• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
08 Jeltoqsan, 02:32:17
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

19 Qazan, 2019 Aımaqtar

Depodaǵylar damylsyz eńbekke daǵdylanǵan

Memleket basshysy Q.Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog-Qazaqstan turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda «Atqarýshy bılik organdary «Nurly jol» baǵdarlamasyn tolyq jáne sapaly iske asyrýǵa basa mán berýi kerek.

Bul – strategııalyq joba. Sonyń arqasynda búkil kólik ınfraqurylymy jańǵyrtylady.

Osy maqsatqa oraı, memleket 2022 jylǵa deıin 1,2 trıllıon teńgeden astam ınvestısııa salady» dep atap kórsetken bolatyn.

Rasynda da kólik ınfraqurylymyn damytý, onyń ishinde temir jol salasyn nyǵaıtý ekonomıkanyń órleýine jol ashatyny belgili.

Temir jol kóligi – birneshe ǵasyrdan beri el men jerdi baılanystyryp, jolaýshylardy dittegen jerine jetkizip, taýar tasymalynyń da negizgi qyzmetin atqaryp keledi. Bir qaraǵanda tynysh ta jaıly bolyp kórinetin bul sala mamandarynyń jumysy biz oılaǵannan áldeqaıda aýyr. Vagon jóndeýshiler árli-berli aǵylǵan poıyz vagondarynyń jaı-kúıin tekserip, qaýipti jaǵdaılardyń aldyn alý úshin kúni-túni tynym tappasa, jol boıyndaǵy temirjolshylar jazdyń aptap ystyǵy men qystyń qaqaǵan aıazy, bet qaratpas boranynda tynym tappaı, shoıyn jol qatynasynda úzilis bolmaýyn qadaǵalaıdy. Baılanystaǵylar bolsa stansalarmen habarlasyp, jol boıyndaǵy tirkemeli poıyzdardyń baǵyttaryn anyqtap bilip, vokzal kezekshileri jumys barysynda poıyzdardyń qozǵalý baǵytynan habardar bolyp, olardyń ýaqytyly nemese keshigip kele jatqandyqtaryn málimdep otyrady.

Biz jumys barysymen baryp tanysqan Jambyl paıdalaný vagon deposy "QTJ-Júk tasymaly" AQ quramyna kiredi. Depony sońǵy eki jylda basqaryp kele jatqan dırektory, qalalyq máslıhat depýtaty, temir jol salasy soıynsha tehnıka ǵylymdarynyń kandıdaty Marat Myrzahmetov aldymen depo tarıhymen tanystyra ketýdi jón kórdi.

Marat Asanulynyń aıtýynsha, depo tarıhy 1924 jyly Áýlıe-Ata stansııasyndaǵy paravoz deposy quramyndaǵy vagon sheberhanalaryn uıymdastyrýdan bastalady. 1930 jyldan bastap RKFSR Halyq komıssarlary keńesiniń qaýlysyna sáıkes depo parovoz deposynyń quramynan vagon sheberhanalaryn bólgennen keıin vagondardy jóndeý jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetý boıynsha derbes kásiporyn retinde jumys isteıdi. О́nerkásip pen aýyl sharýashylyǵynyń qarqyndy damýymen birge halyq sharýashylyǵy júkterin tasymaldaýǵa da qajettilik arta tústi. Sáıkesinshe temir jol kóligi, onyń ishinde vagon sharýashylyǵy qarqyndy damyp, vagondarǵa qajettilik te kún sanap ósedi. Depoda vagondardy jóndeýdiń josparyn oryndaý úshin óndiristik alańdar keńeıtilip, qosymsha arba sehy, avtobaqylaý, qosalqy-daıyndaý beketteri ashylady.

Vagondar ol kezde taqtaılardan qaǵylǵan sehtarda jóndelip, ashyq aspan astynda qurastyrylypty. Odan keıingi 40-50 jyldardyń aıaǵynda ǵımarat qabyrǵalary být tasynan turǵyzylypty. Tek 1971 jyly vagon deposyna qaıta jóndeý júrgizilip, 9 jóndeý pozısııasyna vagon jınaıtyn jaryq ta keń sehtar, avtotirkegish qurylǵyny jóndeý bólimshesi, AKP sehy, vagondardy jýý ǵımaraty, dońǵalaq juptaryn jýý, dońǵalaq-rolıkti jáne basqa da sehtar salynady.

– Al qazirgi ýaqytta temir jol kóligin qaıta qurylymdaǵannan keıin depoda 6 negizgi tehnıkalyq qyzmet kórsetý pýnkti, 2 vagon daıyndaý pýnkti, 19 baqylaý beketi, aǵymdaǵy aǵytý jóndeýiniń 2 pýnkti, 1 AKP, 1 mehanıkalyq seh, 1 qazandyq, 1 kompressorlyq, jolaýshylar vagondarynyń dońǵalaq juptaryn aýystyrý úshin mamandandyrylǵan tuıyqtary bar. Tuıyqtar KKT-5 krandarymen, elektrodomkrattarmen, qajetti tetiktermen jáne qurylǵylarmen jabdyqtalǵan, – dedi Marat Myrzahmetov.

Deponyń bas ınjeneri, temirjol salasynda otyz jylǵa jýyq eńbek ótili bar Saǵıdýlla Abıevti sózge tartqanymyzda, ol:

– Jambyl paıdalaný vagon deposy vagondarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýge mamandandyrylǵan. Atap aıtqanda, tehnıkalyq baıqaý, aǵymdaǵy aǵytý jáne aǵytpaı jóndeý, vagondardy tıeýge daıyndaý, jóndeýdiń josparly túrlerinen júk vagondaryn qabyldaý, vagondardy tehnıkalyq berý pýnktterinde qabyldaý - berý, júk vagondarynyń ıelerimen ózara is-qımyl jasaý. Bizge tıesili shoıyn joldyń jalpy uzyndyǵy 1148 kılometrdi quraıdy.

№27 Jambyl paıdalaný vagon deposynyń Taraz, Lýgovoı, Qarataý, Jańatas, Shý, Sary-Shaǵan stansııalarynda ornalasqan 6 negizgi tehnıkalyq qyzmet kórsetý pýnkti (TQP) bar. Budan basqa, vagondarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdiń barlyq pýnktteri, sondaı-aq Borandy, Aqsholaq, Qııaqty, Myńaral stansııalarynda ornalasqan baqylaý beketteriniń de atqarar óz fýnksııalary bar. Sonymen birge Borandy, Kúrkúreý-sý, Shaqpaq, Aqsholaq, Aqyrtóbe, Tátti, Qoraǵaty, Jıdeli, Hantaý, Qarasaı, Qııaqty, Qashqan teńiz, Myńaral, Kóktem, Qarajyńǵyl, Bel, Espe, Shoqpar syndy baqylaý beketteri de minsiz qyzmet etýde. Shyǵanaq stansasynyń baqylaý beketi jolaýshylar poıyzynyń dońǵalaq juptaryn aýystyrýmen aınalysady.

Jalpy, salamyzdaǵy qaýyrt jumys munymen bitpeıdi, – dedi de, bas ınjener Jambyl vagon paıdalaný deposynyń tehnıkalyq qyzmet kórsetý pýnktine alyp bardy. Mundaǵy qarapaıym jumysshylar kezekti júk poıyzynyń qyzyp ketken dóńgelegin KTSM apparaty arqyly tekserip, burandalaryn qaıta bekitip, saparǵa shyǵaryp salǵaly tur eken.

Olardyń aıtýynsha, kóbine jumysynan aqaý shyǵyp kele jatqan poıyzdy kestesinen toqtatpaı, sol jerden jóndep jiberýge bar kúshterin salatyn kórinedi. Eki qoldy bos qoıyp, qarap otyratyn kúnder joqtyń qasy. Ortasha eseppen bul jerden jylyna 3500-den astam vagon aǵytylyp, jóndelip, qaıta jolǵa attanady. Ujymdaǵy 740 adamnyń 520-sy vagon qaraýshylary. Bir aýysymda 40-50 júk poıyzy, 17-20 jolaýshy poıyzy júrip ótedi. Sonyń barlyǵynyń aqaýsyz, dittegen jerge ýaqtyly jetýi úshin ujym aýyzbirshilikpen, tııanaqty eńbek etýde.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir