Bereket Káribaev: Qazaq handyǵy týraly 60 serııaly fılm túsirilýi múmkin

Tarıhshy, ǵalym Bereket Káribaevpen ótken ınternet-konferensııanyń jalǵasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.

(Basy munda)

Tilekshi:

Qamshy aqparattyq portaly 550 jyldyqqa shyǵarmashlyq báıge jarııalady, Pavlodar men Petropavl ataýyn Kereı men Jánibek atyna aýystyrýdy kóterdihttp(http://qamshy.kz/?p=16716), buǵan sizdiń kózqarasyńyz qalaı? Qazaq handarynyń ishinde Abylaı hannan basqalarynyń ne Oblys turmaq kóshe attarynada berilmegen? Bizge osy memleketti sılap ketken handarymyzdyń baǵasyn qashan beremiz?

Bereket Káribaev:

Bir adamnyń atyn qalaǵa berge men qarsymyn. Ol jerlerdiń burynǵy attary bar. Petropavldy qazaqtar buryn Qyzyljar dep atady. Pavlodardy Kereký dep ataǵan. Al, ózgertý kerek bolsa, Pavlodardy Ertis qalasy dep ataýǵa keńes berer em. Kerisinshe Kereı men Jánibekke Qazaqstannyń basty qalalarynan, ár aýyldan, ár aýdannan dańǵyldardyń atyn berip, músinderin qoıýy kerek. Kishi júz, orta júz, uly júz handaryn qosqanda qazaqta jalpy 35-40 han bolǵan. Odan keıin Reseı moıyndamaǵan, biraq, qazaq moıyndaǵan handar boldy. Mysaly, Arynǵazy han, Qarataı sultan. Eger olardy qosatyn bolsa bıleýshi áýlette 100-ge jýyq han-sultan bar. Onyń bárine kóshe berý mindet emes, árıne. Degenmen Qazaq handyǵy dáýirinde qazaqtyń ulyqtaýyna laıyq 7-8 handy aıta alamyn. Kereı men Jánibekte eskertkish bar. Bıylǵy 550 jyldyqqa baılanysty taǵy da kósheler berilýi múmkin. Odan keıin Qasym hanǵa qurmet-ataq berýge bolady. Ol qazaq halqynyń etnıkalyq terıtorııasyn qalyptastyrǵan adam. Haqnazar han osy ataqtarǵa óte laıyqty tulǵa. Táýekel han, Esim han, Jáńgir han, Táýke han, Abylaı han, Ábilqaıyr han. Osy handardyń eskertkishterin Astana, Almaty syndy úlken qalalarǵa qoıý kerek. Bul tulǵalar memlekettiliktiń sımvoly.

Ermek:

Búgingi kúnde Qazaq handyǵy uǵymyn qalyptastyryp, tarıhty urpaq sanasyna sińirý úrdisi tym álsiz bolsa da júrilýde. Erteń sanaly urpaq ósip shyqqannan keıin osy tarıhtaǵy aqtańdaqtarǵa tań qala qaraýy múmkin. Bizdiń tarıhtaǵy aqtańdaq tustar dep siz qaı tustardy aıtasyz? Álde ondaı tustar joq pa?

Bereket Káribaev:

Bolshevıkter 1917 jyly bılikke kelip, SSR degen memleketti 1920 jyly quryldy. Keńes Odaǵynda tarıhty oqytý tek 1934 jyly qolǵa alyndy. Biz 1991 jyly táýelsizdik alǵannan keıin tarıhshylarymyzdyń sanasyna sińip qalǵan Markstik, Lenındik metodologııadaǵy tarıhty bir-aq kúnde ózgertý múmkin emes. Ol ne degen sóz? Ol zamanda tarıh mindetti túrde qanaýshy, qanalýshy taptardyń turǵysynan jazylady. Keńes Odaǵynda halyq ekige bólindi. Qanaýshy tap jáne qanalýshy tap. Biz tarıhty sol qanalýshy tap turǵysynan jazdyq. Al, qanaýshy taptyń ókilderi kimder boldy? Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatov, Shákárim Qudaıberdi, Muhametjan Tynyshpaev. Minekı, búkil elıta qalyp qoıdy. Taptyq turǵy tarıhty túsindiredi, biraq, tolyq emes, birjaqty túsindiredi. Jartylaı, shala túsindiredi jáne eń keremet jerleri qalyp qoıady. Ustazymyz Mámbet Qoıgeldiniń bir pikiri bar: «Nege men keńes úkimetin jek kórem?       О́ıtkeni, meniń bala shaǵymda qalyptasatyn kezimde meni Álıhannan ajyratty, Mirjaqyp, Ahmetterdi oqytpady» degen. Táýelsizdik alǵannan keıin kóne súrdekten bas tarttyq. Al, onyń ornyn ne basýy kerek? Tarıhshylar abdyrap qaldy. Biraq, tarıh jazylýy kerek. Sol kezde ǵalymdarymyz ózine-ózi kele bastady. Burynǵy ıdeologııanyń ornyn órkenıettilik degen termın basty. Ol mádenıettanýshylyq, fılosofııalyq kategorııalar. Azamattyq turǵy, bul jerdegi azamat – adam. Adamdardan halyq shyǵady. Halyq degenimiz – ult. Endi tarıh ulttyq turǵydan jazylady. Osylaısha jańa kózqars, ulttyq ustanym qalyptasyp keledi. Zańnyń qalyptasyp halyq sanasyna sińýi sııaqty, metodologııanyń da qalyptasýyna ondaǵan jyldar ketedi. Tarıhtaǵy bizdiń tulǵalarymyzdyń bári qaıtyp keldi. Ulttyq turǵy degen osy.

Muratjan:

Bereket myrza, eńbekterińiz jana bersin! Sizge bir suraq. Qazaq handyǵynyń bastaýy Shyńǵyshanda jatyr. Shyńǵyshan týraly búginde ár-túrli pikirler aıtylyp, talas-tartystar júrilip jatyr. Osy týraly sizdiń pikirińiz qandaı?

Bereket Káribaev:

Ol pikirlerdiń bárin bilemin. Stýdentterim de osy jóninde suraq qoıady. Leksııalar oqyp jatyrmyz. Álemdegi júz jyldyq, myń jyldyq tulǵany anyqtaıtyn agenttiktiń anyqtaýynsha birinshi myń jyldyqtyń tulǵasy Muhammed paıǵambar, al, ekinshi myń jyldyqtyń adamy dep Shyńǵys handy ataǵan eken. Iаǵnı, Shyńǵys han álemdik tulǵa. Ol ákeden qalǵan muraǵa ıe bolyp qana qalǵan joq, ózi eńbektenip, tirnektep jınap ulysyn Uly ımperııaǵa aınaldyrdy. Onyń engizgen reformalary áli kúnge deıin kele jatyr. Ol adamzattyń qoǵamdyq qatynastaryn bir deńgeıden ekinshi deńgeıge kótergen tulǵa. Al negizinde qoǵamdyq qatynastardyń damýy úrdisi óte jaı júredi. Shyńǵyshan kóne patrıhaldyq qatynastarǵa negizdelgen qoǵamdy damyǵan feodaldyq qoǵamdyq qatynastarǵa kóterdi. Odan da myqtysy Shyńǵyshannyń myqty áskerı tártibi. Mysaly, Shyńǵyshan óziniń 120 myń áskerimen ózinen 3 ese kúshti Muhammed Horezmshahty aınalasy úsh-aq jylda jeńgen. Onyń áskerinde 450 myń adam bar. Orta ǵasyrda mynadaı zańdylyq bolǵan, eger sen basqa elgen soǵys ashpaq bolsań jáne jeńýdi maqsat tutsań áskeriń qarsylas elden úsh ese kóp bolýy kerek. Al, Shyńǵys han kerisinshe.

Shyńǵyshan óziniń shyǵý tegi jaıly ańyzdy jáne ıdeologııany qalyptastyrǵan adam. Ol qazaqta áli kúnge deıin kele jatyr. Qazaqta memleketshildik sana basym. Bizdi kúni keshege deıin orys jurty bodandyqta ustasa da, úsh qazaqtyń basy qosylsa bir basshy saılaıdy. 1931 jyldardaǵy ult-azattyq kóterilisterdiń bárinde basshy, han saılap alyp otyrǵan. Orta ǵasyrda han – Allanyń jerdegi kóleńkesi retinde qabyldanǵan. Shyńǵyshan handardyń negizin qalaǵan tusta, ol – mońǵol edi, al júz jyldyń ishinde búkil mońǵoldyq elementter deshti-qypshaq aýmaǵynda qypshaqtanyp ketti. Oǵan til, mádenıet, din bári áser etti. Eń sońǵy ret mońǵol tilinde 1270 jyldary ǵana Vızantııadan kelgen elshiler qabyldanǵan. Al, odan soń bular birtindep qypshaqylanyp ketti. Tipti Shyńǵyshannyń urpaqtarynyń esimderinen-aq bul úrdisti anyq baıqaýǵa bolady.

Gýmılovtyń mynadaı sózi bar: «Shyńǵyshan – qypshaq muhıtyna quıylǵan mońǵoldyń bir tamshysy». Shyńǵyshan ózine deıingi bıliktiń júıesin de ózgertti. Ol barlyq bılikti ózine, ıaǵnı, ortalyq bir adamǵa shoǵyrlandyrdy.

Serik:

Keshegi handyq kezinde bıler men sultandardyń han bıliginde áseri qalaı boldy? Sultan, bı, batyrlardyń el saıasatynda óz oryndaryn aıtyp berseńiz? bul suraq ár rýdyń óziniń sultan, bı, batyrlary bolǵandyqtan týyp otyr.

Bereket Káribaev:

Bul týraly meniń monografııamda aıtylady. Orta ǵasyrdaǵy mońǵoldyq faktordyń, mońǵol bıleýshileriniń qypshaqylanyp ketýi, óz dinderinen aıyrylyp, ıslamǵa kóshýi, qypshaq, túrki tilderine kóshýi sonymen qatar, mońǵoldyq memlekettik júıeniń de qypshaqylanýy nemese qazaqylanýy degen bar. Jalpy dástúrli túrde mońǵoldarǵa deıin Qazaqstan aýmaǵynda qypshaqtar boldy. Qypshaq handyǵynda han boldy, hanmen qatar, dárejesi teń aqsaqaldar keńesi boldy jáne bıler soty boldy. Bul dástúr sol kezde ómir súrgen barlyq ulystarda boldy. Al, Shyńǵyshannyń myqtylyǵy búkil bılikti atqarýshy bılikke táýeldi etti. Keıin júz jyl ótkennen keıin mońǵoldardyń qypshaqylarnýy deıin úrdis júrgen kezde, jergilikti jerdegi bıler, rý-taıpa kósemderiniń rólderi kóterile bastady. 20 jyl boıy Altyn Ordada Batıdyń urpaqtary bir-birimen soǵysyp, 25 han aýysqan kezeń týdy. Sol kezde kim jergilikti rý-taıpaǵa ıek súıese, sol myqty bola bastaıdy. Sóıtip, birte-birte jergilikti rý-taıpa kósemderiniń bedeli arta bastaıdy. Aınalyp kelgende, endi bılikke han ózi kelmeıdi, bular bılikke handy ákele bastaıdy. Sondaı jol-joramen bılikke jap-jas jigitter kele bastady. Mysaly, Ábilqaıyr 1428 jyly taqqa otyrǵanda bar bolǵany 16-17 jastaǵy bala boldy. Al, Moǵolstanda shaǵataılyq ulystyń negizin salǵan Moǵylyq temir ol da bala boldy. Bir oqıǵa bolsa ol kezdeısoq bolýy múmkin, ol ekinshi ret qaıtalansa oǵan nazar aýdarý kerek, ol úsheý bolsa onda ol tarıhı zańdylyq bolǵany. Bul zańdylyqqa áser etken faktini bilý kerek. Bul úrdis mońǵoldyq faktordyń álsirep, jergilikti etnıkalyq kúshterdiń kúsheıgenin bildiredi.

Kereı men Jánibek Ábilqaıyrdan óz kúshterimen ketken joq. Olar Orda-Ejendik taıpalardyń kúshimen ketti. Orda-Ejendik taıpalar degenimiz kimder? Anaý XIII ǵasyrdan beri Joshynyń úlken balasy Orda-Ejenniń ulysynda ómir súretin taıpalar. Olar arǵyndar, alshyndar, naımandar, qońyrattar, jalaıyrlar, úısinder. Aınalyp kelgende, qazaqty quraǵan negizi taıpalardyń bári osynda kezdesedi. Men bulardy Orda-Ejendik taıpalar dep ataımyn. О́ıtkeni, Orda-Ejenniń ulysynda ómir súrdi. Mańǵyt ulysynda ómir súrgender mańǵyttar delinedi, Shaıban ulysynda ómir súrgender shaıbandyqtar dedi. Al, Orda-Ejen ulysynda ómir súrgenderi ne úshin orda-ejendikter demeske?!

Kereı men Jánibekti qoldaǵan taıpalar osylar.

Janerke:

Abylaı hannan keıin Ýálı emes, han taǵyna Qasym otyrǵan bolsa jaǵdaı basqasha bolýy múmkinbedi?

Bereket Káribaev:

Tarıhı zańdylyq buzylmaıdy, sál ózgerister bolýy múmkin edi. Jalpy, Abylaıdyń ózin qazaqtar 1771 jyly Ábilmámbetten keıin han saılaǵanymen, orystar tek 1778 jyly ǵana han retinde moıyndaǵan.

Abylaı ólgennen keıingi kez orystardyń dendep enip ketken kezi. Al, bul XVIII ǵasyrdyń sońy, eger XVIII ǵasyrdyń basy bolǵanda jaǵdaı basqasha bolar edi. Jalpy, ol zamanda orystardyń jaýlap alý saıasatyn toqtatatyndaı kúsh joq edi. Zeńbirek pen vıntovkaǵa qarsy sadaqpen, qylyshpen shyǵa almaısyń.

Ámına:

Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵya kıno túsirgeli jatyr, sol kıno týraly sizderdiń aqyl keńesterińizdi aldyma? Kıno qalaı shyǵady degen úmittesiz?

Bereket Káribaev:

Jaqynda ǵana «Almaty» telearnasynyń «Shyndyǵy sol» degen habaryna qatystym. Sol habarǵa qatysyp otyryp, osy kınoǵa baılanysty kóp jaǵdaıǵa qanyq boldym. Habarǵa osy kınoǵa baılanys rejısserlar, tarıhshylar jalpy onshaqty adam qatysty. Fılmge jaýapty Dıdar Amantaı, ssenarıı jazyp jatqan Smaǵul Elýbaı, tarıhshy Mámbet Qoıgeldi, tarıhshy Ǵanı Meńlibaev jáne men.

Meniń túsingenim kıno 10 serııa bolady eken, hronologııasy Qazaq handyǵynyń qurylýynan Qasym hanǵa deıin eken. Eger bári jaqsy bolyp, kıno oıdaǵydaı túsirilip jatsa bul serııal sozylyp Kenesary han dáýirine deıin kelmek. Eger sátin salsa jalpy sany 60 serııaǵa deıin jetpek. Kıno ssenarııy aqpannyń 10-na deıin bitedi dedi, bitkennen keıin ony tarıhshylarǵa oqytatyny jaıly aıtty. Kıno mamyr aıynda bastalyp, qazan aıynda aıaqtaýdy josparlap otyr eken. Al, meniń ózime tikeleı keńesshi bol dep usynys jasaǵan joq.

Aman:

Qazaq handary Orda Ejenniń urpaǵy Orys hannyń urpaqtary, Joshynyń 3 ulynyń bir Orda Ejen bolsa biri jarty álemdi bılegen Batý han, endi biri Kereı men jánibek bólinip shyqqan Sháıbanı áýleti, Bulardan tys Qazaq dalasynda Úgedeı men Shaǵataıdyńda urpaqtaryda Qazaq dalasynda óz ústemdikterin júrgizgen, sonda Qazaq handyǵy qurylǵansoń ary qaraı bul áýetterdiń handyqqa qandaı áseri boldy? Olar Qazaq handyǵynda kimder bolyp qaldy?

Bereket Káribaev:

Qazaq jerinde han bolǵan tek Joshynyń urpaqtary. Onyń ishinde Batıdyń urpaqtary Altyn Orda jaǵynda boldy. Olar 1359 jyly birin-biri qyryp, eń sońynda Berdibek qalyp edi, ol da bir ámirdiń qolynan qaza tapty. Bul jóninde Ádilǵazyda: «Nar moıyny Berdibek han tusynda kesildi» degen sóz bar. Bul 1241 jyldan bastalǵan Batı han áýletiniń 1359 jyly tolyq úzilip, joıylǵanyn bildiredi.

Batıdyń Orda-Ejen degen aǵasy bar jáne 12 inisi bar. Solardyń ishinde Joshynyń besinshi uly Shaıban jáne eń kenje uly Toqaıtemir bılikke talasady. Arasynda Orda-Ejendikter de talasady. Bul talas nátıjesinde Qyrymda, Qazanda toqaıtemirlikter bılikke keldi, Sibirde Shaıbandyqtar bılikke keldi. Aqyrynda olar qýylyp Orta Azııaǵa ketse, Qazaqstan jerinde Orda-Ejendikter qaldy. Bul tek Joshynyń uldary, al úgideılikter, shaǵataılyqtar, tólelikter Qazaqstan jerinde bolǵan joq. Tóleniń bir uly Qubylaı qytaıdy bılep, qytaılanyp ketti, bir uly Qulaǵý Irandy basyp alyp, sol elge sińdi. Shaǵataılyqtar Orta Azııada boldy. Búgingi bizdiń shaǵataı tili, shaǵataı jazýy dep júrgenimiz sol. Úgideıdiń eń myqty nemeresi Qaıdý edi, olar 1300 jyly óltirilip, memleket taratylyp, shaǵataılyqtarǵa qosylyp ketti.

Búgingi tańda shaǵataılyqtardan eshkim joq, tek bizdiń qazaqta ǵana Joshynyń urpaqtarynan tóre atanǵan áýlet saqtalyp qalǵan.

Sársen:

Qazirgi Qazaq jastarynyń tól tarmhymyzdy zertteý jaǵy qalaı bolyp jatyr?

Bereket Káribaev:

Búgingi tańda jastardyń tarıhqa qyzyǵýshylyǵynan kóri, memlekettiń, úkimettiń tarıhqa mán berýi basyp ketken sııaqty. Jastarǵa, jasóspirimderge tarıhty oqytýdyń jańasha formatyn oılap tabý kerek. Mysaly, kitap emes 30 serııaly fılm túsirip berseńiz sony kóredi, ári esterinde kóbirek qaldy. Al, kishkentaı balalarǵa Qazaq handyǵy jaıly, batyrlaı jaıly mýltık túsirip berseńiz olar sony kóbirek qyzyqtap qaraıdy.