Halyq ta, ádebıetshiler de ondaı jyrlarǵa jatsynbaıdy. Oqyrmannyń kózi de, kóńili de úırengen. Biriniń jyryn biri uıyp tyńdaıdy. Qurmettiń belgisi bul da bolsa.

Adem Ieshıl, (Túrkııa) :

–Dástúrli poezııa men modernıstik poezııanyń arasyndaǵy tartys bizde de bar. Menińshe, bul – ótpeli kezeń. Búgingi aqyndar dástúrden de, jańashyldyqtan da keregin alýy kerek. Eń bastysy, ózindik dil, ózindik tanym joǵalmaýǵa tıis. Dástúr degenimiz – qubylmaly, tolyqpaly. Eger ádebıettegi syn myqty bolsa, taldaý, tarazylaý myqty bolsa, oqyrmannyń da deńgeıi ósedi. Osy retki jyr keshinde kim qandaı óleń oqydy, jyryna neni negiz etti degen suraqtyń ózi biraz dúnıe jazýǵa sebepker synshylar úshin.

Narıman ABDÝLVAHAR, (Qyrym):

–Kezinde Qyrym handyǵy tusynda kúlli túrki tektesterdiń ara qatynasy budan da jaqsy bolǵanyn kóremiz. Qazir sol júıe endi-endi qalyptasyp keledi. Bizdiń ádebıet – eń uly ádebıet. Biz ózgeden emes, ózimizden úırenýimiz kerek. Eger túrki halyqtarynyń ádebıetin, ásirese folkloryn jiti zerttep, birimizge birimiz túsindirsek, sol arqyly mádenıetimiz, birligimiz nyǵaıar edi. Tonykók, Kúltegin jazbalarynan taraǵan rýhty oıatýǵa kúsh salǵanymyz jón-aq...

Toqtaráli TAŃJARYQ,

Almaty-Ystambul-Elazyq-Almaty.