• USD 472.68

  • EUR 466.91

  • RUB 8.01

  • CNY 66.45

05 Qazan, 18:52:26
Almaty
+14°

Belgili zańger Abzal Quspan qorǵaýyndaǵy Atyraý oblysynyń eks-ákimi, "asa iri kólemde bıýdjet qarjysyn jymqyrdy, qylmystyq top qurdy" dep aıyptalyp syrttaı 17 jylǵa sottalǵan, búginde shetelde turatyn Bergeı Rysqalıevtiń Jańaózen oqıǵasyna qatysy bary týraly áńgimege baılanysty málimdemesin jarııalady.

Málimdemede Rysqalıev Jańaózen oqıǵasyn qaıǵyra qabyldaǵanyn, ózin "qylmysker" retinde kórsetkisi keletinder jalǵan málimet taratyp otyrǵanyn, Jańaózen oqıǵasyna kinálaý esh aqylǵa syımaıtyn áreket ekenin aıtady.

– Ábilıazovtyń (UQK sapynda qyzmet etken «Lenın» degen agent) aıtqany tolyq absýrd, onyń qolynda ne dálel, ne fakt joq. Áıteýir bireýge jala jabýdy ózine ómirlik maqsat etken bul adam óz sózine jaýap berýi tıis. Aldaǵy ýaqytta onymen Eýropa sotynda kezdesemiz.

Áblıazovtyń maǵan jala jabýy — ózi búldirip qoıyp, endi ne isterin bilmeı basqaǵa iligin arta salǵysy keletin balabaqshadaǵy balanyń isi tárizdi. Sebebi, dıktator Nazarbaev Jańaózenge Áblıazovty aıyptaıdy, al ol bolsa, bul qylmysty maǵan arta salmaq. Eshbir qısynsyz, dálelsiz. Bala, balanyń isi shala degendi eske túsiredi. Árıne, jasy egde tartty. Biraq saıası oı-órisi, ómirlik tanymy sol balalyqtyń deńgeıinen asa almaı otyr, – deıdi ol.

Rysqalıev sondaı-aq sheteldegi jaǵdaıy, aınalysyp jatqan isi, aldaǵy jospary týraly da aıta ketti. "Jańaózen" taqyrybyna qaıta oralyp, qazir jurt aldyna shyqqysy, jýrnalısterge suhbat bergisi kelmeıtinin jetkizdi. Alaıda ol udaıy únsiz júrýdi oılamaıtynyn, qolynda kóptegen derek baryn, ýaqyty kelgende bárin jarııalaıtynyn aıtty. 

– Bizdiń jaǵdaı turaqty, barlyq úzeńgiles serikterimizben baılanystamyz. Ulybrıtanııa men Batys Eýropa aımaǵyndaǵy júzdegen qazaqtyń basyn biriktirdik, tize qosyp jumys isteýdemiz. Qazaqstanda saıası qýdalaýǵa ushyraǵan qandastarymyzdyń birde bireýin dalada qaldyrǵan joqpyz. Árqaısyna kómektestik, zańgerlerin taptyq, ózderine kóshken elde zańdy mártebesin alýǵa kómektestik.
Oppozısııalyq toptarmen de baılanysymyz bar. Kúni búginge deıin olardyń birazyna járdemdestik, qoldaý bildirdik. О́kinishke qaraı, aldanyp, san soǵyp qalǵan kezimiz de boldy. Barsha qazaqstandyqtardy aldap ketken alaıaqtarǵa, bıliktiń jansyzdaryna biz de aldandyq. О́mir bolǵan soń ondaı da bolady. Tek eshnárse jasamaǵan adam qatelikke boı aldyrmaıdy. «Jaman bergenin aıtady»-, degen sııaqty, kórsetip jatqan kómegimdi esh jerde aıtpaımyn. Adamdardyń ózi biledi.
- Bizdi Batys memleketteri Ábilıazov sııaqty ury dep qabyldamaıdy, Eýropada zańmen tolyq aqtalǵan adamdarmyz. Saıası bosqyn mártebesin menimen baılanysqan jáne elden ketkenderdiń bári aldy. Qazaqstandyq quqyq qorǵaý organdary meniń aqshamnyń sybaılas jemqorlyq ekenin dáleldeı almaǵany óz aldyna tipti, olardy Atyraý oblysymen baılanystyra almady. Sondyqtan Shveısarııa tarapynan uzaq zańgerlik kómekten keıin bul elde alty jyldan keıin meniń barlyq qarajatym men kompanııalarymdy bosatty jáne Shveısarııa prokýratýrasy isti tolyǵymen jaýyp tastady. Endi Qazaqstanǵa bul aktıvter boıynsha zań kómegi kórsetilmeıdi. Mine, biz buny Batys elderinde dáleldedik. Sondaı-aq bizdiń qolymyzda isimizdi zerttegen jáne onyń taza saıası qýdalaý ekenin kórgen Amerıka men Eýropanyń arnaıy qyzmetteriniń burynǵy bastyqtarynyń úlken baıandamalary bar. Ortalyq Azııa men Qazaqstannyń máselelerimen aınalysatyn sarapshylardyń, ǵylym doktorlarynyń qujattary bar, olar da meniń isim saıasılanǵany týraly baıandamalar jazdy. Kóshi-qon boıynsha alǵashqy mamandardyń biri bolyp sanalatyn kóshi-qon advokatynan meniń isimniń saıasılanýy týraly Case Summary bar, sondaı-aq Qazaqstannyń bizden jeńilip qalǵan kóptegen sot sheshimderi jáne basqa da qujattar jetkilikti. Eger siz bárin sol kúıinde jarııalasańyz, sizge barlyq qujattarymnyń kóshirmelerin berýge daıynmyn.


• Sondyqtan Batysta bizben baılanysqan barlyq jigitter emin-erkin júrip-turyp, ártúrli salalarda jumys isteıdi jáne qalypty ómir súrýde. Demokratııalyq elderdegi ádiletti sotta ózimizdiń aq, adal ekenimizdi tolyq dáleldedik.

- Ýaqytymnyń basym bóligi jumysta ótedi. Sonyń ishinde saıası oqıǵalarǵa kóńil bólemin, Qazaqstandaǵy birqatar azamattarǵa keńes beremin. Mezgili kelgende, meniń qazirgi eńbegim týraly ashyq aıtylady.
2. Jańaózen isi boıynsha barlyǵy anyq-qanyq tergelip, Batys elderinde sot bolǵanyn qalaımyn, onda ózim qatysyp, kózqarasymdy bildirýge daıynmyn. Shyndyqty ashýǵa eń múddeli adamnyń birimin.
3. Biz Jańaózen tragedııasynyń shyndyǵyn ashý isine úlken úles qosyp, atsalysýdamyz Atap aıtsaq, úsh kitapty qazaq tilinen orys jáne aǵylshyn tilderine aýdardyq, úsh tilde aýdıokitap jasadyq, jaqyn arada arnaıy qosymsha da shyǵaramyz. Jańaózen oqıǵasy Qazaqstannan aýmaǵynan tys jerde qaralyp,, is tergelip, shetelde sot ótýi úshin bárin jasaımyz.
4. Eger siz osy oqıǵa týraly meniń pikirimdi bilgińiz kelse, sizge osy qaıǵyly jaǵdaı barysynda biraz nárseni aıta alamyn, sol kezde memlekettik qyzmette jáne quqyq qorǵaý organdarynda jumys istegen, ınsaıderlerden alynǵan kóptegen naqty aqparattar bar jáne qyzyqty kóptegen nárselerdi anyqtaýda biraz bedelim boldy.
5. Jańaózendegi tártipsizdikterge meniń qatysym bary – absýrd. Bul sol kezdegi Qazaqstannyń qarjy polısııasynyń basshysy R.Túsipbekovtyń satqyn jýrnalıst Gennadıı Bendıskııge bergen tapsyrysy boıynsha jabylǵan jala. Bendıskıı tapsyrma alǵan soń istiń baıybyna barmaı, esh dálelsiz ótirik maqala jazyp, meni qaralaýǵa tyrysty. Biraq, halyq oǵan senbedi, senbeıdi de.
Bendıskıı Rysqalıev jáne Mýsın búkil Qazaqstannyń munaıy men gazyn ıemdengisi keldi, sondyqtan bul tártipsizdikti uıymdastyrdy dep jazady. Buǵan kim senedi? Qazaqstanda munaı-gaz salasy – bul memleket ishindegi memleket jáne bul salaǵa ıelik etem deý – óz-ózińe qastandyq jasaýmen parapar. Jańaózen qasiretine meni aıyptaý  – Nazarbaev pen Túsipbekovtiń jospary bolatyn. Olar osylaısha, bul isti jaýyp, «barlyǵyn tekserdik, kináli – Mýsın men Rysqalıev» dep kináni bizge aýdara salǵysy keldi. Nazarbaevtyń negizgi maqsaty – meni tutqyndap, keıin túrmede azaptaýǵa salyp, Jańaózen boıynsha barlyǵyn óz moınyma alǵyzyp, odan keıin Mýsınge qarsy aryz jazdyrtý boldy. Artynan Nazarbaevtyń soty bul isti qarap, barlyǵyn ekeýimizdiń moınymyzǵa ile salar edi. Alaıda, bul jospardy meniń elden ketip qalýym buzdy. Meniń negizgi boljamym mine, osy.
Al qaskúnem Ablıazov-Lenın qazir basqasha saıraýda. «Nazarbaev, Mýsın jáne Rysqalıev muny aldaǵy ýaqytta mundaı qaqtyǵystar esh jerde qaıtalanbasy, bılikti ustap qalý jáne halyqty qorqytý úshin jasady» deıdi. Ol kezde Nazarbaevqa báribir edi, ol 20 jyl boıy bılikti óz ýysynan shyǵarmaı jabysyp ustap, oıyna kelgenin jasap otyrýǵa daıyn boldy. Bir qyzyǵy, eger men Nazarbaevtyń «serigi» bolsam jáne ol maǵan osyndaı qylmystyq áreketti jasaýdy tapsyrsa, onda Nazarbaev meni 17 jylǵa nege sottady? Meniń týǵan inimdi jáne birqatar serikterimdi nege sottady? Bir qyzyǵy, ol kezde kináli dep Mańǵystaý oblysynyń ákimin aıyptaǵan joq. Al Kósherbaev qantógisti toqtatpaq túgili, azǵantaı máseleni de sheshken joq. Qasiretti oqıǵa oryn alǵan mekennen myń shaqyrym jerde otyrǵan meni aıyptaý qaı qısynǵa keledi?
6. Meniń qolymda Aslan Mýsınniń sol kezdegi UQK tóraǵasy Ábiqaevtan Rysqalıev Bergeıdiń Jańaózen oqıǵalaryna qandaı qatysy bolǵanyn suraǵanyn aıtatyn beınejazba bar. Sonda Mýsınniń aıtýynsha, Ábiqaev: «Biz tekserdik – Bergeıdiń bul oqıǵalarǵa eshqandaı qatysy joq» dep jaýap bergen.
7. Búkil ákimdiktegi komandamdy, qala ákimi Asqar Kerimovty jáne birinshi orynbasary Bolat Dáýkenovty túrmege japqan kezde azaptap, psıhologııalyq qysym kórsetken, olar meni jáne Aslan Mýsındi Jańaózendegi oqıǵalarǵa qatysy bar-joǵy týraly aıǵaq berý úshin Astanadaǵy UQK-niń jeke kameralarynda 4 aıǵa jaýyp tastaǵan. Ekeýi de Rysqalıevtiń Jańaózenge eshqandaı qatysy joq ekenin, ol jumys ornynda bolǵanyn jáne eshkimge komanda bermegenin jáne olar bul týraly eshteńe bilmeıtinin aıtty. Olardyń bul sózderi 2014 jylǵy sot hattamalarynda jáne "Aq Jaıyqtaǵy" maqalada bar, ony qosa berip otyrmyn: azh.kz sonymen qatar, ARLAN UQK arnaıy jasaǵy "Aq Jaıyq" gazeti jarııalanǵan maqalada Bergeı Rysqalıevtiń Jańaózenge eshqandaı qatysy joq ekenin jáne eshkimdi jibermegenin rastady. Maqalaǵa silteme qosa joldap otyrmyn: azh.kz. Iıa, bul týraly jergilikti munaıshylar da aıtty, jazbalar bar. Ákejan Qajygeldın, Ermurat Bapı, olardyń bári - Bergeı Rysqalıev jaqsy turyp, jaqsy jumys istep jatqan bolsa, onda bul jaǵdaı oǵan ne úshin kerek ekenin basa aıtty. Atap ótý qajet, ol óńirde úlken isterdi atqardy istedi, bedeli áli kúnge deıin daýsyz – qansha ýaqyt ótse de Atyraý oblysynyń halqynyń qoldaýy artý ústinde. Saýalnama júrgizildi, meni Atyraý oblysy halqynyń 90% qoldaıdy. О́zderińiz kórip otyrǵandaı, bári de salystyrý arqyly aıqyndalady.

8. Jańaózen qalasyna ol kezde ótý múmkin emes te edi, onda polısııanyń, ákimdiktiń, UQK-niń, BTR dan úsh tuǵyrly blokposty turdy. Onda birde-bir adam, tipti jýrnalıster óte almady.
9. Men Jańaózen qaqtyǵysyna ne úshin aralasamyn? Maǵan munyń qajeti qansha? Mundaı qandy iske qatysyp, týǵan qazaǵymdy qyrýǵa, qan tógýge ólsem de jol bermes edim. Jańaózende qantógiske qatysy bar adamnyń túbi jaqsy bolmaıtynyn, ony halyq ta, Alla Taǵala da jazalaıtynyn bárimiz bilemiz. Al mundaı iske nesine aralasamyn? Jańaózen isimen aınalysqan — Astanada otyrǵan quqyq qorǵaý organ basshylary men jergilikti bılik ókilderi. Oǵan Bergeı Rysqalıevtiń esh qatysy joq, bolýy múmkin emestigin de ashyq aıta alamyn.
10. Qosymsha aqparat: Jańaózende 7-8 aı boıy munaıshylar dalada turyp, qaıǵyly jaǵdaı oryn alǵan kezde, sol kezde Premer-mınıstr Másimov maǵan Atyraýda tórt ese kóp munaıshylar bar ekenin, meniń komandam bárin baqylaýda ustaǵanyn jáne janjaldarǵa deıin jetkizbegenin aıtyp, jeke rızashylyǵyn bildirdi. Ekinshi ret ol Mýsın arqyly taǵy da rızashylyǵyn bildirdi. Eń bastysy, qaıǵyly oqıǵadan keıin Nazarbaev pen Mýsın Jańaózenge baryp, Astanaǵa keri ushyp bara jatqanda, Nazarbaev Mýsınniń telefony arqyly aımaqty janjalsyz tynyshtyqta ustaǵanym úshin alǵys aıtty. О́kinishke oraı, barlyq úlken deńgeıdegi memlekettik sheneýnikter Nazarbaevtyń "rahmeti" - bes mınýttyq ǵana ekenin jaqsy biledi,. Biz buǵan jeke kóz jetkizdik, jeti aıdan keıin Atyraý oblysy ákimdiginiń barlyq komandasyna qylmystyq ister ashyldy, al qaıǵyly oqıǵa bolǵan jerde Mańǵystaý oblysynyń ákimi Kósherbaev Premer-Mınıstrdiń orynbasary laýazymyna kóterildi. Mine, bizdiń elimizdegi osyndaı shyndyq.
11. Sizder maǵan ókpelemeńizder, suhbat bergim kelmeıdi, óıtkeni áli kúnge deıin saıası alańǵa ashyq túrde shyqpadym. Biraq Qazaqstandaǵy demokratııalyq qozǵalystyń damýyna zor úles qosyp kelemin jáne onymen aınalysatyn kóptegen adamdarǵa barynsha qoldaý kórsetýdemin. Bul týraly kóptegen adamdar biledi jáne meniń ótinishim boıynsha eshkimge aıtpaıdy, Bul meniń ustanymym.
Biraq ómir boıy úndemeı, júregimniń túbine bar shyndyqty jasyryp ótedi dep oılamańyz, bizde jetkilikti aqparat, qujattar, naqty faktiler, derekti fılmder jáne t.b. bar. Olardyń eskirý merzimi joq jáne árqashan ózekti. Biz barlyq qujattardy retke keltirip, hronologııa jasap, júıeli jumysty uıymdastyrýymyz kerek. Osy máselelermen aınalysyp belsendi túrde iske kirisip jatyrmyz. Jaqynda bárin ózińiz kóresiz, – deıdi ol.

Jýyrda eldiń eks-prezıdenti Nursultan Nazarbaev Jańaózen oqıǵasyna sheteldegi bankır Muhtar Áblıazovty kinálaıtynyn jetkizdi. Ol M.Áblıazovty mereke kúni adamdarǵa aqsha berip, munaıshylar kıimin kıgizip adamdarǵa shabýyl uıymdastyrǵan dep aıyptady. M.Áblıazov óz kezeginde Jańaózen qyrǵyny úshin N.Nazarbaevty kinálaıdy. Ol Jańaózen qyrǵynyn N.Nazarbaev Aslan Mýsın men Bergeı Rysqalıev arqyly jasady degen.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Bergeı Rysqalıev

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir