Máńgilik el – jańalyq emes, ol - Alash ıdeıasy

Búgingi bılik «jańalyq» etip jar salyp júrgen «Máńgilik el» uǵymynyń bastaýy sonaý Kúltegin zamanynda jatqan bolar. Degenmen keshegi, HH ǵasyrdyń basynda «qarańǵy qazaq kógine, órmelep shyǵyp kún bolǵan» Alashorda úkimeti óziniń qybylasyn «Máńgilik el» etip alǵan edi. Biz aıtsaq Alashtan bastap aıtalyq.

Alash týy astynda

Kún sóngenshe sónbeımiz.

Endi Alashty eshkimniń

Qorlyǵyna bermeımiz!

"Alash uranynan" artyq qazaqqa qandaı "máńgilik" kerek? Endeshe búgingi «Qazaq eli» jar salyp júrgen «Máńgilik eldiń» tuǵyry – "Alash týy astynda, kún sóngenshe sónbeımiz" degen Alash ıdeıasy bolý kerek edi. Biraq qazirgi jaǵdaı múldem kereǵar.

Alashtyqtar Reseıden qalaı irgesin aýlaqqa salýdy oılasa, búgingi «Máńgilik el» muragerleri  qaıtip orystyń qushaǵyna kiremiz dep jantalasýda. Táýelsizdikten keıingi 23 jyldyq «jantalas» nátıjesi – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq bolaıyn dep tur.

Búgin Álıhan Bókeıhanovtyń týǵan kúni. Qazaqtyń tarıhyn, táýelsizdigin bekemdeıtin mundaı mereıli kúndi qazaq bıligi qaperine almaıdy. Esesine «Jańa jyl» dese, «Jeńis kúni» dese, onyń pálenbaı jyly dese Stalın kórden tirilip kelgendeı taıly-tuıaǵyna deıin atqa qonady. Mine «Máńgilik eldiń» búgingi sıqy.

Kózine shel bitken shenýnikter alda kele jatqan Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyǵyn,  Alashorda úkimetiniń 100 jyldyǵyn ótkizýdi nazaryna almasa almasyn. Onsyzda kúni bitip, kúldi-badam tirlikterine núkte qoıylatyn kez kele jatyr.

О́zin tekti atanyń balasymyn dep sezinetin bylaıǵy jurt «Alashorda» ıdeıasyn sanasynan esh óshirmeıdi. О́ıtkeni ol – máńgilik eldiń máńgilik ıdeıasy. Kún sóngenshe sónbeıi.

Haziret Ábdilda