• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
18 Qazan, 12:54:17
Sarapshylar joldaýdyń júzege asyrylýyn talqylady

24 Qyrkúıek, 2019 Ǵylym-bilim

Jańa qazaq emlesin durys jańǵyrtaıyq

Qabyldanǵan jańa álipbıde basy artyq áripter suryptalyp, tildik bolmysqa laıyqtalyp, atap aıtqanda, qazaqı dybystalymǵa (orfoepııaǵa), qazaqı dybys júıesine (fonologııalyq júıege) ıkemdep qaıta quryldy. Endigi kezekte, kún tártibindegi negizgi máselesi álipbıdegi bar áripterdi paıdalana otyryp, shettildik sózderdiń jazylymyn retteý.

Qazaq álipbıine engizilgen v, , , s, sh … tárizdi áripter aldymen halyqaralyq termınderdi, sovetızmderdi, onımderdi (jalqy esimderdi) orys orfografııasymen jazý úshin 1940 jyly engizilgen. Osydan bastap qazirgi kezge deıin qazaq orfografııasy «qosamjar orfografııa» dep baǵalanady. Iаǵnı, bul qazaq mátinderinde bóten tildiń bórkin kıgen sózder aralas-quralas júr degen sóz. Osymen baılanysty ǵalymdar álipbıdi reformalaý eń birinshi lıngvıstıkalyq túrtki jaıtqa baryp tireletinin aıtady. Olar eki tildiń orfografııasyna qyzmet etetin álipbıge túbegeıli reforma jasap, tilimizdiń dybystyq júıesin naqty belgileıtin, onyń ózindik tabıǵatyn beınelep qana qoımaı, urpaqtan-urpaqqa saqtap jetkizetin jazý-syzý jasaý kerek degen pikir aıtady.

Qazirgi kezde shettildik sózderdiń qazaqsha orfografııalaýǵa baılanysty eki túrli pikir bar. Birinshisi, qazaqy aıtylymǵa negizdep jazý. Ekinshisi osy kezge deıin qalyptasqan sózderdiń turqyn buzbaı, dástúrli orfografııalyq ustanym boıynsha jazý.

Shettildik sózderdiń jazylymyn qazaqy aıtylymǵa negizdeý degendi orfografııa ǵylymy «fonetıkalyq prınsıp» termınimen túsindiredi. Fonetıkalyq prınsıp túri shettildik sózderdi ıkemdeý úshin óte yńǵaıly. Biraq fonetıkalyq prınsıptiń ataýy aıtyp turǵandaı, bul prınsıp túri aıtylýynsha jazý degendi meńzeıdi. Al emle birizdilikti, standartty bir tıptiń qaǵazǵa jazylýyn qadaǵalaıdy.

Qazaq qoǵamynda qoldanylǵan (1929-jylǵy jazýda) jazý tájirıbesinde shettildik sózderdi jazýda fonetıkalyq prınsıp basshylyqqa alynǵan. 1929-1938 jyldar arasynda qazaq orfografııasynda shettildik sózderdiń jazylymy fonetıkalyq prınsıp boıynsha jazylady dep sheshildi jáne oǵan mynadaı ereje qabyldandy: «Kirme sózderdiń emlesi dybys júıesinshe jazylýy (fonetıkalyq) kerektigi jáne sózdiń aıaǵy qazaqtyń sóz júıesine kónýi kerek».

Emleniń negizgi prınsıpi fonetıkalyq bolǵandyqtan kirme sózderdi árkim ózinshe estip, ózinshe jaza bastady. Merzimdi basylymdarda shettildik sózder eki-úsh, keıde odan da kóp nusqada jazyldy. Mysaly, Sodan kejin Gart qaltasnan paperosn alp demin son men aldrqandai volp //Sodan keıin Qart paperosyn alyp demin sony men aldyrǵandaı bolyp (S. Kamaluly, 5-b.). Qaharman papjros tartp otrd/ Qaharman paryıros tartyp otyrdy (S.Kamaluly, 7-b.). Svolc “kálvijt” qazaq meniŋ paprosmd sen urladŋ dep, ςerde ςatqan multaq qajŋ men Qaharmand salp ótti //Sybolysh «kálbiıt» qazaq meniń papyrosymdy sen urladyń dep, jerde jatqan multaq qaıyń men Qaharmandy salyp ótti (S.Kamaluly, 7-b.). Tek djnamjt dýris etken crt ujq cradai acld // Tek dyınamyıt dúris etken shyrt uıqy shyradaı ashyldy (S.Kamaluly, 9-b.). Dijnámitt Qaharmannŋ qasna qojad// Dyınamytty Qaharmannyń qasyna qoıady (S.Kamaluly, 10-b.). ja Duvnajp mna sizderge alp kele ςatqan qarς, kánvertti almaq volp ajqasqan vatr dep kánvertti nacalnikke verdi // yıa Duýnaep myna sizderge alyp kele jatqan qarjy, kánbetti almaq bolyp aıqasqan batyr dep kánbertti nashalnıkke berdi (S.Kamaluly 7-b.). Ujat volqan eken! – dep necalnik vádik volp alaqtad// Uıat bolǵan eken! – dep neshalnık bádik bolyp alaqtady (S.Kamaluly, 18-b.).

Bul sóılemnen papıros sózi 3 (paperosn/ papjros/ papros) túrli nusqada qoldanylǵanyn, al dınamıt (djnamjt/ dijnámit), nachalnık (nacalnik/ necalnik) sózderi 2 nusqada qoldanylǵanyn baıqaımyz. Bul mysaldar «Sosıaldy Qazaǵystan» gezitiniń bir betinen alynyp otyr. Jazý tájirıbesi kórsetkendeı, shettildik sózderdi fonetıkalyq prınsıppen jazý arqyly sózdiń maǵynasyna keri áserin tıgizetini de anyqtalǵan. Buǵan mysal retinde sol kezde jıi qoldanylǵan revolıýsııa, bolshevık sózin keltirýge bolady. Atalmysh sóz yróvólytsyjó, vassavk túrinde de jazylǵandyǵyn kezdestirdik.

Túrki tildes halyqtardyń biri ózbek tiliniń emlesine kóz júgirter bolsaq, latyn grafıkasyna negizdelgen ózbek álipbı boıynsha kirme sózderdi jazý úshin qabyldanǵan prınsıp túri – transkrıpsııalyq prınsıp. Transkrıpsııalyq prınsıp – taza tupnusqalyqqa jatpaıtyn, biraq túpnusqaǵa jaqyndatyp jazý túri. О́zbek ǵalymdarynyń aıtýynsha, bul prınsıp kirme sózderdiń dástúrli turqyn beıneleıtin elesti buzbaýǵa, sózdiń mazmunyn durys tanýǵa kómektesedi.

О́zbek tili tájirıbesi, burynǵy qazaq qoǵamynda qoldanylǵan jazýdaǵy tájirıbeler emle jasaýshylarǵa tek baǵyt silteýshi. Kez kelgen til úshin jasalǵan orfografııa úshin birizdilik, júıelilik asa mańyzdy. Sondyqtan tildiń damý áleýetin saqtap, ótken tájirıbe men taǵylymdy árdaıym eskere otyryp jańa qazaq emlesin durys jańǵyrta bilsek el seniminen shyǵamyz dep oılaımyn.

Nazıra Ámirjanova,

 A. Baıtursynuly atyndaǵy

Til bilimi ınstıtýty

Til mádenıeti

bóliminiń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty,

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir