Áleýmettik kómekte zańsyzdyqqa jol berilmeıdi

Bıyl elimizde ataýly áleýmettik kómek alýdyń formaty ózgergeni barshaǵa aıan. «E-Halyq» aqparattyq júıesiniń derekterine sáıkes, elimizde 21 myńǵa jýyq otbasy tabysy tómen jáne muqtaj otbasylarǵa ǵana beriletin ataýly áleýmettik kómekti zańsyz alý úshin ózderiniń naqty tabystaryn jasyrǵan. Osyǵan baılanysty, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi ákimdiktermen birlesip, «Memlekettik ataýly áleýmettik kómek týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyn buza otyryp, ruqsatsyz tólengen tólemderdi qaıtarý jáne qaıta qaraý, zań buzýshylyqtardyń aldyn alý maqsatynda árbir anyqtalǵan fakti boıynsha jeke-jeke jumys júrgizýde dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Osy oraıda Jambyl oblysy men oǵan qarasty aýdandar da zań sheńberindegi jumystar jiti júrgizilýde. Máselen Baızaq aýdan ákimdigi halyqty jumyspen qamtý ortalyǵynyń dırektory Arǵynbaı Sqaqovtyń aıtýynsha, zańsyz áleýmettik kómekke qujat tapsyrǵan birqatar faktiler anyqtalypty.

– Búgingi kúnge Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń «E-Halyq» aqparattyq júıesiniń derekteri arqyly aýdandaǵy 1232 otbasynyń zańsyz jolmen ataýly áleýmettik kómek alǵany anyqtalǵan. Iаǵnı, tabysyn jasyrǵan nemese az kórsetkender, otbasy múshelerindegi zeınetaqy alatyndardy jasyryp, jalǵan qujattar ótkizgender anyqtalýda. Osyǵan oraı, tabystaryn jasyrǵandardy anyqtaý jóninde aýdan ákiminiń sheshimimen arnaıy komıssııa qurylyp, jumys isteýde. Búginde ortalyq qyzmetkerleri ataýly áleýmettik kómekti zańsyz alatyndardy anyqtaý boıynsha belsendi jumys júrgizýde. Tekserýdiń alǵashqy nátıjeleri de bar. Qazirdiń ózinde 175 otbasy jańa formattaǵy ataýly áleýmettik kómekti alý úshin qujat tapsyratyn kezde tabystaryn jasyrǵandary anyqtaldy. Olardy jańa derekter bazasy eseptep shyǵardy. Sonymen qatar, sala mamandary barlyq úılerge baryp tekserýde. Adamdar jýyrda avtokólik, basqa da múlikti satqanyn nemese syılyqaqy alǵandyǵyn kórsetpeıdi.

Tekserý barysynda keıbir otbasylardyń kásipkerlikten túsetin tabysyn tómendetkeni, jumystaryn jasyrǵany, komıssııalardyń otbasylardyń tabysyn anyqtaǵanda durys jumys istemegeni belgili boldy. Sáýirden bastap ataýly áleýmettik kómekti zańsyz alǵan otbasylar aqshalaryn memleketke qaıtarýlary tıis. Ár otbasy úshin qaıtarylatyn qarajat ár túrli. Ortasha eseppen 300-400 myń teńge kóleminde. Alǵashqy ýaqytta olarǵa alǵan járdemaqyny qaıtarý kerektigi eskertiledi. Eger 30 kún, ıaǵnı, bir aı merzim aralyǵynda alǵan qarajattaryn óz erikterimen qaıtarmaǵan jaǵdaıda, onda bul aqshany sot arqyly óndirip alýǵa týra keledi. Qaıta atap óteıin, belgili bolǵandaı, bul adamdar kómekke muqtaj bolmaǵan. Biraq, memlekettiń kómegine muqtaj jandar da bar ǵoı. Sondyqtan da tekserý naqty osy kómekke muqtaj jandardy anyqtaýǵa septigin tıgizedi degen oıdamyz, - deıdi ortalyq basshysy.

Iá, ataýly áleýmettik kómek qarapaıym xalyqtyń tabysynan túsken salyq ekeni belgili. Sondyqtan buqara túrli quıtyrqy áreketterge barmaı, bárin zań sheńberinde istegeni abzal.