Dollar 387 teńgeden ári ósse, qandaı jaıttarǵa alańdaý kerek?!

О́tken aptada tipti aıyrbastaý pýnktterinde bir dollardyń quny 390 teńgeni mańaılady. Ulttyq bank «jaz mezgilinde dollarǵa suranys artyp turǵandyqtan bul ýaqytsha qubylys, aldaǵy ýaqytta dollardyń baǵamy 384 teńgeden asa qoımaı qoımaıdy» degenmen dollardyń bolashaǵy jaıly dolbar kóp.

Otandyq sarapshylarymyzdyń bir qatary «kúzge qaraı bir dollardyń quny 420 teńge bolýy  múmkin dese, endi biri dollardy qymbattatýǵa negiz joq» dep otyr. Qalaı desek te, qymbat dollardyń el ekonomıkasyna ásirese ishki ekonomıkaǵa artar aýyrpalyǵy bary anyq.  Bul rette bizge pikir bildirgen sarapshy Toǵjan Shaıahmetova «qymbat dollar aldyme neldegi jumyssyzdyqty beleń aldyrady» dep otyr. Tizbelep kórsek, mamannyń paıymynsha, aldaǵy ýaqytta dollardyń quny 387 teńgeden ári óse beretin bolsa mynadaı jaıttarǵa alańdaýǵa negiz bar:  

A) Bir ǵana Almaty qalasy halqynyń tutyný shyǵyny dollar óskeli 9,5 esege ósken. Máselen, qalada qazir azyq-túlik baǵasy ár apta saıyn qymbattap otyr. О́tken aptada súttiń baǵasy 230 teńge bolsa, qazir 240 teńge bolyp tur. Sol tárizdi bir lıtr kúnbaǵys maıynyń baǵasy da 357 teńge bolsa qazir 385  teńge bolǵan. Jalpy, saralap kórse, dollar ósken saıyn mindetti túrde otandyq taýardyń da baǵasy qymbattap otyrady. Shashtaraz qyzmetinen bastap ózge de tutyný qyzmetteri qymbattap jatyr. Muny jasyrýǵa bolmaıdy. Al munyń artynda ishki ekonomıkany tyǵyryqqa tireıtin faktorlar bar.

Á) Ishki ekonomıkany tyǵyryqqa tireıtin faktorlar dep neni aıtýǵa bolady? Máselen, qazirdiń ózinde shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi qınalyp otyr. Oǵan sebep, qymbat dorllar ekenin olar jasyrmaıdy. Dollar qymbattady delik, eldegi otandyq ónim óndirýshi kásiporyn ónim óndirýshi tehnıkany, qajetti quraldy shetelden satyp alady. Qarapaıym ǵana mysal, ótken aıda shashtarazǵa qajetti qural-jabdyqtardy dollar 383-384 teńgeden bolǵanda satyp alǵandar, qazir sol qural jabdyqtardy dollar 387-389 teńge bolyp turǵanda qaıta alýy kerek. Aıyrmashylyq bar ma, bar. Al endi shaǵyn bıznes ókilderi mundaıda ne isteıdi. Árıne, mundaıda óz shyǵynyn jabý úshin taýar baǵasyn ósiredi, jumysshylar sanyn qysqartady. О́z basym bir jumysshyǵa úsh adamnyń isteıtin jumysyn artyp, oǵan bir adamnyń jalaqysyn ǵana tólep otyrǵan talaı kompanııalardy bilemin. Sondyqtan bul arada qymbat dollardyń jumyssyzdyqqa jol beretinin de umytpaýymyz kerek.

B) Qazirdiń ózinde eksport, ımport ara-qatynasynda qıynshylyqtar bary ras. Dollardyń qymbattaýy eksporttan túsetin tabysty arttyrady dep otyrmyz ǵoı. Biraq bul arada bizge keletin ımport tasqyny kóp ekenin nege umytamyz?! Biz eksportqa munaıdy shyǵaramyz. Biraq qazir álemdik naryqta munaı arzandap ketti. Qymbat munaı kelmekske ketken. Budan soń biz eksportqa undy shyǵaramyz. Túrli –tústi metaldardy shyǵaramyz. Biraq qazir sol eksporttyń baǵasy arzan bolǵandyqtan odan túsetin túsim qomaqty emes. Al ishki naryqqa enetin ımport kóp. Mysaly, Almatyny alaıyq, qala  ózin –ózi tolyqtaı azyq-túlikpen qamtýǵa áli jetken joq. Megapolıýstegi ónim óndiretin kásiporyndar bar, qalanyń mańyndaǵy aýdandardan keletin azyq-túlik ónimderi bar osy eki tarap qosylyp qalany 60 paıyz otandyq ónimmen qamtı alady. Al qalǵan 40 paıyz  ónim syrttan ákelindi. Qazir ımport ónimdi elge ákelgende tólenetin kedendik baj salyǵy, kedendik áketilim salyǵy, keden aýmaǵynda taýardy ákelý kezinde qosylatyn qun salyǵy, keden aýmaǵyna taýardy ákelý kezinde taýardy aksızdeý barlyǵyna tólemaqy alyndany. Osynyń barlyǵynyń shyǵynyn ımport tasymaldaýshylar ónimniń baǵasynan shyǵaryp alǵysy keledi. Osydan baryp, Qytaıdan 80 tengege alynǵan ananas Qazaqstanǵa kelgende 800 teńge bolyp shyǵa keledi. Dollar ósken saıyn qymbatshylyq bola beretininiń bir sebebi osy.

G) Al mundaıda bizdi qutqarýy tıis otandyq ónim edi. Bul arada da otandyq bıznes qymbat dollardyń shyrmaýynan shyǵa almaı otyr. Bul arada birinshi kezekte otyndyq kásipkerlerge salynatyn qosymsha qun salyǵy qymbat. Ekinshi, kásiporyndarǵa tarıf baǵasy da ońaı tıip otyrǵan joq. Úshinshiden, aradaǵy deldaldar taýar baǵasynyń qymbattaýyna tikeleı yqpal etip otyr. Deldaldarǵa baqylaý az. Qazir Almatynyń sýpermarketterinde 10 jumyrtqanyń baǵasy 380 teńge. Al 10 jumyrtqanyń qus fabrıkalarynan shyǵatyn negizgi baǵasy 180 teńge. Arada deldaldar jaqsy paıda taýyp otyr. Deldaldar dollar qymbattamaı turyp alynǵan zat bolsa da, dollardyń óskenin jeleý etip azyq-túlik, kıim-keshekti ósire qoıady. Úkimet olarǵa qarsy áreketter jasaý kerek. Ol úshin ónim zaýyttan shyqqan óz baǵasyna ǵana satylatyn arnaıy áleýmettik azyq-túlik satatyn dúkender jelisin kóptep ashsaq bolǵany. Budan aradaǵy deldaldar azaıady. Otandyq zaýyt-fabrıkalardyń ónimi naryqqa tikeleı deldaldarsyz arzanǵa satylady. Bul halyqqa da, kásiporynǵa da tıimdi bolar edi. Qarapaıym halyqty oılasa, Úkimet osy máseleni sheshýi kerek. 

D) Qymbatshylyqtyń oryn alýynyń taǵy bir tetigi tarıftiń ósýi. Sýyq sýdyń bir tekshemetri buǵan deıin 71,6 teńge bolsa, bul tólem bıylǵy jyly 77,6 teńgege ósken. Sol tárizdi ystyq sýdyń bir tekshemtri de 221,7 teńgege ósken. Qazir Almaty  kásiporyndarynyń kommýnaldyq tólem aldyndaǵy qaryzy 3 mlrd teńgeden astam. Sondyqtan bul arada tarıf máselesi salyq máselesi de otandyq kásiporyndardyń jumysyna keri yqpal etip otyr.

Mine, qymbat dollardyń aldymen osy jaıttarǵa áser etetinin alǵa tartqan sarapshy Toǵjan Shaıahmetova «eger ekonomıkamyz demikpesin desek, aldymen osy jaıttarǵa nazar aýdarǵanymyz jón» dedi. Mamannyń aıtýynsha, bizdegi memlekettik baǵdarlamalar dy, áleýmettik-ekonomıkalyq ahýaldy ońaltý úshin aldymen osy jaıttardy sheshýge nazar aýdarǵan abzal.

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy