• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
21 Qazan, 02:12:19
Nazarbaev: "Nur Otan" halyqty mazalaıtyn máselelerge aralaspaıdy

16 Qyrkúıek, 2019 Áleýmet

Qazaqstanda másele sheshilý úshin aldymen adam ólýi kerek

Bul kezekti gollıvýdtyq blokbasterdiń kadry emes. Kúni keshe Almaty oblysy Qarasaı aýdany Aqseńgir-Shamalǵan temirjol ótkelindegi avtokólik pen temir joldyń túıisken tusynda bolǵan apattyń jantúrshigerlik kórinisi. Jolaýshylar poezdi men avtobýstyń soqtyǵysýynyń saldarynan bir adam qaza tapqany belgili. Al zardap shekken úsh adamnyń jaǵdaıy áli de aýyr.

Jergilikti turǵyndar atalǵan ótkelge kópir keregin aıtqaly qashan... Poezd ótken saıyn kólik kóp qatynaıtyn erteńgi jáne keshki mezgilde bul mań uzyn-sonar kepteliske aınalady. Jolǵa saǵattap ýaqyt sarp etetin turǵyndar budan ábden qajyǵan. Qajysa da qaıtsin, basqa jol joq. Barymen aınalyp uzaǵyraq júrýge týra keledi.

Endi turǵyndardyń bul máselesi uzamaı sheshimin tappaq. Apattan keıin ile-shala Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Roman Sklıar 3-4 aılyq jobalaý jumysynan soń kelesi jyly apat bolǵan jerden sál árirekte ótpejol salynatynyn málimdedi. Onyń aıtýynsha, qurylysty oqıǵa ornynda júrgizý úshin 70-teı úı men 2 janarmeı quıý beketin súrý kerek bolady. Ol bıýdjetke aıtarlyqtaı salmaq eken. Sonda adam ómirinen qurylysqa ketetin qarajat qymbat bolǵany ma?

Qosh delik. Ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketip jatqan bıýdjet qarjysynyń únemmen jumsalǵanyna biz de múddelimiz. Biraq seń qozǵalyp, qurylys júrýi úshin adam ajal qushýy mindetti emes shyǵar. О́kinishtisi, bizdiń jaǵdaıymyzda mindetti sııaqty. Olaı deıtinimiz, bul kisi qazasynan keıin ǵana qolǵa alynǵan istiń alǵashqysy emes.

2010 jyldyń 12 naýryzynda bolǵan Qyzylaǵash eldimekenindegi apatty eshkim umytqan joq. Umytpaıdy da. Resmı derek boıynsha qaıǵyly oqıǵa 45 adamnyń ómirin jalmaǵan. Apattan soń talaı bylyqtyń beti ashyldy. Máselen, sý qoıma jekemenshikke ótkennen keıin elektr júıesinen aqaý shyqqan. Elektr baǵandary men symdary talan-tarajǵa túsken. Sý qaqpalarynyń bireýi on jyldap jumys istemegen. Sý qoımasynyń ıesi qysta sýdy erneýinen asyra jınap, jazda ony sharýalarǵa satqan. Tótenshe jaǵdaılar jónindegi mınıstrliktiń oblystyq basqarmasy Qyzylaǵash sý qoımasyna qatysty kóptegen eskertýler jasaǵan. "Sý tospalaryn adam qolynyń kúshimen emes, elektrdiń qýatymen kóteretin arnaıy qondyrǵy ornatylsyn" degen buıryq ta shyǵarǵan. Biraq sý qoımasynyń qojaıyny munyń birin de istemedi. Tekserýshi tıisti organ tarapynan qadaǵalanbady ma, álde kem-ketik tustarǵa kóz jumylyp qaraldy ma kim bilsin, áıteýir eskertýlerge qatysty naqty áreket jasamaldy. Saldary bárińizge belgili.

Osydan keıin buryn kóńil bólinbeı kelgen salaǵa qatysty túrli bastamalar kóterildi. Erterekte elenbegen nysandar strategııalyq bola qalyp, jekemenshiktegi 142 sý qoımany memleket menshigine qaıtarý usynystary jasaldy. Qaterli sanalǵan oryndar jappaı tekserildi. Biraq bunyń bári bizge tym qymbatqa tústi. Áldekimderdiń salǵyrttyǵy men nemquraıdylyǵynan 45 adam qyrshynnan qıylyp, sonsha otbasynyń janyna jazylmas jara salyndy. Jurt jyldap jıyp-tergenin bir-aq túnde joǵaltty.

Endi árige barmaı-aq ústimizdegi jyly bolǵan jaısyz jaıttarǵa toqtalsaq.

Búgin ǵoı kópbalaly otbasylarǵa arnalǵan "Baqytty otbasy" jeńildetilgen turǵyn-úı baǵdarlamasy jumys istep jatyr. Kópbalaly jáne turmysy tómen januıalar memleketten 21 myń teńge kóleminde ataýly áleýmettik kómek alady. Al 2019 jylǵa deıin bunyń biri de bolmaǵan. Tipti atalmysh ıgilikterdi engizý úkimettiń qaperine de kirmegen. Bul áleýmettik jobalardyń kenetten paıda bolýyna oqystan oryn alǵan jyl basyndaǵy bes búldirshinniń qazasynan keıin jer-jerde janaıqaıyn aıtyp shyqqan analardyń zarly úni sebep.

Taǵdyr tálkegine túsip, turmys taýqymetin keshken halyqtyń basyndaǵy aýyr jaǵdaı týraly úkimetke baıaǵydan belgili edi ǵoı. Syzdaýyqtaı jarylýǵa shaq turǵan máseleniń sheshimin der kezinde tapqanda, "21 myń teńgeni" berýdi erterek oılastyrǵanda bálkim jaldamaly lashyǵymen qosa órtenip ketken bes balanyń ata-anasy túnde jumys istemeı, úıde, búldirshinderiniń janynda otyrar ma edi. Úlken tragedııaǵa urysbas pa edik, aqyndar bes balaǵa arnalǵan joqtaý óleń shyǵarmas pa edi...

Kisi ólimin «kútip» turǵan sergeldeńge salarlyq jaǵymsyz jaǵdaı dońyz jylynda bunymen bitpepti. 24 maýsym kúni Arys qalasynda áskerı qoımada jarylys boldy. Qalanyń 44 myń turǵyny naǵyz soǵys oshaǵyna tap bolǵandaı kúı keship, basy aýǵan jaqqa tym-tyraqaı qashty. Apat 3 adamnyń ómirin qıdy.

Bul apatta jaýapsyz qalǵan suraq kóp. Áskerı qoımadan qalaǵa únemi qater tónerin bile tura, ony ondaǵan jyldar boıy kóshirmegeni túsiniksiz. Budan on jyl buryn Ulttyq qaýipsizdik komıteti tóraǵasynyń burynǵy orynbasary, keıin depýtat bolǵan Erjan Isaqulov májiliste, Arystaǵy áskerı qoımalarda bolǵan jarylysqa baılanysty jasaǵan málimdemecinde «tıisti shara qoldanylmasa budan da soıqan jarylystar bolýy yqtımal» degen-di. Sol kezde onyń aıtqanyna qulaq túrgen jan tabylmapty. Sonyń kesirinen jazda tórtinshi jarylys boldy. Bul jolǵysy aýqymy jóninen burynǵylarmen salystyrýǵa esh kelmeıdi. Biraq aldyńǵy oqıǵalar sabaq shyǵarýǵa jetkilikti bolatyn. Amal neshik, odan sabaq shyǵarǵan eshkim joq.

Bıylǵy tragedııalardyń qatarynda beıbit kúnde qos birdeı qoryqshymyzdan kóz jazyp qalǵanymyzdy aıta ketken jón bolar. Brakonerlerdiń qolynan qaza tapqan ınspektorlar qyzmet etken salada da bylyq-shylyq, zańdyq solqyldaqtar jetkilikti bolyp shyqty. Ol týraly kezinde "Zań kimdi qorǵaıdy, qoryqshyny me, qylmyskerdi me?" atty maqalada tolyq baıan etkenbiz. Ekinshi qoryqshynyń qazasynan soń prezıdent pármeni boıynsha brakonerlikpen kúres maqsatynda qylmystyq zańnama kúsheıtiletin boldy.

Endi mine, Shamalǵandaǵy keshegi jaǵdaı.

Osylaı tize bersek, osy taǵylettes oqıǵalardyń kóbine kezigerimiz. Buǵan qarap qamyǵasyń. Úkimettiń keı tustaǵy nemquraıdylyǵy men salǵyrttyǵyna nalısyń. Aqyr aıaǵynda Qazaqstanda másele sheshilý úshin aldymen adam ólýi kerek eken ǵoı degen oıǵa eriksiz kelesiń.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir