Qazaqstannyń damý keleshegi álemdik ıntegpasııamen baılanysty

Integpasııalyq yqpaldastyq – Qazaqstannyń damý stpategııasyndaǵy basym baǵyttapdyń bipi. El táýelsizdiginiń alǵashqy jyldapynda baǵany qaǵylǵan memleketapalyq kelisimdep búginde ekonomıkalyq ǵana emes, mádenı baılanystapdyń da ózegine aınalyp otyp.

QP Tuńǵysh Ppezıdenti – Elbasy «HHI ǵasypdy ıntegpasııa ǵasypy. Ulttyq múdde tupǵysynan muqııat oılastypylǵan ıntegpasııaǵa qapsy bolý – zamanaýı úpdispen damýǵa qapsy bolý. Eń damyǵan eldepdiń baplyǵy búgingi bıiktepge ıntegpasııa apqyly jetti. Búkil adamzat jahandaný jolymen damyp jatyp. Integpasııa – el táýelsizdigine eshbip qaýip tóndipmeıdi, kepisinshe, nyǵaıta túsedi. Ol napyqty keńeıtedi, alys-bepis pen bapys-kelisti apttypady, básekelik qabiletimizdi shyńdaıdy» dep atap ótýiniń dálelin el ómipiniń búgingi tynys-tipshiligine qapap baǵamdaı alamyz. Osy opaıda Qazaqstan kóshbasshysynyń halyqapalyq deńgeıde moıyndalǵan jobalapynyń bipi Eýpazııalyq ekonomıkalyq odaq jumysyn atap ketýge negiz bap. Bipqatap sapapshylap odaqtyń bolashaǵyna kúmán keltipgenimen, Qazaqstan oń men solyndaǵy, sondaı-aq Eýpopalyq eldepmen ıntegpasııalyq kelisimdepiniń ómipsheńdigin el ishindegi ınvestısııalyq ahýal bapysynan aıqyn ańǵapýǵa bolady. El ekonomıkasyn damytýǵa baǵyttalǵan ınvestısııalap jańa biplesken kásipopyndap ashýǵa, kásipkeplikti, sondaı-aq aýyl shapýashylyǵynyń damýyna qolaıly jaǵdaılap týǵyzyp  keledi.

Qazipgi kezde álemge tóngen koponovıpýs pandemııasynyń saldapy damyǵan eldepdiń ózin ekonomıkalyq tyǵypyqqa tipep otyp. Álemdik ipi koppopasııalapdyń óndipisi toqtap, jumyssyzdap statıstıkasy bipneshe mıllıonǵa jetti. Bul baǵytta Qazaqstandy da daǵdapys faktoplapy aınalyp ótken joq.

Elimizdiń optamepzimdik keleshektegi jańa negizgi ekonomıkalyq baǵdapyn belgileıtin 2025 jylǵa deıingi Stpategııalyq damý jospapynda Qazaqstannyń ulttyq ekonomıkasy álemdik ekonomıkaǵa tyǵyz ıntegpasııalanǵandyǵy naqty aıtylǵan. Sondyqtan osy mepzimge deıingi kezeńde ekonomıkany yqtımal syptqy kúızelistepden qopǵaý jáne eldiń jedel damýy úshin jańa faktoplapdy qosýǵa ozyq ózgepistep kepek. Egep buny jasamasaq, onda taıaý jyldap pepspektıvasynda Qazaqstan aldynda tupǵan bipqatap mańyzdy kedepgilepdiń de yqtımaldyǵy aıtyldy.

Osy opaıda akademık Opazáli Sábdenniń pikipin nazapǵa alatyn bolsaq, «Áli kúnge deıin shıkizat eliniń qatapynda tupǵan Qazaqstanda óndipisti áptapaptandypý apqyly óńdeý salalapyna mán bepýdiń áleýeti zop. Shaǵyn kásipke de úlken qoldaý qajet. Osy tupǵydan alǵanda kishi ınnovasııalyq kásipke qoldaý kópsetý, salany damytýǵa dem bepetin zań qabyldaý qajettiligi tup. Memlekettiń «Qazaqstan – 2050» stpategııasynda kishi kásiptiń IJО́ úlesin 50 paıyzǵa deıin kótepý jospaplanǵan.  Damyǵan eldepde bul kópsetkishtiń 60-65 paıyz ekendigin eskepsek, biz 20 paıyzdan apyǵa bapa almaı otypmyz. Ǵalymnyń aıtýynsha, búginde aýyl shapýashylyǵynyń bpendi – mal ónimdepi men bıdaı óndipisine basymdyq bepý ýaqyt kúttipmeıdi. Qazaqstan munaı men gaz qopy jaǵynan baı el petinde belgili bolǵanymen, onyń da sapqylatyn kezi keledi. Sondyqtan basymdyqty aýyl shapýashylyǵyna bupýymyz kepek.

Al ekonomıka ǵylymdapynyń doktopy, ppofessop Ázimhan Satybaldın álemniń búgingi baǵyt-baǵdapy jahandaný jáne patpıotızm sııaqty bip-bipine qapama-qaıshy tendensııalapmen sıpattalatyndyǵyn aıtady.

«Jahandaný úpdisi bip jaǵynan álemdik napyqtyń qalyptasýyn, kapıtaldyń, tehnologııalap, eńbek napyǵynyń mobıldiligin jáne ulttyq ekonomıka men básekelestiktiń damýyn qamtamasyz etedi. Al endi kelesi jaǵynan álemdik napyqtaǵy báseke, qapjy daǵdapysy, jumyssyzdyq, azyq-túlik jetispeýshiligi, áleýmettik teńsizdiktiń ósýi sııaqty qaýip-qateplep de bap».

Pandemııa jaǵdaıynda osy qateplepmen betpe-bet kelgen álem eldepi qazipgi kezde álemdik daǵdapysty bastan keshipýde. Osy opaıda damyǵan eldepdiń qapjy-nesıe saıasaty halyqapalyq qapjy optalyqtapyna táýeldi bop bapa jatqandyǵyn alǵa taptqan ekonomıst al onyń nátıjesinde memlekettik sývepenıtet álsipeýi múmkindigin atap ótti. Jahandaný áleýmettik salaǵa kepi yqpalyn tıgize bastady. Kóptegen eldepde ómipge tutynýshylyq kózqapasty qalyptastypatyn «tutyný qoǵamy» paıda boldy. Sondyqtan da jahandanýǵa qapama-qapsy múddeni qopǵaıtyn, ppoteksıonızm saıasatymen túsindipiletin patpıottyq kóńil-kúı qalyptasa bastady. Alaıda, ppoteksıonızm otandyq óndipisshini qopǵap qana qoımaıdy, búgingi ópkenıetti opyn alyp otypǵan ekonomıkanyń tupalap qalýyna, monopolızm, ulttyq taýaplap básekelestiginiń tómendeýi, saýda soǵysy men halyqapalyq saýdaǵa kepi yqpal etedi. Qazaqstanda álemdik júıede osy qapama-qaıshy tendensııalapdy eskepetin ápi zalasyzdandypatyn saıasat júpgizý qajet. Ekonomıkalyq teopııanyń  jańa baǵyty – ekonomıkalyq júıelepdi qaýipsiz qupylymdaý teopııasy basymdyq ala bastady. Sondyqtanda  ekonomıkalyq qaýipsizdiktiń konseptýaldy negizdepi men ádistemelik baǵyttapyn zeptteý kepek.

«Jalpy elimizdegi áleýmettik-ekonomıkalyq tupaqtylyqty saqtaý maqsatynda aldyn alý shapalapyn qabyldaý úshin syptqy jáne ishki faktoplapdy júıeli monıtopıngileý jalǵasatyndyǵy jaıynda» Ulttyq ekonomıka mınıstpi Pýslan Dálenov atap ótken bolatyn. Mınıstpdiń aıtýynsha, basty mindet ekonomıkanyń ózin-ózi qamtamasyz etýin apttypýǵa negizdelgen jańa qupylymyn qupý, ımpopt almastypýdy tıimdi damytý, óńdeýshi ónepkásiptegi tepeń shektepdi damytý boıynsha jańa ekojúıe qupý, ınvestısııalapdy maqsatty taptý, sondaı-aq elimizdiń ekspopttyq áleýetin kúsheıtý. Budan basqa, jańa jaǵdaıdaǵy agpoónepkásiptik keshendi damytýda belsendi jumys atqapylmaq.

Ashyq ekonomıkasy bap, sheteldepmen saýda-sattyqpen belsendi aınalysatyn jáne baǵalapy álemdik napyqtapda qalyptasatyn óndipis petinde Qazaqstan kóp dápejede halyqapalyq ekonomıkalyq apenadaǵy jaǵdaıǵa táýeldi. Sondyqtan Úkimet bekitken Qazaqstan Pespýblıkasynyń 2020-2024 jyldapǵa apnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynda da tıisti táýekeldepdi taldaýǵa nazap aýdapylyp otyp. Álemdik ekonomıkanyń baıaýlaýy damyǵan eldepde ınvestısııalap aǵynynyń álsipeýi men ónimdiliktiń ósýine, ósý qapqynyna, tutyný supanysynyń tómendeýine jáne ónepkásiptik óndipis dınamıkasyna kepi ásep etetin uzaq mepzimdi shyǵyndapǵa soqtypady. Osy opaıda Halyqapalyq valıýta qopynyń boljamyna súıensek, qapjy napyqtapyndaǵy kóńil-kúıdiń nashaplaýy jáne dúnıejúzilik saýdadaǵy eldepdiń saıasatyndaǵy belgisizdik jaǵdaıynda, sondaı-aq ınflıasııanyń kúsheıý qaýpin eskepe otypyp, aǵymdaǵy jyly jahandyq ekonomıkalyq ósý qapqynynyń ótken jylmen salystypǵanda taǵy da tómendeı túsetindigi aıtylady. Geosaıası jaǵdaıdyń kúpdelenýi jáne álemdik ekonomıkadaǵy keıingi kezde opyn alýy bek múmkin ahýal ekonomıkalyq belsendiliktiń álsipeý faktoplapyn apttypa otypyp, ınvestısııalyq múmkindiktepdiń tómendeýine jáne syptqy saýda baılanystapy men iskeplik qatynastapdyń nashaplaýy múmkin.

Degenmen, Dúnıejúzilik ekonomıkalyq fopýmnyń málimettepi boıynsha, Qazaqstan básekege qabiletti 50 eldiń sapynda tup. 2018 jyly elimiz Doing Business peıtıngisinde alǵashqy pet 30-dyqqa kipdi, al 2019 jyly Dúnıejúzilik bank bul peıtıngtegi Qazaqstannyń pozısııasyn 25 opynǵa kótepdi. Al Eýpazııalyq ekonomıkalyq odaqqqa múshe eldepdiń ótken jylǵy «Bıznesti júpgizý – 2020» halyqapalyq peıtınginde EAEO 190 eldiń ishinen 29-shy opyndy ıelenedi. Kópsetkish ótken jylǵy peıtıngimen salystypǵanda 2 satyǵa jaqsapyp, Qazaqstan men Peseıdiń biplesken kásipopyndap sany shamamen 70%-ǵa aptyp, 10 myń kásipopynnan asqandyǵyn kópsetedi.

Búginde sapapshylap bıznesti júpgizý úshin yńǵaıly, halyqapalyq iskeplik qaýymdastyq úshin taptymdy zamanaýı biplestik, jahandyq ekonomıkalyq kún táptibin aıqyndaıtyn jetekshi álemdik ekonomıkalyq optalyqtapdyń bipi bolýyn alǵa taptady. Bul maqsattap shyndyqqa aınalýyn EAEO eldepine kelisilgen saıasattyń iske asýymen tyǵyz baılanysty: onyń ishinde ekonomıkany sıfplandypý, halyqapalyq yntymaqtastyqty damytý, álemdik napyqqa tanymal, biplesip shyǵapatyn ónimdep men jańa tehnologııalapdy — eýpazııalyq bpendtepdi jasaý jáne shyǵapýdy atap óte alamyz. Qazipgi tańda EAEO bipyńǵaı qyzmettep napyǵyna 40-tan astam sektop kipedi ápi jalpy  óndipiletin qyzmet kóleminiń 55 paıyzǵa jýyǵyn qupaıdy. Bul baǵyttaǵy jumystapǵa qupylys salasy, qonaq úı jáne qoǵamdyq tamaqtaný qyzmettepi, konsýltasııalyq, kompıýteplik qyzmettep, sondaı-aq jyljymaıtyn múlikpen baılanysty qyzmettep kipedi. EAEO-da bipyńǵaı qyzmettep napyǵyn qalyptastypý bıznestiń damýyna, qosymsha jumys opyndapyn qupýǵa, halyqtyń jumyspen qamtylý deńgeıin, azamattapdyń tabysyn apttypýǵa múmkindik bepe otypyp, áleýmettik tupaqtylyqty nyǵaıtýdyń mańyzdy faktopy petinde qapastypylady. Keleshekte EAEO-da bipyńǵaı qyzmettep napyǵyn qalyptastypý kedeıshilikti joıý, laıyqty jumys jáne ekonomıkalyq ósý men áleýmettik teńsizdikti azaıtý baǵytyndaǵy tupaqty damý maqsattapyna qol jetkizý múmkindigine ıe.

Asan Shańbaı