24 Qazan, 2019 Ǵylym-bilim О́zgertý

Batys, Eýropa jańa myńjyldyqta Eýrazııany tórge shaqyrýǵa májbúr!

Jańa dáýirdiń birinshi shırek ǵasyrynda qazaq eli bastaǵan sony úrdis, tyń ıdealar: halyq aralyq kelisim, yntymaqtastyq sharalary - álemdik úderiske aınalyp, uly dala dıplomatııasynyń shynaıylyǵyn dáleldep berdi, álemge moıyndatty. Alaıda uly dalanyń baıyrǵy elinde táýelsizdiktiń uly maqsaty - ult muraty aıqyndalmady. Iаǵnı kóshpendiler órkenıetindegi otyryqshy mádenı-órkenıetti burmalap, kósh artyndaǵy sorly halyq qamytyn kıgizip qoıǵysy keletin otarshyl ımperııanyń sabyrynan sytylyp shyǵý táýelsizdigine tolyq jetpegen halyqtyń muń zary asqyndy...

Máseleniń anyǵy XXI ǵasyrdyń ekinshi shıregi táýelsizdiktiń uly maqsaty - ult muraty aıqyndalatyn altyn ǵasyr bolyp qazaq tarıhynan oryn alatyn syndarly kezeń. Bul - kezi kelip, ýaqyty jetken tarıhı kezeń aqıqaty, ǵasyr úderisi, qoǵamdyq ómir talaby. Tutastaı alǵanda táýelsizdiktiń uly muratyn shynaıy sezingen, oǵan qoǵamdyq ómirde qoly jetken halyq qana uly maqsattardy baǵyndyra alatynyn bılik moıyndaıtyn, moıyndap qana qoımaı júzege asyratyn kez. Bul óz eli, óz jerinde otarshyl ımperııanyń sumyraı saıasatynyń qurbany bolyp, halqynyń 70 paıyz adamynan aıyrylǵan, adamzat qoǵamyndaǵy eń úlken genosıdti bastan keshirgen qazaq halqynyń rýhanı jańǵyrý, ulttyq kemeldený kezeńi bolýy tıis...

Aqıqatynda sana táýelsizdigi, rýh táýelsizdigine qol jetkize almaǵan ulttyń, táýelsizdiktiń uly muratyn sezine almaýy: múlgigen tynyshtyqtyń kúshti daýylyn týdyratyn aqıqat ekenin tarıh bizge sońǵy ret qatań eskertip otyr. Kez-kelgen sanasyz uıymdastyrylǵan, kóterlistiń artynda arandatýshylyq pıǵyldar bolatyny jáne onyń el turaqtylyǵy, memleket quzyrettiligine tóndiretin qaýpi, onyń saldary táýelsizdikten aıyrylýǵa alyp keletini adamzat tarıhynda san-márte dáleldengen aqıqat. Al búgingi aqıqat - keńes dáýirinen muraǵa qalǵan, ulttyq múddege, el damýyna kedergi jasaıtyn keri tartpa ıdeologııalar jáne osy ıdeologııalyq saıasat qurbandary, ıaǵnı sanasy táýeldi, rýhy álsizder men arandatýshylar alańyna aınalǵan eldiń sharasyz taǵdyry... Bular: birinshiden, bilimdi, biraq bilimi ult mádenıetimen ornyqpaǵan, ıaǵnı tektik bolmysy kúmándi tulǵalar; ekinshiden, tulǵalyq bolmys, mádenı ustanymy joq tobyrlyq toptar men arandatýshylar qurbanynyna aınalǵan satqyndar. Ashy shyndyq aqıqaty osy... Ulttyq qundylyqtardy alǵa bastyrmaıtyn, bıýrokrattyq júıeni qozǵaltpaıtyn, jemqorlyqtyń aranyn ashatyn, ulttyq sananyń mysyn basatyn, óz sanasyndaǵy aǵa ulttyń soıylyn soǵyp óz ultyna shekeden qaraıtyn, durysy qoǵamdaǵy qaıshylyqtardyń túp tamyry osylar. Bul halyqtyń tradegııasy, asqynǵan jarasy, jan aıqaıy, keshegi Alash arystarynyń amanaty, tutastaı alǵanda bútin ulttyń, táýelsizdiktiń uly muratyn seziný dınamıkasy.

Kórip otyrǵandaı biz aıtar oıdyń ataýyn «Úshinshi myń jyldyqta, mádenıetter básekelestigine tótep bere alatyn ulttar ǵana eldigin saqtap qalady nemese Batys, Eýropa jańa myńjyldyqta Eýrazııany tórge shaqyrýǵa májbúr!» dedik. Bul kezdeısoq sóz tirkesi emes. Durysy órkenıet kóshin Eýrazııaǵa burǵan ǵasyr aqıqaty. Iаǵnı ǵasyrlar toǵysy óz tańdaýyn jasady. HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda batystan kóshken órkenıettiń, qarjy aǵymy - shyǵys elderi: Qytaı, Japonııa, Ońtústik Koreıa, Sıngapýr, Malaızııa elderiniń ındýstrııaldy ekonomıkalyq qarqyndy damysymen álem elderi nazaryn aýdaryp, úshinshi myń jyldyqta Eýrazııaǵa taban tiredi. Bul – Allanyń syıy. Eýrazııa halqyna tapsyrǵan amanaty. Al, mundaı amanatty arqalaý úshin – jalpy qoǵamǵa qajetti tyń ıdeıalardyń oraıyn keltirip uqsata órkendetetin, uly maqsattardy júzege asyratyn uly dala eli anyqtaldy, eýrazııanyń jańa astanasy uly dalada saltanat qurdy. Bul kim kóringenniń talqylap jatatyn jel ósegi emes, ǵasyrlar toǵysynynyń aqıqaty, tarıhı ómir shyndyǵy. Olaı bolsa XXI ǵasyrdaǵy Allanyń syı etken amanaty, ǵasyrlar toǵysy jasaǵan tańdaý, jańa myńjyldyqta batys pen eýropanyń tórge shaqyrýǵa májbúr bolyp otyrǵan qazaq eli ekeni de aqıqat. Mundaı uly aqıqatty moıyndaǵysy kelmeıtin arandatýshylar men moıyndaı almaıtyn álsiz shen-shekpendiler, sholaq belsendiler - mádenıetter básekelestigine tótep bere alatyn ulttar ǵana eldigin saqtap qalatyn ǵalamdaný dáýiriniń amanatyn moınyna alǵan uly dala eliniń tili, mádenıeti, órkenıetti ónegesin burmalap, joqqa shyǵaryp, buǵaqtap otyr. Mine bular bizdegi qoǵamdyq ómirdegi ulttyq múddege baılanysty aqıqattar. Al kásipkerlikke baılanysty aqıqat qandaı?

Aýyl halqy úshin birinshi tirshilik kózi mal jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeýde eski men jańanyń úılesimdi narqyn júıeli túrde órkendetý zaman talaby, ulttyq serpilis kózi. Alaıda aýyldyq jerdegi jaılymdyq jerdiń kóbi belgisiz sheneýnikterdiń jeke menshiginde bolǵandyqtan olardyń ata kásibin damytýdy qoıyp qoldaǵy 4-5 malyn shyǵaratyn jaılymy, shabyndyq jeri joq. Ol ma olardyń kún kórisin jasap otyrǵan 4-5 malyn aýrý shyqty dep, az-maz aqsha tólep alyp ketetinder, anda-sonda keregin alyp turatyn urylarǵa eshkimniń shamasy kelmeıdi. Qazirgi shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa qoldaý kórsetýge baǵyttalǵan quzyrly organdar men bólingen qyrýar aqsha is júzinde ejelden kele jatqan kásip oryndar men monopolııalarǵa qyzmet jasaıtyny da bir jaǵynan ol kóptegen qabattasqan quzyrly organdardyń ózderi de sol qyrýar aqshamen qarjylanyp otyrǵany jasyryn emes. Al óz kásibin bastaýǵa qarapaıym halyqqa óndiristik oryn, qarajat, jer telimderin alý ileýde bireý ǵana. Aýyl adamdarynyń aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeý, óndirý múmkindigi shekteýli, ıaǵnı halyqtyń naryqpen, naryqtyń halyqpen sharýasy joq qoǵam ispetti. Mundaı qoǵamda naryqtyq báseke týraly aıtatyn dogmattar halyqtyń memleketke degen senimi, otanǵa degen qurmetine qaıaý saldy, mezi qyldy. Ana tili otbasylyq qana qaýqarly, kóshege shyqsa múgedek, al quzyrly organdar esigin ashsa mazaq. Sonda baıyrǵy halyqtyń taza qandy mal tuqymyn qurtý, halyqtyń sanasyn táýeldi etý arqyly rýhyn álsiretý, lajsyz kúıge qaldyrý kimge kerek bolyp otyr? Joǵaryda búgingi aqıqatta aıttyq...

Keńestik ıdeologııa - adamı qundylyq, ulttyq qundylyqtar men salt-sana, ǵuryptarǵa qarsy qural retinde eńbek etý jáne sol eńbeginiń ónimine qaraı ómir súrý qaǵıdasynyń mánin ózgertti. Olar eńbek narqyn ortalyqtandyryp sheneýnikterge táýeldi júıesin qurý arqyly bıýrokratızm men jemqorlyqty kúsheıtip, halyqty sharasyz, nemquraı, ıaǵnı tobyrlyq sıpatqa, basybaılylyqqa, quldyq sanaǵa beıimdeý ıdeologııasyn júzege asyrdy. Birinshiden, qabattasqan qyrýar ákimshilik júıe; ekinshiden, ulttyq múdde, bolmysqa kedergi jasaıtyn keri tartpa ıdeologııalar, qaǵaz basty qabattasqan zańdyq normatıvter; úshinshiden, quldyq sana, jaǵympazdyq, satqyndyq sııaqty teksizdik saryndary basym adamdardardy laýazymdy qyzmetke kóterý, talantty, talapty, ıntellektýaldy, bilimdi ult patrıottaryn bılikten shekteý arqyly ishteı iritetin keńestik mıhanızmdi kúsheıtý. Quldyq sana urpaqtan urpaqqa jalǵasatyn genofon vırýsyna aınalǵany sondaı quzyrly organdaǵy kóptegen sheneýnikter óz qalaýyndaǵy aǵa ulttyń, arandatýshylardyń, ulttyq múdde jáne shynaıy kásibı múmkindikterge qarsy saıası jymysqy pıǵyldaryna kóz juma qarap otyra beredi. Shyndyǵy qoldaıdy... Nátıjesinde ekonomıkalyq saıasattyń qurbanyna aınalǵan úrdister qanshama?! Jýyqta ǵana uly dala eliniń aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeý, eksporttyq áleýettin arttyrý, bir sózben aıtqanda qazaq eli brendterin halyqaralyq standartqa sáıkestendirý, ulttyq sertıfıkatyn aıqyndaý maqsatyndaǵy kásipkerliktiń tamyryna balta shabý maqsatynda shaǵyn óndirister, sharýa qojalyqtarynyń taýar óndirý múmkindigin shekteý týraly zań qabyldaý kerek degen astyrtyn pıǵyldaǵy baıandamany tyńdaǵan konferensııa uıymdastyrýshylary ony bir aýyzdan maquldady. Saıası oıynshylardyń syltaýy Eýrazııalyq odaqqa standart, tehnıkalyq reglamentteri sáıkespeıtin taýar óndiretin sharýa qojalyqtaryna túsindirý jumystaryn júrgizip, olardyń taýarlaryn tutynýǵa bolmaıtynyn túsindirý kerek mys... Taǵy bir mysal: joǵaryda XXI ǵasyr Eýrazııany tańdady, ıaǵnı órkenıetter toǵysy uly dala eline toqtaldy dedik. Olaı bolsa jańa ǵasyrda halyqaralyq dıplomatııalyq qatynastar, iskerlik qatynastar, týrıstik toraby da osy ólkede bolatyny ras. Álem halyqtary osy uly muratty moınyna alǵan eldiń tarıhı tamyry, mádenı órkenıettiligin, tylsym tabıǵı bolmystaryn, qoǵamdyq ómir saltyn kórýge múddeli. Bul úderistiń aınasy ulttyq týrızm ınfraqurylymy ekeneni ras. Al bizde ulttyq biregeı qundylyqtar, mádenı úrdisterdiń izide kórinbeıtin, sóıte tura álemde joq baǵa usynatyn týrıstik qyzmette ulttyq týrıstik ınfraqurylym jáne ınnovasııalyq menedjment ımıdji qalyptaspady. Biz ımportty almastyratyn «Uly dala eli» brend taǵam, as-sýlarynyń ulttyq-ekonomıkalyq saýda belgisin eńgizý, jańa standarttar men tehnıkalyq reglament talaptaryn ázirleý jáne synaqtan ótkizip, qoldanysqa eńgizý arqyly ulttyq kásipkerlerdiń damýyna jol ashý maqsatyndaǵy ınnovasııalyq, ınvestısııalyq jobany oblys, aýdan ákimderi men shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý maqsatynda qurylǵan quzyrly organdarǵa qabyldata almadyq.

Endi ne istemek kerek?! Baıyrǵy halyqtyń óz jerinde qojaıyn bolyp, óz-ózine, eline jerine eńbek etý quqyn qamtamasyz etý úshin aýyldaǵy jer sheneýnikterden alynyp aýyl halqy, aýyl ákimine berilýi kerek. Aýdan, aýyl ákimi óz aýylynda quzyretti qojaıyn, jáne memleket pen halyq aldynda sol jer, halqy úshin basymen jaýap beretin tulǵa etetin zańmen bekitilýi tıis. Olar bilimi ulttyq mádenıetpen ornyqqan ıntellektýaldy, berik ustanym, talǵam-tarazysy nyq rýhanı saýatty tulǵa bolýy tıis, ıanı múlgigen talǵamsyz oryndaýshy quldyq sananyń qurbany bolmaýy shart. Aýyl degen shıkizat ónimderin daıyndaý, qaıta óńdeý, tutyný taýarlaryn iri megapolıster men eksportqa jóneltýdiń bir sózben aıtqanda qazirgideı múlgigen uıqynyń emes qaınaǵan eńbekttik sahnasyn somdaýy kerek. Iаǵnı eńbek narqyn qazirgideı sheneýnikterge táýeldi bolýdan birjola azat etip, halyqty jappaı eńbek narqyna jumyldyra otyryp, olarǵa múmkindik jasaı otyryp, otandyq taýar ónimderin eksporttaýdyń logıstıkalyq júıesin qurý mindeti tur. Mine sonda ǵana halyq sharasyz jaǵdaıdan, jumys joqtyqtan, kósh artyndaǵy sorly halyq qamytynan qutylmaq! Uly Abaıdyń týǵan halqyn eńbekke, kásipke baýlý, kósh artynda emes, kóshbasshy etý amanatyn oryndaý uly muraty tur.

Ekonomıkasy artta qalǵan qara qytaıdy jarty ǵasyrda álemdik kóshbasshy etken bar bolǵany osyndaı ǵana qarapaıym jappaı eńbek jáne logıstıkalyq júıe ekeninin ashyq moıyndaıtyn kez keldi. Mıllıardtan asatyn qytaı halqy óz-ózin asyrap qana qoımaı memlekettiń ekonomıkasyn toltyrýǵa úles qosady. Al memleket olarǵa kásippen aınalysýǵa is júzinde shynaıy múmkindik jasaıdy. Bar bolǵany osy. Japonııa, Koreıa, Shvesııa sııaqty t.b. eýropa elderin alyp qarasaq ta, jerinde baılyǵy joq, alaıda halqy kásibı saýatty, eńbekqor. Al memleketteri olarǵa ǵylym, bilim, eń bastysy kásibı biliktilik alý, kásippen aılanysýyna, óz eli óz jerinde óz-ózine qojaıyn bolýyna múmkindik jasaǵan. Ras qaǵaz júzinde mundaı úrdister bizde de bar, alaıda qoǵamdyq ómirde ákimdikter men onyń aıaǵyndaǵy álsizder kásibı bilikti kásipkerlikti esiginen de qaratpaıdy. Qoǵamnyń shynaıy beınesi osy-ǵana. Kez kelgen artta qalǵan elderde bir ortaq aqıqat bar. Ol halqyn memleketke táýeldi etý, ıaǵnı memleketke masyl boldyrý. Mundaı eldiń áleýmettik problemalary esh ýaqytta da sheshilmeıtindikten, ol eldiń ekonomıkasy da tyǵyryqtan shyqpaıtynyn qazirgi álemde ekonomıkasy artta qalǵan, óte-móte kedeı, sharasyz kúıde otyrǵan 70-ten asa elden kórýge bolady.

Memleket aýyl jáne el, ónerkásip jáne ulttyq ónim, uly dala brendtteri baǵdarlamasyn jasaıtyn kez keldi! Ol úshin koorporosııalaýdy turǵyndary shamadan tys az qalǵan aýyldardy biriktirý, olardy kóshirip, qonystandyrýǵa qarajat bólý, el kólemindegi megapolıster - irgeles eldi mekendermen arnaıy ekonomıkalyq aımaqtyq aýyl júıesi qazaqstandyq naryqtyq modelin qalyptastyratyn, memlekettik jańa turpattaǵy damý kartasyn jasaýdan bastalý kerek. Sebebi jańa ǵasyrdaǵy álemdik aqýal azyq-túlik qaýypsizdigine tikeleı baılanysty ekeni daýsyz. Al bul úderis Eýrazııanyń ulanǵaıyr shuraıly dalasynda jatqan qazaq eli úshin úlken múmkindik. Uly dala eline ózin asyrap qana qoımaı álem halyqtarynyń azyq-túlik qaýypsizdigine oń yqpal jasaý arqyly ekonomıkasyn toltyrýǵa, halyq baqýatty ómir súrýge qyrýar múmkindik ózi-aq kelip tur. Iаǵnı álemdik azyq-túlik qaýipsizdik dınamıkasynyń bizge berip otyrǵan úlken múmkindigin asa tıimdi paıdalaný arqyly el ekonomıkasy shıkizat tasymaldaýshydan tutyný taýarlaryn óndirýshi jappaı kásiptik eńbek narqyna kóshirý elimizdiń saıası-ekonomıkalyq jol kartasyna aınalýy kerek.

Bul halyqty memleketke táýeldi bolýdan, memleketke masyl bolýdan azat etýdiń birden-bir sharty! Úkimet, Parlament, Qoǵamdyq uıymdar osy máselelerdi talqyǵa salyp, qalyptasqan júıeni ońtaılastyrý qajet bolyp otyr.