UQK Qazaqstannan pana surap kelgen 2 etnıkalyq qazaqty alyp ketti

Almaty oblystyq polısııa departamentiniń kóshi-qon basqarmasyna baryp, bosqyn mártebesin suramaq bolǵan eki etnıkalyq qazaq — Qaster Musahan men Murager Álimulyn UQK shekara qyzmetiniń adamdary alyp ketti dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi Azattyqtyń deregin negizge alyp.

— Almaty oblystyq polısııa departamentiniń kóshi-qon basqarmasynan bosqyn mártebesin suraýǵa kelip, túski úzilis kezinde tamaqtanyp otyrǵan Qaster Musahan men Murager Álimulyn ózderin "shekara qyzmetiniń qyzmetkerimiz" dep tanystyrǵan úsh adam kelip, qujatqa qol qoıasyzdar dep májbúrlep áketti, - deıdi tirkelmegen "Atajurt eriktileri" uıymynyń múshesi Gúljan Toqtasynqyzy.

Onyń aıtýynsha, Qytaı qazaqtarynyń "advokatymyzdy shaqyraıyq" degen ótinishine de qulaq aspaǵan. Olardy Almaty qalasyndaǵy Bógenbaı batyr men Naýryzbaı batyr kósheleriniń qıylysynda turǵan ulttyq qaýipsizdik komıteti shekara qyzmetiniń 2040 baqylaý-ótkizý pýnktine alyp barǵan.

Gúljan Toqtasynqyzynyń sózinshe, Qytaıdan kelgen eki etnıkalyq qazaqpen birge tirkelmegen "Atajurt eriktileri" uıymynyń jetekshisi Bekzat Maqsuthanuly da kirgen. Qazir Qaster Musahan men Murager Álimulynyń advokaty Baýyrjan Azanovty UQK ǵımaratyna kirgizbeı tur.

Búgin, 14 qyrkúıekte adam quqyǵy boıynsha halyqaralyq bıýronyń Almatydaǵy keńsesinde Qytaıdyń Shyńjań aýdanynan Qazaqstanǵa "qashyp keldik" degen eki etnıkalyq qazaq –Qaster Musahan men Murager Álimuly jáne olardyń qorǵaýshylary Baýyrjan Azanov baspasóz máslıhatyn ótkizgen edi.

О́zderiniń aıtýlaryna qaraǵanda, 1989 jyly týǵan Qaster Musahan men 1994 jyly týǵan Murager Álimulynyń Qytaıda otbasy qalǵan. Qytaı shekarasynan qazannyń birine ótken olar Qazaqstannyń memlekettik shekarasy aralyǵyndaǵy beıtarap aýmaqta 5 kúndeı júrip, 6 qazanda Shyǵys Qazaqsan oblysynyń Zaısan, Shilikti, Mańyraq aýyldarynyń tusynan Qazaqstanǵa ótken.

Qaster Musahanuly Qytaıda «4 jyl 8 aı saıası lagerde otyrdym, qysym jasady, úsh ret aýyr soqqy alǵandyqtan shydamaı Qazaqstanǵa ketýge bel býdyq» deıdi. Qytaıda qysym kórgenin, uryp soqqanyn aıtqan Murager Álimuly ekeýi «Qazaqstan qandaı jazaǵa tartsa da kónemiz, tek Qytaıǵa qaıtarmasa boldy» degendi aıtady.

Almatyǵa kelgenderine tórt kún bolǵan olar búgin kóshi-qon polısııasyna baryp aryz tústerinin, saıası bosqyn mártebesin suraıtynyn málimdegen bolatyn.

Adam quqyǵy boıynsha halyqaralyq bıýro qyzmetkeri Inga Imanbaı olarǵa quqyqtyq turǵyda qoldaý kórsetetinin aıtty. Advokattary Baýyrjan Azanov búgin kóshi-qon basqarmasyna aryz tapsyrylǵan soń bosqyn mártebesin alýǵa zań júzinde árekettenetinin málimdegen.

Qytaıdaǵy saıası úırený lagerinde qysym kórip, Qazaqstan shekarasynan zańsyz ótýge májbúr boldym" degen taǵy bir Qytaı azamaty, etnıkalyq qazaq Saıragúl Saýytbaı isi 2018 jyly Qazaqstan qoǵamyn eleńdetken.

2018 jyly mamyr aıynda «Qorǵas keden beketin zańsyz buzyp ótti» degen aıyppen qamaýǵa alynǵan Saıragúl Saýytbaıǵa Qazaqstan Qylmystyq kodeksiniń 392 - baby ("shekarany zańsyz buzyp ótý") boıynsha aıyp taǵylǵan. Ol sot prosesi bastalar qarsańda jáne odan keıin Qazaqstannan bosqyn mártebesin ala almaǵan. Oǵan Almaty oblystyq polısııa departamentiniń kóshi-qon basqarmasy oǵan "pana izdeýshi tulǵa" kýáligin bergen edi.

Sot Saıragúl Saýytbaıdy alty aı bas bostandyǵynan aıyrýǵa, biraq ony "jazasyn jeńildetetin erekshe jaǵdaıyna" baılanysty shartty jazaǵa almastyrýǵa úkim etken. Osylaısha sot Saıragúl Saýytbaıdy Qytaıǵa deportasııalamaı, Qazaqstanda qaldyrǵan. Budan keıin Saıragúl Saýytbaıdy Shvesııa qabyldaǵan bolatyn.