Belgili jazýshy Ánýar Álimjanovtyń týǵanyna 90 jyl tolýyna oraı Almaty oblysynda memleket jáne qoǵam qaıratkeriniń mereıtoıyna arnalǵan mádenı is-shara ótti.

Jetisý tóri – Taldyqorǵanda ǵylymı-tájirıbelik konferensııa uıymdastyrylyp, «Ánýar 90» kitabynyń tusaýy kesildi. Jazýshy óziniń sanaly ǵumyrynyń bir bóligin Mahambetti zertteýge arnaǵan. О́ziniń ár týyndysymen oqyrman sanasynan oıyp turyp oryn alǵan, artynan óshpes mura qaldyrǵan qalamger týrasynda Almaty.tv tilshisiniń beınematerıalda.  

Almaty oblysynyń Alakól aýdanyndaǵy Qarlyǵash aýylynda dúnıege kelgen Ánýar Álimjanov 1954 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin támamdap, 1952 jyly alǵashqy áńgimelerin, ocherkterin, pýblısıstıkalyq maqalalaryn baspasóz betine jarııalaı bastaıdy. Jazýshy artynda «Otyrardyń kúıreýi», «Mahambettiń jebesi» syndy týyndylary qaldy. Qabyrǵaly qalamgerdiń taǵy bir súbeli eńbegi – «Ustazdyń oralýy» atty romany. Jazýshy osy týyndysy arqyly Ál-Farabıdiń qazaq dalasynan shyqqan uly oıshyl ekenin dáleldeı bildi.

«Ál-Farabıdiń qaıtyp oralýyna eńbek sińirgen eki qazaq bolsa, bireýi – Mashanov Aqjan aqsaqal, ekinshisi bizdiń Ánýar Álimjanov. Búkil álem ádebıet qaýymynyń kózin Qazaqstanǵa buryp kelgen adam – Ánýár Álimjanov. Sol sebepti bul kisiniń búkil eńbekteri urpaqtarynyń jadynda bolýy kerek. Urpaqtar ol kisini bilýi kerek jáne shyǵarmalaryn oqyp ósýi kerek dep aıtar edim», – dedi QR Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet.

Jıynda Ánýar Álimjanovtyń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı shyǵarylǵan týyndynyń tusaýy kesildi. Jınaqtyń qurastyrýshy avtory, jazýshy – Ǵabbas Qabyshuly. Eki tilde jazylǵan eńbektiń alǵashqy bólimine estelikter ense, ekinshi bólimi jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan. Al kitaptyń sońǵy bólimi qyzmettesteri men sheteldik ǵalymdardyń qalamgerge jazǵan hattarymen tolyqtyryldy.

«Kórnekti qalamger, jazýshy Ánýar Álimjanovtyń esimi tarıh betterinde orasan zor eńbekterimen, kórkem dúnıelerimen qalary sózsiz. Jetisýdiń ádebıet aıdynynan jazýshy murasyn jalǵastyratyn talantty jastarymyzdyń qatary kóbeıe bersin», – dedi oblys ákiminiń orynbasary Rýstam Álı.

Oblystyq mádenıet basqarmasy muryndyq bolǵan jıynǵa elge tanymal azamattar men zııaly qaýym ókilderi qatysyp, Ánýar Álimjanovtyń ómir jolynan syr shertti. Jıynda qoǵam qaıratkerine arnap eńseli eskertkish boı kóterse degen usynys ta jasaldy.

«Men Almaty oblysynyń ákimdigine jáne Alakól aýdanynyń ákimdigine úlken alǵys aıtam. Konferensııany óte joǵary deńgeıde uıymdastyrǵany úshin. Barlyq qatysýshy jazýshy murasy týraly qyzyqty derekterin ortaǵa saldy. Oqyǵan baıandamalary da, jasaǵan usynystary da oryndy dep oılaımyn», – dedi Á. Álimjanovtyń qyzy Dınara Álimjanova.

Ánýar Álimjanovtyń tarıhı romandary men áńgimeleri álemniń birneshe tiline aýdarylǵan. Jazýshy ómiriniń sońǵy jyldary «Qurmet belgisi», «Halyqtar dostyǵy» ordenderimen marapattaldy.  Ánýar Álimjanovtyń orny kózi tirisinde de oqshaý edi. Qazir tipti oısyrap tur. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri ónegeli sózimen de, naqty isimen de týǵan halqyna jan aıamaı qyzmet etti. Búginde onyń kósemsózin eli-jurty izdeýde, bitimi bólek únin saǵyna eske alýda.  

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir