11 Shilde, 2020 Áleýmet

"Meni kim baqytty qylady eken dep kútip otyrmańyz". Karantın kezindegi kúızelisten qutylý joldary

Foto Erjan Myrzabaevtyń jeke muraǵatynan alyndy

Psıholog Erjan Myrzabaev Qamshyǵa bergen suhbatynda jaǵymsyz aqparattyń keri áserinen qorǵaný, koronavırýs juqtyryp alý úreıinen arylý týraly, tabysynan aıyrylyp kúızeliske túskende, otbasylyq qıyndyqtarda ne isteý kerektigi jaıly aıtyp berdi.

– Koronavırýs pen pnevmonııadan qaıtys bolyp jatqandar týraly aqparattyń adam psıhologııasyna keltirer keri áserinen arylý úshin ne isteý kerek?

– Birinshiden, jaǵymsyz aqparat alýdy shekteý kerek. Jańalyqty kúnine 1 ret tańerteń nemese keshke oqyǵan jón. Aqparatty tek resmı derekkózden alǵan durys. Whatsapp toptardyń, túrli saıttardyń, blogerlerdiń koronavırýs týraly jazbalaryn qaıta-qaıta oqı berýdiń qajeti joq. Psıhologııalyq turǵyda, adam bir jańalyqty 7-8 aqparat kózinen oqysa, sonsha jańalyq estigendeı bolady. Mysaly, "bir dárihanada dári joq" degen aqparatty birneshe jerden oqysańyz, bul siz úshin búkil álemde dári joq sekildi áser qaldyrady. Sondyqtan jaǵymsyz aqparatty barynsha az oqyǵan abzal. 

Ekinshiden, adam negatıv aqparat oqyǵanda, ózine "men ne isteı alamyn?" degen suraq qoıýy kerek. "Adamdar aýyrýdan qaıtys bolyp jatyr, elde dári tapshy. Bul máseleni qalaı sheshe alamyn?" degen jón. Qoldan keler shara bolsa, isteý kerek. Kómektese almasańyz, bosqa ýaıymdamańyz. О́ıtkeni sheshilmeıtin másele – mıǵa óte úlken júk. Kompıýterdiń jadyn qajetsiz aqparatpen toltyrsa, qatyp qalady ǵoı, sol sekildi adam ózi sheshe almaıtyn máseleni oılap júrgende, qur ýaıym densaýlyǵyna keri áser etedi.

Úshinshiden, jaman aqparattyń áserin basý úshin jaqsy jańalyq oqyǵan abzal. Pandemııadan da basqa ómir bar ekenin umytpaý kerek. Kúlkili vıdeo kórińiz. Balańyzdyń salǵan sýretine, áıelińizdiń pisirgen tamaǵyna maqtaý aıtyńyz. Pozıtıvtiń áserinen negatıvtiń kúshi azaıady. Bul adamdardy stresske túsýden saqtaıdy.  Al kúızeliske ushyramasańyz, ımmýnıtet te myqty bolady.

a

Erjan Myrzabaev/ Foto Myrzabaevtyń jeke muraǵatynan alyndy

 

–  Kúndelikti kóńil-kúıdi retteý úshin qandaı keńes aıtasyz?

– Dalaǵa shyǵyńyz. Aýyrsańyz da, aýyrmasańyz da tórt qabyrǵaǵa qamalmańyz. Taza aýada serýendeńiz. Kúnnen qýat alyńyz. Ol boıymyzdaǵy serotonındi, ıaǵnı baqyt gormonyn arttyrady. О́zińizge kúnine bir ret jaǵymdy aqparat oqımyn degen maqsat qoıyńyz. 

Meni kim baqytty qylady eken dep kútip otyrmańyz. Bireýdiń kóńilin kóterseńiz, býmerang sekildi týra ózińizge qaıtyp keledi. Men kúnde týystaryma, dostaryma qońyraý shalamyn. Áńgime barysynda pandemııa jaıly múlde sóz qozǵamaımyz. Osy qarapaıym nárselerdi jasaý arqyly psıhoemosıonaldy turaqtylyqty saqtaımyz.

–  Adamdar jaqsy jańalyqtan góri jaman aqparatty tez qabyldaıdy. Bunyń sebebi nede?

– Adamdar tabıǵatynan qorqynyshty nársege tez nazar aýdarady. Máselen, meıramhanada kóńil-kúıi kóterińki adamdarǵa mán bermeımiz. Al jaǵymsyz bir dybys estisek, "maǵan qaýip tóndirmeı me eken?" degen qorqynyshpen dybys shyqqan jaqqa qaraımyz. Kúızeliske  túspeý úshin jaǵymdy aqparat oqýdy ádetke aınaldyrǵanyńyz abzal.

–  Qazirgi tańda keı adamdar koronavırýs juqtyryp alýdan qorqady. Osy qorqynyshty qalaı jeńgen jón?

– Aldymen qorqynysh pen úreıdi ajyratyp alaıyq. Qorqynysh bizdi is-áreketke ıtermeleıdi. Vırýstan qoryqqannan dári ishemiz, maska taǵamyz, sanıtarııa talaptaryn saqtaımyz. Bul bizdi qaýip-qaterden saqtaıdy. Al úreı birnárseni artyǵymen isteýge nemese shok bolyp qatyp qalýǵa ákep soqtyrady. Úreı fobııaǵa aınalyp ketse, psıhologtyń kómegimen fobııa qalaı, qashan paıda bolǵanyn anyqtaý kerek.

– Balalarǵa álemde bolyp jatqan indet týraly qalaı túsindirgen durys?

– Balalarmen shynaıy ashyq sóılesken jón. Vırýstyń bar ekenin, odan adamdar aýyryp jatqanyn aıtý kerek. Osy sebepti mektepke, balabaqshaǵa ázir barmaıtyndaryn túsindirý kerek. Alaıda ólim týraly aıtpaǵan jón. Balalar aýyryp qalýdy bilgenimen, ólim sózin qabyldaı almaıdy. "Sen tumaýrattyń ǵoı, bul da sol sekildi aýrý" dep túsindirý kerek. Balalar óz ortasynan alshaqtap qalǵandyqtan, ýaqytty birge ótkizgen durys. Balanyń erkin oınaýyna, serýendeýine shekteý qoımaý kerek.

– Indet taralyp, shekteý sharalary engizilgendikten kóp adamdar jumysynan, tabysynan aıyryldy. Olarǵa qandaı psıhologııalyq keńes aıtasyz?

– Árbir daǵdarys – múmkindik. Bolyp jatqan oqıǵalarǵa qaıǵyrmaý kerek. Sondaı-aq keleshek áli kelgen joq. Ony da aldyn ala ýaıymdamańyz. Ýaıymnyń kesirinen búgingi kúnniń máselesin sheshýge, túrli ıdeıa oılaýǵa energııamyz jetpeı qalady. "Kúnimdi qalaı kóremin?" dep qazirgi sátti oılaý kerek. Múmkin qara jumys istep nan tabarsyz, múmkin tapsyrys beretin kompanııalarǵa jumysqa turarsyz. О́mirde sheshimi joq jaǵdaı bolmaıdy. Santúrli nusqalaryn izdegen jón.

– Karantın kezinde otbasylyq urys-keris jıilegeni kóp aıtylyp júr. Muny qalaı sheshýge bolady?

– Eger adam bolyp jatqan oqıǵalardan áserlenip, otbasy múshelerine zorlyq-zombylyq kórsetse, ol adammen araqatynasty úzgen durys. Mundaı adammen bir jerde turýǵa bolmaıdy. Ashýyna tımeıin, shydaıyn deý jaramaıdy. Otbasy – eki adamnyń shyn kóńilmen bir-birin unatqany úshin birge turýǵa kelisýi. Zorlyq-zombylyq kórsetse, "ashýyńdy bas, agressııańa ıe bol" deý kerek. Áıeli ne kúıeýi psıhologııalyq turǵyda sharshasa, bir-birine túsinik tanytyp, psıhologtyń kómegine júgingen jón. Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń eshqandaı túrine tózbeý kerek.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir