• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 14:27:07
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

03 Maýsym, 2019 Bıznes

Jetistik qupııalary: "jalǵyz kózdi" kitap paraqtary qalaı sóıleıdi?

"Arman – seniń bolashaǵyńnyń treıleri. Eger sen áreket adamy bolsań ǵana ony tolyq tamashalaı alasyń".

Dmıtrıı Portnıagın jazǵan "Transformator. О́z kásibińdi qurý jáne qarajat tabý joldary" eńbegi týraly sóz qozǵamaqpyz. Kásipkerlik baǵytyndaǵy kitaptarǵa sholý materıal jasaý dástúrimizdi ári qaraı jalǵamaqpyz. Endeshe, ári qaraı oqyńyz.

Dmıtrıı Portnıagın óte kedeı otbasynda ósip, ómirdiń túrli kedergilerin  bastan keshirgen. Ol kishkene kúninen ózine jetistikke jetýdi aldyńǵy qatardaǵy negizgi maqsaty retinde qalyptastyrǵan.

Avtordyń "Transformator. О́z kásibińdi qurý jáne qarajat tabý joldary" atty kitabynda úlken kásipti eshqandaı aǵa-kókesiz, kólemdi kapıtalsyz qurý joldary jáne ony ýaqyt tezinde belgili bir dárejede damytyp otyrý ádisteri keńinen talqylanyp otyrady.

Bul eńbekte kásip jolyndaǵy úlken jetistik shyńyn baǵyndyrýdyń negizgi 35 erejesi aıtylady. Sondaı-aq, avtor tek qana ádis-tásil, erejelerdi ǵana emes, óziniń jeke bastan keshirgen sezimderin, psıhologııalyq qıyndyqty qalaı jeńgenin áńgimelep beredi.

Kitaptaǵy aıtylǵan keńesterge qulaq assańyz, sizdiń de jeke qundylyqtardy, kásipti damytýǵa degen qulshynysyńyz artary sózsiz.

Endi kitapta jazylǵan negizgi támsilderdiń túıinin tarqatýǵa tyrysyp kórelik.

"О́mirde kez-kelgen baǵyt boıynsha damý úshin jańa adamdarmen qarym-qatynas ornatyp, olardan ózińe qajetti bilim men tájirıbeni ala bilý kerek".

Qazaqta "Bir adamdy taný – bir kitap oqyǵanmen teń" degen ataly sóz bar. Dmıtrıı Portnıagın de osy tápsirdi meńzep otyr.

Adamdar bir-birin árqashan tolyqtyryp otyrady. Keıde bul úderisti ózimiz de baıqamaımyz. Biraq osy áreketti maqsatty túrde, saralap jasap otyrsańyz, keler paıda molaıary anyq.

Kez-kelgen kásipti bastaý úshin sol salada tájirıbesi bar ortada nemese sondaı tájirıbeli adammen birge birshama ýaqyt synaqtan ótý kerek. О́ıtkeni, adamnyń teorııalyq bilimi tájirıbede synalý úshin bilikti ómirlik ustaz qajet bolary sózsiz. Osy sekildi ádepti, mádenıetti, tildi adamdarmen aralasý arqyly jedel meńgerýge bolady.

"Eger seniń aldyńda tabysy senen góri joǵary adam tursa, ony úndemeı ǵana tyńdaǵan jón".

Adamdardy jetistik boıynsha saralaıtyn bolsaq, bul rette jas mólsheri eshqandaı mańyzdy oryn oınamaıdy. Bul jerde adamnyń ómirlik joly men jıǵan tájirıbesi ǵana basymdyq almaq.

Dmıtrıı Portnıagın joǵarydaǵy pikirinde tájirıbesi bar adamdy ózińnen joǵary sanap otyrý arqyly sol bıikke qaraı talpynyýdyń paıdaly ekenin jetkizedi.

Keıde kásipkerler básekelesterin nemese ózderinen bıikteý úzeńgilesterin ishteı moıyndap qoıǵanymen, ony básekeles sanaı beredi jáne oǵan, onyń keńesterine eshqashan qulaq aspaıdy. Sodan keıin ol jáne onyń kásibiniń alǵa qaraı jyljı qoıýy ekitalaı.

"Sen qaı jasta bolsań da, adamdar saǵan árqashan óz áserin tıgizip otyrady. Olar joǵary tartýy múkin nemese kerisinshe".

Adamdardyń birin-biri tolyqtyryp otyratyny týraly joǵaryda aıtyp óttik. Bul pikir de sol qoǵamdaǵy adamdardyń ortasyna qatysty.

Adam aralasatyn, pikir almasatyn, merekelerdi, qıyndyqtardy birge ótkizetin ortasyna qaraı beıimdeledi. Keıin árkim sol ortaǵa óziniń bar qundylyǵyn, adamı aktıvterin salady. Bul – eriksiz júzege asatyn úderis.

Demek, orta qalyptasqanda, oǵan árqashan mán berip otyrý kerek. Aınaladaǵy úzeńgilesterińniń dárejesi seni anyqtaıtynyn umytpaý kerek. "Alma aǵashtan alysqa qulamaıdy" degen sóz bekerge aıtylmaǵan bolsa kerek, sirá.

Adamı aktıvteri qymbatyraq baǵalanatyn orta qalyptassa, seniń de kásip áleminde, jalpy ómirde baǵyndyrar belesiń, alar ornyń bıikteý bolmaq.

"Saǵan qyzyqsyz jáne túsiniksiz bolsa da, kez-kelgen jumystan bas tartpaýǵa tyrys".

Adam múmkinshiligi sheksiz. Kez-kelgen adam kez-kelgen qyzmetti atqaryp ketýge qaýqarly. Tek óziniń ishki "menin" osy jigerine sendire bilse bolǵany.

Qazirgi ýaqytta adamdardyń kópshiligi qatelesýden, artyq qadam jasap qoıýdan qorqady. Osy qorqynysh sezimi, úreı basym bolsa, ol óziniń barlyq múmkindigine avtomatty túrde bóget qoıyp tastaıdy.

Sondyqtan, esh dúnıeden qoryqpaı táýekelge salyp otyrǵan jón. Ol baǵyttan kól-kósir paıda tappaı, qatelesseń de, bul qatelik saǵan ómirlik tájirıbe bolyp qattalatynyn eskergen abzal.

"Negizinde, jetistikke jetken adamdar belgisiz zonada qorqynyshyn táýekelge jeńdirýge qaýqary jete bilgenderdiń qatarynan".

Kimniń de bolsa óziniń ishki qorqynyshy bolady. Sol úreı adamdy árqashan múmkindikterdi paıdalanýdan tejep otyrady.

Mine, jetistikke jetken adamdar – óz qorqynyshynan attap ótip, múmkindigin der shaǵynda jáne óz paıdasyna qoldana bilgen adamdar.

Demek, árqashan múmkindikterdi ýaqytynda paıdalana bilgen jón. Al múmkindik kún saıyn kezdesip otyrady. Sol ýaqytty túısikpen sezinip, maqsatty túrde sheshim qabyldap, sol maqsatty áreketke aınaldyrsań, mindetti túrde nátıje beredi.

"Ishki tynyshsyzdyq – qazirgi ýaqyttaǵy mende bar nárselerge degen kóńili tolmaýshylyq. Ol maǵan tynyshtyq bermeıdi".

Adam qashan ózine kóńili tolady, sol ýaqytta damýyn toqtatady. Bul ýaqyt sheńberinde dáleldengen tápsirlerdiń biri. Sondyqtan, jańa belesterdi baǵyndyrǵan saıyn ózińe jańartylǵan maqsat qoıyp otyrý kerek.

Bul úderisti qanaǵatsyzdyq dep ataýǵa da kelmeıdi. О́ıtkeni, adam ómirde múmkin dúnıelerdiń barlyǵyna qol jetkizýge umtylady. Al bul oıy júzege asý úshin bir orynda toqtap qalmaý qajet.

Avtor adamnyń jáne jeke óziniń osy qasıetin jetkizip otyr.

"Seniń maqsattaryńnyń oryndalýyna kedergi bolatyn dúnıelerdiń barlyǵyn tasta".

Adamnyń jeke qasıetteri es kire bastaǵanda qalyptasý úderisinen ótedi. Sol ýaqytta damýǵa kereǵar keletin jaǵymsyz áreketter boıǵa jabysyp, birge ósýi múmkin. biraq budan ýaqytynda arylý shart.

Mysaly, kóp adamdar óziniń jalqaýlyǵymen kúresýge tyryspaı jatady. Al jalqaýlyq – damý jolynda bóget bolatyn negizgi kedergilerdiń biri.

Sondyqtan, qajetsiz qasıetterden boıdy adaqtap tastaǵan abzal dep bilemiz.

"Kásipkerler maqsat qoıǵanda materıaldyq qundylyqtarǵa kóp mán berýi tıis. Al materıaldyq qundylyqtar aqsha turady. Aqsha tabý – kásipkerdiń negizgi múddeleriniń biri".

"О́zińniń bilimińdi árqashan ekshep otyr jáne damytýǵa tyrys. Meıli onlaın, offlaın, meıli kitaptan nemese bıznes-mektepterden birdeńe úırenip qalarsyń".

"Arman – seniń bolshaǵyńnyń treıleri. Eger sen áreket adamy bolsań ǵana ony tolyq tamashalaı alasyń".

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir