01 Qarasha, 2019 Alash-Orda

Jumbaq jan Eskendirdiń qasiretti ǵumyry

Tek  balalyq shaqtaǵy armany

oryndalǵanda ǵana adam 

baqytty bola alady.

              Freıd.

Jýrnalıst bolyp, alashordashy Eskendir Kópjasarov týraly mazmundy bir dúnıe jazý meniń balalyq shaqtan armanym bolatyn. Zaman ózgerip, táýelsizdik tańy atqanda onyń týyp ósken jeri  Qobdada bul kúnderi ákesi Isa jáne Eskendir atyndaǵy kóshe de bar. Arada kóp jyl ótip, balalyq shaq artta qalyp, zeınetkerlikke taıaǵanda Aqtóbe UQK oblystyq basqarmasy meni № 3084 Kýbjasarov Iskader Isaevıchtiń (qujatta dál osylaı jazylǵan) qylmystyq isimen tanystyrdy. Ol alashordanyń Batys tobynyń kórnekti qaıratkeri, Oıyl ýalaıatynyń tuńǵysh qarjy mınıstri, Mustafa Shoqaıdyń senimdi kómekshisi bolǵan. "Qupııa" grıfi soǵylǵan bul qylmystyq iste ol 1884 jyly Aqtóbe oblysy, Qobda aýdanynyń №2 aýylynda (qazirgi aýdan ortalyǵy) týǵan dep jazylǵan. 1930 jyldyń 20 naýryzynda oǵan qatysty RSFSR QK 58-13 babymen qylmystyq is qozǵalyp, ol tutqynǵa alynǵan. Qylmystyq tekserý №12 aýyl turǵyny  Rahmet Shalmanovtyń Aqtóbe oblystyq OGPÝ bólimine jazǵan shaǵymynan bastalǵan, keleshekte ol endi Eskendirdiń bitispes jaýyna aınalady. Onyń áshkereleý maqalary tipten ortalyq basylymdarda jarııalanǵan.                                                                   

1929 jyldyń 22 tamyzynda jazylǵan alǵashqy aryzyna saýatsyz Shalmanovtyń ornyna Súndet  Qortyqov qol qoıǵan, óz kezeginde ol da keltirilgen derekterdi rastaı ketedi. Aryzdy Qojahmetov degen azamat orysshaǵa aýdarǵan. Aryzda bylaı delingen: "Bıyl (1929) maýsymnyń 13 juldyzynda atyshýly Kópjasarov Ábdesh (Ábdirashıt, Eskendir jáne Ahmet Kópjasarovtardyń kenje inileri. Eskertý avtordiki.) mas kúıinde meniń ulym Mergenbaıdy qarýmen atyp óltirdi. Qazir isti aýdannyń halyq tergeýshisi jýrgizýde. Osy is bastalyp, Ábdesh tutqyndalǵan soń, onyń aǵasy alashordashylardyń basshysy, belgili atqaminer Eskendir Kópjasarov qasyna komsomol múshesi  Merǵalı Jaqypovty ertip alyp, birneshe ret «óltiremiz» dep qorqytty. Olar ekeýi de atyshýly Ebes rýynyń Anaı bóliminen, al bizder attóbelindeı Keteniń Kópegimiz. Sondyqtan da Kópjasarovtar jáne ózgeler bizdi qanaýmen keldi. Eskendir Kópjasarov pen onyń jaqtaýshysy Merǵalı Jaqypovtarǵa shara qoldanýdy ótinemin. "Keleshekte "saýatsyz" Rahmet Shalmanovtyń Eskendirdi áshkereleý maqalalary tipti VKP(b) Qazaqstan ólkelik komıteti jáne QazOAK organy "Eńbekshi qazaq" jáne basqa gazetterge basyldy. Sóıtip, qylmystyq is saıası sıpat ala bastady, al Eskendirdiń basyna tóngen bult shoǵyrlana tústi.

Qazaqstandaǵy PPOGPÝ úshtiginiń qaýlysymen 1930 jyldyń 22 qyrqúıeginde ol RSFSR QK 58-10 babymen konslagerge 5 jylǵa qamalyp, aıdalyp ketedi (№34/k hattamasynan kóshirme). Biraq, onyń qylmysy naqtyly dáleldenbegen.            

Iske qosymsha 25.05.1929 jylǵy №482  Aqtóbe qalasynyń "Stepnaıa pravda" (qazirgi oblystyq "Aktıýbınskıı vestnık", avt.) gazetiniń redaksııasy a/aqparat úshin, b/tekserý úshin, v/jaýap berý úshin dep, aýyl tilshileri bóliminiń meńgerýshisi qol qoıǵan tómendegideı maqala bar.
                

Eńbekshilerdiń jendeti

Qobda tutynýshylar kooperasııasynda esepshi bar, ol - burynǵy alashorda áskerı qolbasshysy Eskendir degen áldekim, ol óz betperdesin "qarapaıym qazaq" retinde jaýyp júr. Al, shyndyǵynda, ol áste de "qarapaıym" emes, kerisinshe, 1918 jáne 1919 jyldardaǵy burynǵy jendet-qolbasshy, ol óz bandylaryn Qazaqstanda basqaryp júrgen bolatyn. Olar Keńes úkimetin jaqtaýshy jergilikti sharýa otrıadtaryn aıamaı janyshtady. Basyp alǵan jerlerdi jendet Eskendir qanǵa boıap, aıamaı jazalady, turǵyndardy adamtúrshigerlik qınady. О́ziniń qandy joryǵymen Eskendir Ropovka, Novo-Alekseevka jáne Begáli eldi mekenderin janyshtady. Solaısha, Eskendir Novo-Alekseevka aýylynda Hobda ózeniniń muzy astyna  3 sharýa - krestıanındi batyryp jiberdi. Onyń eńbekshilerdiń jendeti ekenin dáleldeıtin ózge de mysaldar bar.                                                                  

Bizder Aqtóbe okrýgtik prokýratýrasy tekserý júrgizip, jendetti Qazaqstannan shettetýin talap etemiz. Onyń qandy isterine Alekseevka aýylynyń burynǵy qyzyl partızandary - Dordıı Artem, Stýkalov Fedor,Taran Efım, Volkov Andreıler tolyq kýá bola alar edi. Olardy Ropovskıı jáne Novo-Alekseevka poselkalary turǵyndary da qoldaıdy.

Qol qoıǵandar: Stýkalov Fedor, Dordıı, Volotko/qoldary/

 Alekseevka poselkasy, Novo-Alekseı aýdany

 "Stepnaıa pravda", №49, 6 tamyz 

                                                                                                                                    "Qobda tutynýshylar qoǵamynda Kópjasarov Eskendir esepshi bolyp isteıdi. О́tken ómirinde ol ofıser, alashordashy, eńbekshi kazaktarǵa ozbyrlyq kórsetýshisi bolǵan. Ol aqtarmen birge qashyp, Kaspıı ótip, Tashkentte birneshe jyl bas saýǵalaǵan, sóıtip, ótken jyldyń aldynda týǵan aýylyna ash-jalańash bolyp oraldy. Sodan beri esepshilik qyzmette. О́tken qysta ol ádilettilikke saı daýys berý quqyǵynan aırylǵan bolatyn, biraq túrli joldarmen Hobda AAK onyń quqyqtaryn ornyna keltirgen. О́tken maýsym aıynda ony tutynýshylar qoǵamynyń músheliginen bosatý máselesi kóterilgen bolatyn. Bul sheshim qoldaý da tapqan bolatyn. Endi mine, kommýnıst Qalen Tóleýov burynǵy ofıser jáne alashordashyǵa jaqtasyp, másele tunshyǵyp qaldy.    

 "Bizdiń kooperasııaǵa aqgvardııashylardyń qaldyǵy qajet pe?"                                                                                                 

Baspasózde jaryq kórgen qaralaý materıaldary ishinde respýblıkalyq ortalyq gazet "Eńbekshi qazaqta" 1929 jylǵy 22 qazandaǵy №226 sanyndaǵy maqala qyzyǵýshylyq týdyrady. Onda Eskendirdiń Kerenskıı úkimeti tusynda Oral ýeziniń mılısııasynyń bastyǵy bolǵanyn jáne óz baǵynyshtylarymen qyzyldarǵa qarsy bolǵany erekshe atalyp ótedi. Jahansha Dosmuhamedovtyń alashorda úkimeti múshesi retinde turǵyndardan salyq jáne ózge áskerge muqtaj nárseler jınaǵan. Al Hobda aýdanyna qyzyldar jaqyndaǵanda Eskendir birneshe joldastarymen Adaı-Jıbe Qońyrat arqyly Tashkentke qashyp ketken. О́ziniń aıtýy boıynsha, ol Túrkistan Respýblıkasynda qyzmet atqarǵan. Endi mine ol jalań aıaq, jalańbas bosqyn túrinde aýylǵa oralyp, Tóleý Dúısenbaevtan buzaýly sıyr qaryzǵa aldy, odan ózge Baıshýaqov Jumaǵuldan jylqy, ózge tanystarynan úı janýarlaryn qaryzǵa alyp otyr. Hobda aýdandyq atqarý komıtetinde hatshy bolyp istep edi, biraq odan qýyp shyǵaryldy. Osyndaı qysyltaıań kezde ol 20 rýbl aılyqpen Hobda tutynýshylar qoǵamyna esepshi bolyp kirdi. Hobda bolysy aýdan bolyp qaıta qurylǵanda AAK predsedateli bolyp Qaraev kelgen-di, Eskendir onymen tanysyp aldy. Baılardy kámpeskeleý kezeńinde jarlylar jınalysynda Qaraev Kópjasarovqa jınalysta sóıleý quqyǵyn berdi ("Kedeı"gazeti, 1928 jyl, aqpan, № (193)31). Budan ózge Eskendir baılar sapyna keıbir orta shaýalardy esepke kirgizip, olardy maldaryn satýǵa mijbúrledi. Ol munymen de toqtaǵan joq. Qaraevpen dostasyp alǵasyn, kúsh pen qoldaýdy sezinip, óz janyna Ebes rýynyń Anaı bóliminiń pikirlesterin shoǵyrlandyra bastady. О́z rýynyń bedelin arttyrýdy kózdegen ol Qaraevtyń kómegimen kooperasııa bastyǵy bolyp aldy.

Sóıtip, alashordashy Kópjasarovtyń sońyna ortalyq gazet jaryq kúnde sham alyp qýdalaýǵa túskenge uqsaıdy, demek, onyń jaýlary tek Qobdada ǵana emes, joǵaryda da bolýy múmkin, ne dese de qýdalaý kórigi qyza túsedi. Endi "Eńbekshi qazaqtyń" 1929 jylǵy 16-sáýirdegi №(1414)85 sanynda onyń rýlasy Esjan Bekjannan kilem alǵany, Qaraevty ornynan bosatqan soń saılaý ótkizýge ókiletti qyzmetker Kamal Arynǵazıev arqyly saılaýǵa qatysý quqyǵyna qaıta ıe bolǵany týraly maqala basylady.

Odan ármen Eskendir aýylǵa Tashkentten oralǵan soń, oǵan Qasen Tileýovtyń jáne Opa Beısovtyń qol ushyn bergenderi, Eskendirdiń Nurǵalı Bitikovtyń, Saǵıdolla Sarybaevtyń jáne Ǵabdir Temirbaıdyń úılerine jıi qonaqqa baratyny jazylǵan. Olarmen birge ár úıden bir-bir qoıdan jep, araq-sharap ishetinderi de kózden tasa qalmaǵan. Ol mal daıyndaýmen aınalysyp, haziret Jumaǵul Baıshýaqovqa kóp kómek kórsetken. Haziretke astyq tapsyrý josparyn oryndamaǵany úshin 800 rýbl aıyppul salynǵanda, Eskendir onyń maldaryn kóterme baǵalarmen qabyldap, kóp qaıyr jasaǵan. Ádil Seıitov, Qasen Mamaev jáne Ákimgereı Eskendir atqaminerdiń týmalary jáne dos-jarandary eken. Olardan ózge Merǵalı Tilepbaev, Fazyl Meńdibaev jane Sapar Shoqaevtarmen de tonnyń ishki túgindeı aralasqan alashorda kósemi. Bular jóninde de 1929 jyldyń 3 qyrkúıeginde Rahmet Shalmanov taǵy da maqala jazǵan.
         

Kórip otyrǵanymyzdaı, "qyzyl terror" tuzaǵyn tarylta túsken, ózge ult ókilderin sheber qoldaný, aryzqoıdy qoldaý t.b. josparly jumystar atqarǵan.

Endi aryzqoılar kústanalap kórsetip, qorqynyshty OGPÝ nazaryna iliktirip otyrǵan Eskendirdiń aınalasyndaǵy adamdardy, olardyń urpaqtaryn atasaq artyq bolmas edi. Tabynnyń Sarmantaǵy Nurǵalı Bitikov sol kezde 27 jasta eken. Ol Otan soǵysynda eń surapyl Stalıngrad shaıqasyna qatysyp, elge aman-saý oralady. Shopan atamyzdyń dańqy respýblıkaǵa tanymal boldy, onyń esimi Respýblıkalyq Dańq Kitabyna jazylǵan. Onyń uly oblystyń eńbegi sińirgen azamaty, kóptegen orden, medaldardyń ıegeri seksennen assa da áli qyzmet atqaratyn oblys ákiminiń qoǵamdyq keńesshisi Qubaıdolla Bitikovtyń aıtýynsha, atamyz ómiriniń bul tusyn múldem aýzyna almaǵan eken. Zaman solaı boldy ǵoı...          

Ebes rýynan taraıtyn Opa Beısovtyń uly Ahmet Beısovıch Opın de oblysqa tanymal azamat boldy. Ol da Stalıngrad shaıqasyna qatysyp, bar-joǵy 48 kúnde elge oń qolynan aıyrylyp oraldy, ózi tárbıelengen Hobda balalar úıinde, aýdandyq komomol komıtetinde qyzmette boldy. "Stalıngradty qorǵaǵany úshin" medali ony jaý shegine bastaǵan 1943 jyly Hobdada tapqan bolatyn. Ol kóp jyl oń qoly joq bolsa da, aýdandyq gazette fototilshi bolyp zeınetke shyǵyp edi, qaıynaǵamyzben ózim de jýrnalıstıkaǵa aýdandyq gazette alǵashqy qadam basyp edim...

Eskendirdiń qasynda bolyp, onymen jaqyn qatynasqan Sapar Shoqaevtyń uly Baqtyǵalı Saparuly Shoqaev respýblıkanyń oqý isiniń úzdigi, belgili sportshy, kezinde aýdandyq oqý bólimin basqarǵan, qazir zeınetker. Al, Eskendirmen óte jaqyn dostyq qatynasta bolǵan Jumaǵul Baıshýaqov haziret týraly erekshe aıta ketken jón sııaqty.

Jaqynda, 5 qazanda, Hobda aýdanynyń 90-jyldyq toıyna oraı aýdannyń on shaqty dinı qyzmetkerlerine meshit aldynda eskertkish belgiler qoıyldy. Olardyń ortasynda asa kórnekti dinı tulǵalar, Buharada dinı bilim alǵan ákeli-balaly Jumaǵul haziret Baıshýaquly jáne Saǵıdolla ıshan-haziret Baıshýaqovtar da bar. Belgili teolog-tarıhshy Islamǵalı Bitikovtyń zertteýleri boıynsha, Jumaǵul hazirettiń qyzyl tamy, О́teshsaıdaǵy meshitiniń oryndary áli saqtalǵan. Ol 1858 jyly dúnıege kelgen, aıtqanymyzdaı Buharada dinı bilim alǵan, meshit ustap, bala oqytqan. Farsy jáne ózge tilderdi meńgergen. 1906 jyly Reseıdiń 1-Dýmasyna depýtattar saılaýyna hobdalyq Bekban haziret ekeýi qatysqan, al 1906 jylǵy Dýmanyń 2-saılaýy is qaǵazdarynda onyń jasy 48 de dep kórsetilgen. Onyń ákesi Baıshýaq ta áıgili adam bolǵan, bir derekterde onyń Dosjan haziretten tálim-tárbıe alǵany aıtylǵan. Jumaǵul haziret  kezinde qýǵynǵa ushyrap, 1934 jyly Eskendir tutqynda bolǵanda dúnıeden ótedi. «Maǵan dostaryńdy  aıt, men seniń kim ekenińdi aıtaıyn» degen osy shyǵar, Eskendirdiń janynda zamanynyń ozyq adamdary bolǵany kórinip tur. Jumaǵuldyń uly Saǵıdolla ıshan-haziret te ata jolyn ustaǵan dinı qyzmetker bolǵan, Buharada jáne Ýfada dinı bilim alǵan, birneshe tilder meńgergen. Ol Alǵa aýdanyndaǵy Kóltabanda meshit ustap, bala oqytqan. Onyń uly Qusaıyn Aqtóbede turady, ishki ister qyzmetiniń ardageri. Onyń eske alýy boıynsha, «Elden qysym kórgen haziret áýeli Bashkırııany panalaıdy, ol kezde Qusaıyn besikte eken. Sońynan olar Tájikstanǵa aǵalaryna qosylyp, Lenınabadqa jaqyn Kalının kolhozynda Saǵıdolla haziret meshitinte qyzmet etken. Bizder 60-shy jyldary Aqtóbege oraldyq, 1964 jyly qaıtys bolǵan ákemdi óz ósıetine saı ákesi Jumaǵul hazirettiń meshitine jerledik»,- deıdi tulpardyń tuıaǵy, asyldyń synyǵy Qusaıyn aǵamyz. Endi áńgimemizdiń ózegine oralsaq, kelesi qujat bylaısha syr shertedi:

"Aqtóbe oblysy, Hobda aýdanynyń halyq tergeýshisi 14.08.1929 jyl, kiris qujat №4958. Qupııa.

GPÝ-diń Aqtóbe okrýgtik bólimine. Osymen birge Hobda aýdany №16 aýyl azamaty Qosýaqov Luqpannyń Kópjasarovtyń jáne ózgelerdiń is-áreketteri jónindegi aryzyn sizdiń qaraýyńyzǵa qaıta joldap otyrmyz. Qosymsha - 4 bette basylǵan.

Qobda aýdany halyq tergeýshisi Seıtqazıev"

Sóıtip, iste Luqpan Qosýaqovtyń aryzy paıda bolady. О́ńirge belgili Qosýaqovtar áýletiniń týmasy Luqpan saýatty adam bolǵan, ol 1901  jyly Jırenqopadaǵy bolystyq orys-qazaq orta mektebin, Oral kásiptik mektebiniń jyldyq klasyn tamamdaǵan...

Tergeýshi odan da syǵymdap ózine qajet áshkereleýshi, qaralaýshy materıaldaryn alǵan. Iske ózge de osy raıdaǵy aıyptaý kórsetkishteri tigilgen.

Mogılın Afanasıı Nıkolaevıch, Hobda PO esepshisi, soǵys múgedegi, Qyzyl Armııada, keńes mekemelerinde qyzmet atqarǵan, jasy 38de, Poltava gýbernııasy, Zolotonos ýezi,  Grenıno selosynda týǵan. Ol: «Men Kópjasarov Eskendirdi aınytpaı tanydym, onymen 1919 jyly 12 maýsymda Qyzyl Armııa qataryna jigitterdi úgittep júrgenimde kezdeskenmin»,- degen.

1929 jyldyń 11 qarashasynda Polodeskıı Petr Andreevıch te jaýaptalǵan. Ol jasy 38-de, Herson gýbernııasynda týǵan, nekede, 3 balasy bar, 1925 jyldan beri Novo-Alekseı aýyldyq Keńesiniń hatshysy. Ol bylaı dap jaýap beredi: «Men Kópjasarov Eskendirdi 1909 jyldan beri bilemin, dál sol jyly biz Ýkraınadan qonys aýdarǵanbyz, al ol Novo-Alekseevkadan 8 shaqyrymdaı jerdegi qonysynda turyp jatty. Ol aýqatty jan bolatyn, biz odan eki jyl jer jaldap alyp, egis saldyq. 1914 jyly ásker qatarynda júrgende aǵaıynym ol 1915-1916 jyldary eldi basqardy dep jazǵan. 1918-jyly aǵaıynym Mıhaıl ekeýimiz áskerden oraldyq, úıde demaldyq, Astrahanovka poselkesinde qyzylgvardııalyq otrıad qurylyp, kenje inimiz Vasılıı sonda kirdi», - dep jaýap bergen.

Tergelýshilerdiń jaýaptarynan sol kezdegi ýaqıǵa, zaman lebin de sezýge bolady. Bul turǵyda Ipatıı Antonovıch Býdıýkov óte qyzyqty derekter berip, tergeýshi ony jazyp alǵan. «1919 jyldyń jazynda Oıyldan Alashordanyń hany Jahansha Dosmuhamedov bizge keldi, - deıdi ol.- О́zimen birge ol 12 ne 14 krestıandardy tutqyndap alyp keldi, olardyń ishinde qazaqtar, tatarlar, orystar jáne nemister de boldy. Olardy kıiz úıge qamap qoıdy. Men zemskaıa ýpravanyń hatshysy bolatynmyn, al bastyǵy - Ivan Prokofev. Ony keshke Hobda ózeni boıynda kıiz úı tigip qonystanyp jatqan Jahansha Dosmuhamedov hanǵa shaqyrtty. Onymen birge men de bardym, sóıtip, ekeýimiz kıiz úı túbinde ishke shaqyrtýdy kútip otyrmyz. Ishtegi tutqyndarmen bolyp jatqan sot anyq estilip turdy. Olardyń arasynda maǵan jaqsy tanys Eskendirdiń de daýysy estilip turdy. Sot tutqyndardyń bárin atý jazasyna kesti, biraq han ortaq sheshimge kele almaı keńesýge Eskendirdiń ákesi Isa Kópjasarovty shaqyrtty. Isa sol kezde eń syıly aqsaqal sanalatyn jáne zor bedelge ıe edi. Isa qylmystary tolyq dáleldenbegen tutqyndardy atpaýǵa keńes berdi.»

Onyń sózine qulaq asqan Jahansha han búkil materıaldardy jyrtyp tastady. Munyń bári bizge estilip turdy, sebebi sot oryssha júrgizilgendi. Olardyń arasynda orys ofıserleri de bolǵan», - dep jaýap bergen ýprava hatshysy.                 .                                                                                              

Reti kelgende Jahansha, Halel Dosmuhamedovtarmen Eskendir Kópjaarovtyń Oral realdy ýchılıshesinde birge oqyǵanyn biz tuńǵysh ret jarııalap otyrmyz. Keńes kezinde ýchılıshe eń tómengi oqý orny bolǵasyn jete mán bermeı júrsek, patshalyq Reseıde mundaı oqý oryndarynda tereń bilim beretin bolǵan eken. Ýchılısheniń bir daıyndaý, alty negizgi jáne bir qosymsha synyptarynda 300 adam oqysa, olardyń ortasynda 18 qazaq balalary oqyǵan. Olar - Baqtyǵalı Bısenov, Jumaǵalı Búıishev, Eskendir Kópjasarov, Jahansha Dosmuhamedov, Qojahmet Ázimuratov, Jalmuhambet Súıinturov, Ahmetjan Altyshev, Ospan Ázimuratov, Nurǵalı Dosbaev, Halel Dosmuhamedov, Nurǵalı Ipmaǵambetov, Shabazgereı Kúsipǵalıev, Ǵalı Halılov, Sabyrjan Saryhodjın, Oıyl úálaıatynyń baılanys mınıstri Ǵubaıdolla Berdıev, Sultan Tamashev, Moldaǵalı Bekımov jáne Rabat Moldabaev. Bul aýyl balalaryna járdemaqyny qazaq starshyndary -dalalyq bolystar tólep otyrǵan. Bul oqýshylar esimderi bolashaqta qoǵam ortasynda joǵalyp ketken joq, kópshiligi keleshek saıası ómirden óz oryndaryn tapty.

Bul tizimdegi Halel jáne Jansha  Dosmuhamedovtardyń esimderi barshaǵa aıan. Oıyldyq jazýshy Syrym Bahtygereev osy tizimdegi Sabyr Saryqojauly týraly, onyń Máskeýde áskerı ýchılıshe bitirgeni týraly, general-maıor, keıbir derekterde polkovnık bolǵanyn, rýy - alasha, týǵan jeri Qaldyǵaıtynyń tómengi boıy, Qaratóbe eli dep jazady. Sabyr Alashorda úkimeti áskeriniń basshysy. Úkimet taratylǵannan keıin elden alastatyldy, muhıt asyp Anglııaǵa ketti, sonda,  dálirek aıtqanda, Londonda, 1925 jyly qaıtys boldy dep jazady.

Endi áskerı realdyq ýchılıshede Eskendirmen birge oqyǵan ózge jastarǵa toqtalsaq, olardyń basym bóligin jazýshy - jerlesimiz Ǵalym Ahmedov óziniń eńbekterinde tilge tıek etken eken. Mysaly, Bısenov Batyrǵalı (1889-19370) - Oraldan, Saratov ýnıversıtetiniń medısına fakýltetin 1914 jyly bitirgen. Ipmaǵambetov Nuralı (91883-1920) -Oraldan, SPB áskerı medısına akademııasyn 1911 jyly bitirgen, áskerı qyzmette bolǵan, 1914 jylǵy soǵysqa qatynasqan, polkovnık. 1916 jyly maıdanǵa alynǵan qazaq jigitteri arasynda revolıýsııalyq úgit júrgizgeni úshin Sibirge aıdalǵan, odan tóńkeristen keıir qaıtqan. Berdıev Ǵubaıdolla -Atyraýdan, Qazanda mal dárigeri ınstıtýtyn bitirgen, Alashtyń shilde aıyndaǵy sezine qatysqan, sonda Búkilreseılik quryltaıǵa delegat bolyp saılanǵan. Al, Shabazgreı Kósipqalıevke keletin bolsaq, ol mal dárigeri mamany bolǵan, Oral oblysy adres-kalendarlarynda onyń esimi qyzmettes bolǵan Eskendirdiń ákesi Isa Kópjasarovpen qatar atalady.

Osylaısha, 1929 jyl boıy Eskendir Kópjasarovty alashordashy retinde Qazaqstan baspasózinde qýdalaý ony tergeý jáne jazalaý barysyn meıilinshe tezdetkenge uqsaıdy.                                                                                                                                                    

QAÝLY

1930 jyldyń 20 naýryzynda VOO OGPÝ tergeý bóliminiń bastyǵy Vasılıı Vasılev №32 isti qarap, 1884 j.t., realdy ýchılısheniń 5 synybyn aıaqtaǵan, otbasynda 2 adam bar, qazaq, SSSR azamaty, Aqtóbe oblysy, Hobda aýdany, №12 aýylda týǵan, qazir sonda turatyn, qurmetti azamattyń urpaǵy /ákesi iri baı jáne bolystyq basqarma/ Kópjasarov Eskendir Isaevıchti jınalǵan materıaldar negizinde áshkerelendi dep tapty. Ol 1919 jyldan Alash Ordada bolǵan, Qyzyl Armııada bolmaǵan, kerisinshe, Alash Orda armııasynda qyzmet etken. Bıylǵy naýryz aıynda Hobda halyq soty sheshimimen QK 61 baby 3 bólimine jáne 79 baptyń 1 bólimine sáıkes Alashordanyń Batys bóliminiń Úkimeti quramynda bolyp, aq banda uıymdastyrǵany, Hobda aýdany kóleminde Qyzyl Armııaǵa qarsy kúreskeni, qyzylarmııashylardy jazalaǵany úshin 2 jyl bas bostandyǵynan aıyrylyp, 5 jylǵa konslagerge jer aýdarýǵa qaýly qabyldanǵan.                                                                                                                                   

 58 baptyń 108 bólimimen aıyptalǵan Kópjasarov Eskendirdiń                            AIYPTAÝ QORYTYNDYSY

1930 jyldyń 5 naýryzynda Hobda aýdany Novo-Alekseevka poselkesinen aýdandyq ákimshilik bólimi Aqtóbe qalasyna bir top tutqyndalǵandardy attandyrdy. Qamaýǵa alynǵandardy ákimshilik bólimi kólikterge otyrǵyzar kezinde 100-ge tarta qamaýdaǵylardyń týystary jáne áýsqoı jurt jınaldy. Tutqyndalǵandardy shana jáne ózge kólikterge otyrǵyzyp, endi jónelter sátte QK 61 b. 3b. jáne 79 b.1b sottalǵan Kópjasarov Eskendir qorshaǵandarǵa qoshtasý sózin sóıledi.

"Joıylsyn kommýnıster, joıylsyn Keńes úkimeti, biz aıypty emespiz. Bizdiń ýaqyt týady, biz áli óshimizdi alamyz, bılik qolymyzda bolady. Bizdi eshkim jeńe de almaıdy, sýǵa da batpaımyz, bizderdi sottap abaqtyǵa qamaý - bos áýreshilik" dep, endi osy sózderdi qazaqshalap qaıtalady /41,42,46/.                                                                                                  

Sóıtip, ol qalaǵa attanarda orys jáne qazaq tilderinde turǵyndardy Keńes úkimetin qulatýǵa shaqyrdy, osylaısha RF QK 58 babynyń 10 tarmaǵymen qarastyrylǵan qylmys istedi, bul OGPÝ kollegııasynyń erekshe keńesinde qaralatyn qylmystar.

Hattama  23.03.1930 j. jasaldy.

Osylaısha, asyl qaıratker E.Kópjasarov Almatyǵa 5 jyl Keńesterdiń alǵashqy konslagerlerine aıdalady.

 

JAÝAP ALÝ PROTOKOLY 

Qasıetti Naýryz meıramy aldyndaǵy kúnder Eskendirge qııamettiń kópirindeı boldy, úzbesten tergeý júrgizilip, qısynsyz suraqtar dińkesin qurtty. Kezekti qujat tómendegideı.                                                                                                                 

21 naýryz 1930 jyl                                                                                                                                                                   

Men, Aqtóbe okrýgtik OGPÝ tergeýshisi Vasılıı Vasılev aıyptalýshymen tergeý jumystaryn júrgizgende, tómendegini kórsetti:

...Revolıýsııaǵa deıin E.Kópjasarov ákesinen 70 jylqy, 25 iri qaramen, 100 bas qoımen bólinip shyqqan, revolıýsııadan keıin 1jylqy, 1sıyr buzaýymen jáne qulyn qalǵan. Alashorda kezinde  ýchastkelik mılısııa bastyǵy bolǵan, Jympıtydaǵy Batys Alashorda úkimetiniń qarjy meńgerýshisi. Keńes úkimeti tusynda Túrkisten Respýblıksynda jáne Syrdárııa ólkesinde ártúrli laýazymdarda qyzmet etken, keıin kele qylmystyq iske Eskedirdiń óz qolymen jazǵan túsiniktemesi - ómirbaıany tigilgen. Bul kúnderi olar óte sırek qujattarǵa aınalǵan..

Tarıh tálkegimen osy ózi aıdaýǵa bara jatqan konslager kezinde Eskendir Kópjasarov qyzmet etken Túrkistan Respýblıkasynyń Halyq Komıssarlar Keńesinin Predsedateli Asfendııarovtyń "Túrkistan Respýblıkasynyń Ishki Ister Komıssarıatynyń Basqarmasy bóliminiń eriksiz jumystar atqarý lagerlerin qurý erejesi" buıryǵymen 1919-1920 jyldary qurylǵan bolatyn. (1878 SGArÝz, f1, Op1, D46)

Onan ári qylmystyq iste Eskendirdiń óz qolymen jazylǵan aıypty moıyndaý, Keńes Úkimeti kezindegi qyzmeti týraly qujattar tigilgen. Bul qujattar sol bir qazaq tarıhynyń qaıǵyly ýaqıǵalardy óz kózimen kórip, ózi qatysqan adamnyń keleshek urpaqqa sálemdemesi dese de bolar edi. Qujattar qazirgi kózqaraspen jazǵan adamnyń bilimdiligin, saıası oqıǵalarǵa óz kózqarasynyń baryn ańǵartady.                                                                            

"Osy istiń máni boıynsha kórsetemin: ózimdi aıypty dep moıyndamaımyn, revolıýsııaǵa deıin óz sharýammen aınalysyp, eshqandaı qyzmet atqarǵan joqpyn. Al revolıýsııa bastalǵanda men Oraldaǵy qazaq zııalylarynan qoǵamdyq isterge aralasýǵa usynystar aldym, biraq men bas tarttym, sonyń ózinde meni Oral ýezdik mılısııasynyń 3-ýchastkesiniń bastyǵy etip taǵaıyndady. Bul qyzmetti men qabyl aldym, degenmen, men óz úıimde turyp, kóbine qyzmetten góri, óz sharýammen aınalystym.                             Qazahııany bul kezeńde qoǵamdyq jáne memlekettik uıymdastyrý máseleleri tolǵandyra bastady jáne, maǵan málim bolǵandaı, 1918  jyldyń basynda qatysýshy ókilderdiń sheshimimen qurylǵan Oıyl úkimetiniń mańyzy zor boldy. Ony quryp, basqarǵandar: Dosmuhamedov Jansha (qazir Qyzylordada qorǵaýshylar (advokattar kollegııasynyń múshesi, avt), Dosmuhamedov Halıl (Qyzylordada jeke úıi bar, dáriger), Qulmanov (esimin bilmeımin, Bókeıhanovtyń ókili) jáne basqalar (bul jerde Baqytkereı Qulmanov, avt.). Dosmuhamedov Jahansha osy úkimettiń basshysy boldy, áskerı qolbasshy, syrtqy ister jáne zań shyǵarý máseleleri de onyń tikeleı qaraýynda boldy. Ony qoldaǵandar Jympıty áskerı ýchılıshesin támamdaǵan ofıserler edi.
        

1918 jyldyń jazynda bul úkimet Oral kazaktarymen (orystarmen) bolshevıktermen birlesip kúresý týraly kelisimge qol qoıdy, oǵan qosa Oral kazaktary úkimetti áskerı kıimmen jáne oq-dárimen qamtamasyz etýge, al Oıyl úkimeti olarǵa bir eskadron quryp berýge mindettendi. Dál osy kezde Dosmýhamedov bastaǵan top Samaraǵa Komýchten kómek suraýǵa baryp kelgen bolatyn. Samaradan olar ózimen birge eki avtomobıl, kóptegen aqsha jáne qarý-jaraq alyp keldi. Onan keıingi kezeńde kıim-keshek pen qarý-jaraqty Shilik arqyly Orynbordaǵy Dýtovtan alyp turdy.

Keńes úkimeti ornaǵan soń Dosmuhamedovtar Máskeýge baryp, Lenınge Keńes úkimetin moıyndap, qoldaıtyndaryn jetkizgen bolatyn, al qaıtar jolda Oral kazaktarymen joǵarydaǵy kelisimge kelgen.
         

1918 jyldyń jeltoqsanynda aıtylǵan kelisim boıynsha eskadrondy jınaqtap attandyrý kezinde onyń áskerleri búlik shyǵaryp, ózderin bolshevıkter dep sanap, Oral kazaktary qatarynda bolýdan bas tartty. Onyń ornyna eskadron Temir bolshevıkterimen kelisý úshin Oıylǵa jyljydy. Osy bir qysyltaıań kezde Oıylǵa shabarman jiberip, Oıyl garnızonynyń Alashorda úkimetine senimdiligi anyqtaldy (1918 jyly Dosmuhaamedovtar Samaradan oralǵan soń jedel túrde Oıyl úkimeti Alashordanyń batys bólimi bolyp qaıta qurylǵan bolatyn).

Oıyl garnızony Alash Orda jaǵynda bolyp shyqty. Olar Jympıty otrıadyna qarsy shyǵyp, Merǵalı Ospanovtyń qolbasshylyǵymen jympıtylyqtardy tas-talqan etip tutqynǵa túsirdi.                                                

1919 jyldyń aqpanynda Qaratóbede Alash Ordanyń ýıezdik sezi shaqyrylyp, men Alash Ordanyń Batys bóliminiń úkimeti quramyna saılandym. Al kassa Dosmuhamedovtyń qolynda bola tura, maǵan qarjy máselelerin sheshý júkteldi. Men tek kirister men shyǵystardy eseptep otyrdym. Sol kezeńde ómir men ýaqyt soǵys jaǵdaıyna baǵyndy: bolshevıkterdiń shabýylyn kútý, qaraýyldar qoıý, qatarymyzǵa jigitterdi jınaý, taǵysyn taǵylar. Salyqtar men mindetti tólemder, mysaly, jobalaı: 50 kıiz úıden jylqysy, at-turmany jáne kıim-keshegimen 1 jigit, krestıan poselkelerinen – 2 jabyq arba, jem azyǵymen 4 nemese 6 jylqy, olardyń bir bólimin Oral kazaktaryna jiberip otyrdyq. Búkil zańdarymyz patsha zamanynan saqtalyp qalǵan, Úkimette óz zańdary bolǵan joq. Tek qana Oral oblysy qyrǵyzdarynyń 1-oblystyq sezinde sosıal-demokrattardyń programmasyn qabyldaý týraly sheshim qabyldanǵan bolatyn.                              

1919 jyldyń jazynda Alash Ordanyń basshysy bolyp tabylatyn Dosmuhamedov 360 jympıtylyq jigittermen Temirge attanbaq boldy. Olarǵa Shkýnovkide  (Novo-Alekseevka, Hobda. Avt.) oıyldyq 100 jigit qosyldy. Onyń maqsaty - turǵyndarǵa óz kúshin kórsetý bolatyn, sondyqtan tike jolmen júrmeı, onyń jasaǵy halyq tyǵyz qonystanǵan Hobda ózeni boıymen júrdi. Men de úıime barý nıetimen olarmen birge Shkýnovkaǵa (Novo-Alekseevka) deıin bardym, sóıtip, týǵan aýylyma oraldym. Hobda aýdanynda men eshqandaı adam ataýlyǵa, zorlyq-zombylyqqa, tonaýshylyq jáne basqa sharalarǵa qatysqanym joq. Degenmen, otrıad ózin erkin sezinip, bandıtershe turǵyndardy  doıyr jáne shybyrtqylarmen sabap, olarǵa kerek zattardy tartyp alýǵa jol berildi. Mundaıda Dosmuhamedov "Ne isteýge bolady, soǵys jaǵdaıy-ǵoı" dep kóp shara qoldanǵan joq. Sebebi otrıadtaǵy jigitterdiń bári Dosmýhamedov Janshanyń rýlastary - Baıulynan bolatyn. Janshanyń olarǵa kóńili aýyp turatyn. Men aýylymda qaldym da, otrıad alǵa qozǵalyp ketti. Temirde Dosmuhamedov J. sonda is-qımyl jasap júrgen 8-plastýn dıvızııasynyń polkovnıgi Avdeevpen qosylyp, temirjol stansııasyna deıin jetti. Dosmýhamedovtyń (Alash Orda) shtabynyń bastyǵy polkovnık Eraklınsev bolatyn. Kóp uzamaı zemstvo ýpravasy 16 maýsymda Oıylda sezi shaqyrylatynyn, saltanatty mereke ótkiziletinin jarııalady. Men Oıylǵa Janshamen keliskenimdeı maýsymnyń 5 kúni bardym. 16 maýsym kúni Oıylda Alash Ordanyń Oral oblystyq sezi ótip, Alash Orda Úkimeti jarııalanyp, onyń kók týy tabystaldy (tarıhshy jerlesimiz Nurjan Jetpisbaıdyń derekterine súıensek, osy týdyń kóshirmesi Jympıtyda saqtaýly, avt.) Erteńine meni Ombyda júrgen Alash Ordanyń Shyǵys bólimshesiniń lıderi Bókeıhanovpen baılanys ornatýǵa jumsady. Men Ombyǵa kelgenimde Á. Bókeıhanov ketip qalǵan eken. Maıdandaǵy jaǵdaı qaýipti bolatyn, qyzyldar tez alǵa basyp keletin. Omby mine-mine tize búgýge májbúr. Men tek Oral mıssııasy delegattarymen admıral Kolchaktyń qabyldaýynda bolyp, oǵan Alash Orda Úkimetin jarııalaǵan Oıyl seziniń qaýlysynyń kóshirmesin jáne admıraldy Qurmetti aqsaqal etip saılaǵany jáne ózge qujattardy tapsyryp úlgerdim. Qabyldaýdan soń men  salt atpen Jılaıa Kosa arqyly keri oraldym. Osynda men Dosmýhamedovtyń bolshevıktermen qosylyp, endi kazaktarmen birge kúresý týraly kelissózder júrgizip jatqanyn estip, onyń ázázil saıasatynan kóńilim qalyp, onymen kórispesten Alash Ordadaǵy saıası  jumystan múldem bas tarttym da Tıflıske júrip kettim.

Shkýnovkadaǵy attandyrar aldyndaǵy sózderimdi shyqqan sot úkiminiń ádiletsizdiginen, alkogol ishý saldarynan aıtqan bolatynmyn. Aıtqandarym esimde joq.                                 

E.Kópjasarov /qoly/

21 naýryz1930 jyl 

 

Aıaýly Kóshim Ismaǵambetov aǵamyz 2008 jyldyń 14 qazanynda "Egemen Qazaqstan" gazetinde Mustafa Shoqaı  Kavkazda bolǵanda óziniń Túrkistan muhtarıaty úkimetiniń basshysy kezinde kómekshisi bolǵan Eskendir Kópjasarov arqyly  dalada bolyp jatqan ýaqıǵalar týraly habar alyp turǵan dep jazady. Osy joly da Tıflıske Eskendir uly ustazyna at basyn burǵan shyǵar, kim bilgen tarıh túbindegi qupııany?!

1929 jyly sol kezdegi "Eńbekshi qazaq" gazeti halqymyzdyń kórnekti Alash Qaıratkeri E.Kópjasarovqa barynsha kúıe jaqsa, endi sol gazet izbasary "Egemen Qazaqstan" onyń esimin uly tarıhı tulǵamen qatar atap otyr. Tarıhı ádilettilik degen osy shyǵar.

Endi ataqty admıralmen kezdesýge oralsaq... N.Martynenkonyń belgili "Alashorda" kitabynda bul tarıhı oqıǵa 1919 jyldyń 30 tamyzynda Ombyda shyqqan "Pravıtelstvennyı vestnık" gazetinde jarııalanǵany aıtylady. Oqıyq: "...qyrǵyzdardyń ókili joǵarǵy bıleýshige qyrǵyz seziniń joǵarǵy basqarýshyǵa qurmetti aqsaqal ataǵyn berý týrly qaýlysyn  tabys etti, óziniń  jaýap sózinde joǵarǵy bıleýshi delegasııaǵa alǵysyn bildirip, olardyń kótergen suraqtaryn joǵarǵy bıleýshiniń  keńesinde tez arada talqylanatynyn jetkizdi" (144-145better). Osylaısha aty atalǵan tarıhshy Nurjan Jetpisbaıdyń oblystyq muraǵatta E.Kópjasarovtyń admıral A.V.Kolchakpen kezdesýge bardy degen qujattardy kezdestirgeni shyndyqqa aınalyp otyr (Obl. muraǵat, 13 qor, IV-t, 122 is)

Bolshevıkterdiń tuńǵysh konslageriniń alǵashqy turǵyndardyń biri Eskendir Kópjasarov óziniń jeke isterin izdestirip, úkimetten rahymshylyq suraýǵa májbúr bolady.                                                                                            

ÝRO-ǵa Kazıtlagtyń tutqyn qyzmetkeri I.I.Kópjasarovtan                                                                                                                               

Aryz

Meniń 1921-1929 jyldardaǵy jeke isim men qyzmet qujattarymnyń kóshirmeleri PP OGPÝdyń "shyǵys bólimshesinde". Olar menen 1929 jyly tintý kezinde tartyp alynǵan edi. Olardyń qajettiligin eskerte otyryp, ÝRO-dan sol qujattardyń tabylý múmkinshiligin qarap, barlyǵyn meniń jeke isterime biriktirýdi ótinemin.

                                                       I.I.Kópjasarov, 23-aqpan 1931jyl.                                                                                                              

Bir aı óter-ótpeste ÝRO bastyǵy Ilınge tómendegideı mazmunda telegramma túsedi: sizdegi tutqyndaǵy I.I.Kópjasarovtyń qashan jáne kimdermen sottalǵanyn habarlaýdy ótinemiz.                                                                              

Shapshańdata telegramma túsken sol 1931 jyldyń 18 naýryzynda jaýap daıyndalyp, 43 143 belgisimen tómendegideı jaýap jiberilgen:   

OGPÝ. Qazaqstan eńbekpen túzeý lagerleriniń basqarmasy. Otd. ÝRO shyǵys №2121/18.03.                                  
         RSO PP OGPÝ                                                                                                                                                                                  Alma-Ata qalasy.

Sizdiń suraýyńyzǵa tutqyn Iskandar Isaevıch Kopjasarovtyń PP OGPÝ KA SSR úshtigimen 22.09.1930 j. №34 hattama boıynsha 27 tarmaq №1098 3s pen 58/10 bap boıynsha 5 jylǵa konslagerge qamalǵanyn telefon arqyly habarlaımyn.                       

ÝRO bastyǵy Ilın.                                                                                                                                                                

Osy Ilın arqyly Eskendirge de jaýap berilgen:                         &nbs

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir