• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

08 Jeltoqsan, 09:12:31
Almaty
+7°

Búgin parlament májilisiniń jalpy otyrysynda depýtat Janarbek Áshimjanov premer-mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovqa "Álippe" jáne "Ana tili" oqýlyǵyna qatysty depýtattyq saýal joldady. Depýtat bastaýysh synyptarda saýat ashýdyń álippe kezeńin durys qalyptastyryp, ǵylymı negizde jetildirý asa mańyzdy ekenin aıtady. Depýtattyq saýaldyń tolyq nusqay tómende usynylyp otyr.

Kezinde Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń: "Qolyńdaǵy ásem kitap "Álippeń" – aıaýly ana tilińniń móldir bastaýy, bilim shyńyna jol ashar aqylshyń" degen sózi oqýlyqtyń birinshi betine oıyp jazylǵan edi. Biz bilimniń irgetasy sanalatyn "Álippeden" esh negizsiz bas tarttyq. Aradaǵy "Álippesiz" ótken jyldar sol qadamnyń úlken qatelik bolǵanyn anyq kórsetti. Oqý salasy onsyz da ońbaı turǵan edi, 2019 jyldyń sońynda Ekonomıkalyq Yntymaqtastyq jáne damý uıymy (EYDU) men Bilim jetistikterin baǵalaý jónindegi halyqaralyq qaýymdastyq (EA) bilim berý salasyndaǵy úsh halyqaralyq salystyrmaly zertteýdiń nátıjelerin jarııalady. Qazaqstan PIAAC (Eresek halyqtyń oqý, matematıkalyq saýattylyǵyn jáne AKT daǵdylaryn halyqaralyq baǵalaý baǵdarlamasy), PISA (15 jastaǵy bilim alýshylardyń matematıkalyq, jaratylystaný ǵylymı jáne oqý saýattylyq deńgeıin baǵalaý baǵdarlamasy), ICILS (8-synyp oqýshylarynyń kompıýterlik jáne aqparattyq saýattylyǵyn halyqaralyq zertteý) uıymdarynyń zertteýi boıynsha úsheýinde de aýtsaıder boldy.

Osy oraıda, ulttyq tárbıege basa nazar aýdarýdy mindettegen memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev sapaly jáne kásibı oqýlyq ázirleýdi qatań tapsyrǵan. Bilim jáne ǵylym mınıstri jańa álippe A.Baıtursynulynyń ádistemesi negizinde ázirlenetinine búkil halyqty sendirdi. Jáne búkil qoǵam kútip otyrǵan jańa "Álippe" bilim berý júıesine Baıtursynulynyń salǵan izimen qaıta oralady degen senimde. Ata-analar urpaǵynyń tárbıesine qatty alańdaýly. Bıyl 400 myńǵa jýyq alty jasar bala mektep tabaldyryǵyn attamaq. Joǵalyp tabylǵan "Álippe" – búldirshinderdiń ǵana emes, barsha ata-ananyń qýanyshy. Búginde sol qoǵam baqylaýyndaǵy oqýlyqtardyń jaı-kúıi qalaı? "Álippe" ázirleý jobasyna qansha eńbek tústi? "Álippe" men "Ana tilin" kimder jáne qalaı jazyp jatyr? Ashyqtyq pen báseke qaı deńgeıde? Qandaı krıterıılermen baǵalandy? Oqýlyqqa tapsyrys berýshi kim? Ozyq oqýlyqty anyqtaıtyn mınıstrlik janynan qurylǵan arnaıy saraptamalyq komıssııa qalaı jasaqtalady? Qandaı mamandardan qurylǵan? Bul komıssııaǵa baspalardyń "barmaq basty, kóz qysty" yqpaly joq pa? Oqýlyq pen oqý-ádistemelik kesheniniń jobasyn ázirlep, baspaǵa tapsyrý jaýapkershiligi nege tikeleı mınıstrliktiń quzyrynda emes?». Osy saýaldarymyzdy mınıstrdiń ózine joldaǵanbyz, alaıda orynbasarynan kelgen jaýaptar kóńilden shyqpady.

Jalpy, "Álippemen» qatar engiziletin basqa da jańa oqýlyqtardyń daıyndyǵy men sapasynyń jaı-kúıi týraly ata-analar tarapynan suraq kóp. Máselen, 1-synypqa arnalǵan ózge oqýlyqtarda ózara pánaralyq baılanys joq. Áli áripti ótpeı jatyp, "Jaratylystanýdan" sýretti mátinge jalǵaýdy qalaı túsinýge bolady? Oqı almaıtyn bala sýrette qandaı sóz jazylyp turǵanyn qaıdan biledi? Tipti, "Álippe" oqýlyǵyn baǵalaý krıterııleri ózge tilden aýdarylǵandaı áser qaldyrady. Sonymen qatar, QR bilim berýdi jáne ǵylymdy damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda "Álippe" páni A.Baıtursynovtyń ádistemesi negizinde latyn grafıkasymen oqytylady" delingen. Bul da balalarǵa az salmaq bolmaıyn dep tur... Jalpy, "Álippe" men "Ana tili" oqýlyqtarynyń taǵdyry áleýmettik jelidegi qoldan uıymdastyrylǵan daýystar men bes-alty júz adamnyń basqan "laık" arqyly laıyq dep tanylmaý kerek. Jas urpaqtyń sanasyna sáýle quıatyn oqýlyq sapasy – birinshi kezektegi ulttyq jaýapkershilik. Sondaı-aq, ózge ult ókilderine daıyndalatyn oqýlyqtardyń sapasy men ıdeologııasyna qatysty másele de az emes.

El nazaryn aýdarǵan "Álippe" men "Ana tili" oqýlyǵynyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, myna jaıttardy usynamyz: birinshi, ozyq dep tanylǵan oqýlyqty arnaıy Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń deńgeıinde keńeıtilgen alqanyń (kásibı mamandar, depýtattar, qoǵam qaıratkerleri, aqparat quraldarynyń ókilderinen quralǵan) ashyq talqysynan ótkizý kerek.

Ekinshi, 1-synypty oqytatyn muǵalimderdiń kásibı biliktiligin arttyrý baǵytynda arnaıy is-sharalardy qolǵa alý kerek.

Úshinshi, "Álippeden" "Ana tiline" ótetin kezeńdegi birizdilik sabaqtastyǵyn tereń ıgerý úshin muǵalimderge júıeli túrde túsindirme jumystaryn júrgizý qajet.

Tórtinshi, bazalyq oqýlyqtardy ázirleý, saraptamadan ótkizý, basyp shyǵarý isi, uıymdastyrý sharalaryn ashyq ótkizý quziretiniń barlyǵy Úkimette nemese Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde bolýy kerek.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir