Qajyǵumardyń Shańhaıda týǵan uly Qazaqstanda turady

Qudiretti oqyrman, ótirik qossam tas tóbemnen uryńyz. Qajyǵumardyń Qazaqstanda uly bar. Shyn máninde bul adam kúresker jazýshydan qalǵan jalǵyz erkek kindik... Qajekeńniń Qytaıda uldary bar deıtinderde shyǵady. Oǵan Qajyǵumar Shabdanulynyń óz haty jaýap bersin.

 «Biz de amanbyz. Biz deıtinim, Qajyǵumar-Baqysh semııasy. Balamyzdyń úlkeni  Baqytgúl, 23 jasta, qyzmette. 2-si Qaıyrjan 19 jasta, Quljada ınstıtýtta oqıdy. 3-si Pátıma 17 jasta, orta mektepte, keler jazda bitiredi. 4-si Baýyrjan 13 jasta. Eń kishisi Jaınar 5 jasta. Bulardan úlken Páıma, Ajar deıtin eki qyz men joqta uzatalyp ketipti. Jaınar joldastan basqasy Ájyǵumardan. Al Taıman naǵashysy Qalbastyń qolynda. Byltyr úılendi. Ájyǵumar men Kishán ólgen. Estigen shyǵarsyńdar(biri 1974 jyl, biri 1967 jyl)».

Ia, Qajekeńniń balalarym dep otyrǵany inisi Ájyǵumardyń tuıaqtary. Al hatta atalǵan, óz kindiginen taraǵan Taıman 1998 jyly qaıtys boldy. Juldyz, Qundyz atty eki qyzy bar.

Sonda kózi tirisinde-aq ańyzǵa aınalǵan Qajyǵumardyń urpaǵyn jalǵastyratyn bir erkek kindikti qalmaǵany ma? Álde biz bilmeı júrmiz be? «Qylmys» romanynda erekshe ákelik meıirimi túsken, Qazaqstanǵa oralǵanda aldynan shyǵatyn Asqardyń prototıpi kim? Meniń aldymda áıgili qazaq jazýshynyń atajaurttaǵy baýyrlaryna jazǵan birneshe haty jatyr. Sol hattardyń ishindegi myna sóılemderge nazar aýdaryp kóreıishki...

«Balalardyń úlken-kishi bárine de, eger tanystyq-týystyq baılanysy bolsa, Mazdatqada (Qapshaǵaıda dep estımin), kelinderge de kórýge ańsaýly sálemimdi jetkizersińder. 1985 jyl, 18 avgýst».

«Al, eki Mazdatta Qapshaǵaıda turǵanyn bildim. Úlken Mazdatty Márýannyń jezdesi – Isabek ıelenip, «Sárýardan týǵan» dep júr eken. Sonyń famılııasynda júrgen sııaqty. Qapshaǵaıda ózi orta dárejeli tehnık(MTS-ta ma, depoda ma, áıetýir bir stansııada isteıdi). Kelin (Jalaıyr qyzy) sondaǵy bir mektepte oqytýshy. Eki me, úsh pe balasy bar. Aman-esen ekendikteri ap-anyq. Olardan qam oılamańdar. О́zderi-aq tanysyp-tabysatyndyǵyna senimim bar! О́zderi endi birer jylda uǵysyp bolýy múmkin. 1985 jyl, 27 dekabr».

Qajekeń aıryqsha atap otyrǵan Mazdat kim? Márýan kim? Endi osyǵan toqtalaıyq. Márýan Qasymqyzy – Qajyǵumar Shabdanulynyń eń alǵashqy jary. Muny Qajekeńniń týystary men búgingi kózi tiri baýyrlary jaqsy biledi. Al Mazdattyń kim ekenin Márýan Qasymqyzynyń óz aýyzynan estıik.

Márýan Qasymqyzy:

–        Men 1937 jyly týylǵam. Qulja qalasynda týyp-óstim. Ápekem Qazaqstanda týylyp, 3 jasynda Qytaıǵa ótken. Qazaqstandaǵy atajurtymyz Qapal-Arasan. Qapaldyń tóre tuqymynan ekenbiz.

15 jasymyzǵa jeter-jetpes kezimizde bir ýkaz shyqty. Kim Chaý Shııan(Koreıa) soǵysyna barsa, jaǵdaıy jaqsy bolady dep. Biz óte kedeı boldyq. Ákem eldiń malyn baǵady, sheshem eldiń nanyn jabady. 2 qyz, bir ulmyz. Men bireýdiń balasyn baǵyp júrdim. Qazaq uıshymasynda oqydym. 6 synyp oqyp júrgen kezimde Dánesh Raqyshev «Sovet Soıýzynan kisiler kele jatyr eken, soǵan ánshi kerek, bıshi kerek» dep ishinde men bar tórt qyzdy alyp ketti. Eki qyz án aıtty. Eki qyz bıledik. Sovetten kelgen qonaqtardy aerodromda qarsy aldyq. Osydan keıin-aq meni «myna qyzdan birdeńe shyǵady eken» dep Shara Jıenqulova Qazaq uıshymasynyń janyndaǵy qazaq teatryna ákeldi. Ákemdi shaqyryp alyp, 12-13 metr shapandyq barqyt berdi. «Qyzyńdy ber, ózimiz oqytyp, ózimiz jetkizemiz, sovetke alyp ketemiz» dedi. Ákem aıtty: «Men turǵanda qyzymdy bermeımin. Men ózim sovettikpin. Pasportym bar. Eger shamalaryń kelse otbasymyzben kóshirip alyńdar» dep meni bermeı qoıdy. Olar maǵan «Aıjan» degen bıdi, «Qazaq valsin» úıretti de, «keıin kelesiń, shaqyrtyp alamyz» dep elderine qaıtty.  1951 jyly Chaý Shııanǵa baratyndardy jınaı bastady. «Táýekel, men baram» dep shyqtym. Sodan Úrimjige Qazaq teatryna keldim. Ol jerde oqymasa bolmaıdy, oqý kerek degen áńgime shyqty. Soǵan oraı biraz ýaqyt saıası sabaq ótildi. Keıin Qashqarǵa, Hotanǵa «jańa úkimet keldi, jańa partııa keldi. Er men áıeldiń quqyǵy teń» dep úgit-nasıhat júrgizýge jiberdi. Sonyń áserinen kóptegen áıelder men qyz balalar shashyn qıyp, sholaq etek kıip shyǵa keldi. Keıinirek Altaı, Sháýeshek jaqqa bardyq. Sóıtip júrgende Chaý Shııanǵa baratyn kezek keldi. Úrimjiden 60 adam júrdik. Bizderdi erkekshe kıindirip, júrgizip, turǵyzyp bárin úıretti. Kúndiz okoptyń ishinde oıyn qoıasyńdar, túnde shtab pen shtabtyń arsynda eńbektep júresińder dedi. Sóıtip neshe túrli qıyndyq kórip 6 aı Koreıaǵa baryp qaıttyq. Qaıtyp kelgennen keıin oqýymyz kerek edi. Ol da qaldy. Tetatrda júrdik. Jigitter kelip-ketip júretin. «Qasen-Jámılada» basty rólde oınaǵan Abylaı Jumahanov degen jigit boldy. Sol aınaldyryp júrip, «jazýshy, pálen-túgen» dep Qajyǵumarǵa tanystyrdy. Ol artymnan qalmaı júrdi. Bizge ıe bolyp júrgen Záken degen úlken kisi bar edi. Soǵan bardy. Ol kisi: «joq, áke-sheshesine men ne dep aıtam? Bul áli jas, oqý kerek» dedi. Bul sóz jaıyna qaldy da, bir kúni eki keshtiń ortasynda bir jataqqa bardyq ta, apyl-ǵupyl úılengen boldyq. Ol jerde kóp turmadyq, 2-3 aı ǵana panaladyq. Asty qyzyl, ústi kók perdemen qymtalǵan tórt terezesi bar jataq úı edi. Qarsymyzda Abylaılar turdy. Qajyǵumardyń qolynan qaǵaz túspeıtin. Táńerteń ol jumysyna ketedi, men tetarǵa ketem. Keıinnen meni teatrǵa jibermeımin dedi. Bastyǵymyz oǵan kónbedi. Shańhaıǵa alyp ketti. Qajyǵumar odan saıyn aıǵaılady, attandady. Báribir qyzmet babymen Shańhaıǵa kettik. Sol kezde ishimde osy Mazdat bar eken. Bılep, áıtip-búıtip júrgende ishim tompaıyp shyǵa keldi. Sondyqtan «Jámılanyń» janynda jeńil-jelpi rólderde ǵana oınadym. Shańhaıda 6 aı boldym. Sonyń arasynda qystyń aıazyna qaramaı Mazdatty bosandym. Qajyǵumardyń haty boıynsha, «Mazdat» dep at qoıdyq. Bosana salyp, bala qyrqynan shyqpaı orap-qymtap, jolǵa attandyq. Úrimjige aman-esen jettik áıteýir. Ákesi qýanysh qylǵan joq. О́zimen ózi. Men ózimmen ózim. Ne jataq joq, ne úı joq. О́zinshe bıýrokrat. Tipti bir kúni teatrǵa jibermeı, tirideı óltirem dep, eki qolymdy baılap tastady. Eki aı turdyq ta, teatr kóshetin bolǵandyqtan, maıdyń 15-inde Quljaǵa ketetin boldyq. Qajyǵumar birge shyqty. Quljanyń ortasynda «Aıran baraq» degen baq bolatyn. Úlken stadıon. Qolda meken-jaı bolǵany bolmasa, óz úıimdi bilmeımin. Sosyn bir arbalar keldi. Solar aparatyn boldy. Sóıtip turǵanda Buqara Tyshqanbaevtyń sheshesi júgirip kelip, «barsyń ba, qyzym, shesheń kúndiz-túni jylap, ábden óletin boldy, tiri kezinde kórip qal, júrshi, men alyp baraıyn» dedi. Qajyǵumar «Qadyr baǵy» degen jerden jaıaý, arbaǵa ilesip júrdi. Ákem ókirip jylap kóristi. Ishke kirsem sheshem judyryqtaı ǵana kempir bolyp qalypty. Baıdyń esigindegi bul eki aýyzdy úıdi Qajyǵumar unatqan joq. «Júr, ketemiz» degendeı yńǵaı tanytty. Jezdem men ápekemde osy úıde eken. Úılengenderine 10 jyldaı bolǵan... Kishkentaılary joq. Men ketpeımin, aýrý sheshemdi tastap kete almaımyn dedim. Buǵan kónbeı biraz kúshtep kórdi de, sońynda aqylyna kelip, jolyǵyp turamyz dep chemodanyn alyp ketip kaldy. Men shyǵaryp saldym. Sodan keıin men teatryma kettim. Mazdatty ápekem aldy. Bir kúni «Sovetke ketetin boldyq» dep jezdem alaqaılap keldi. Sonymen otbasymyzben kóshetin boldyq. Men qalaıyn desem janymda Qajyǵumar joq. Bar bolǵandada álpeshtep otyrǵan ol joq. Oqymaǵansyń dep zirkildeıdi de otyrady. Sonymen «oqyǵan kisisin taýyp alar» dedik te Sovetke at basyn burdyq. Munda kelgen soń hat kelip turdy. «3-4 jyl kút, artyńnan baramyn» dep jazypty. «E, jaraıdy» dep, 3-4 jyl emes, 5 jyl kúttim.Kelmedi...

Bıyl 75 jasqa kelgen Márýan apamyzdyń densaýlyǵy da syr beripti. Tek adamnan jasyrǵandy Alladan qalaı jasyram degen bolý kerek, 60 jyl ishine búgip kelgen jan jarasyn aqtaryp saldy. 16 jasqa keler-kelmesten Qytaı men Keńes odaǵy syndy eki ımperııanyń ortasynda  sergeldeńge túsken jas taǵdyrǵa qarap júregiń aýyrady. Tarıhtyń myń qatpar betinen Márýan Qasymqyzynyń Koreıada júrgen jaýynger beınesin, teatrda júrgen bıshi beınesin, qystyń qaqaǵan aıazynda Shańhaı qalasynan shıetteı balasyn baýyryna basyp, omyraýyn kóz jasymen jýaǵan jas anany kóresiń. Sonyń bárine kóndirgen jastyqtyń jalyny shyǵar... Al týylmaı jatyp taǵdyry tálkekke tússede, Qajekeńniń úmit otyn  mazdatqan Mazdat qaıda? Márýannyń jezdesi Isabektiń famılııasynda júrgen, ózin bertinge deıin Márýannyń ápkesi Sárýardan týǵanmyn dep senip kelgen Mazdat qazaqtyń áıgili jazýshysy Qajyǵumardyń balasy ekenin bile me? Muny Mazdattyń ózinen tyńdalyq.

Mazdat (Isabekuly Kenjıbaev):

– Men Isabek pen Sárýardiń  balasy emes ekenimdi 40 jasymda bildim. Bul kisiler menen keıingi Ashatty da asyrap alǵan eken. Ekeýmiz múldem uqsamaımyz. Mektepte júrgende «Bul qalaı?» dep tańǵalatynmyn. Sheshemniń sińilisi bolǵandyqtan ba, Márýandy óz atymen ataı beremin. Keıinirek Ashatty Márýannan asyrap alǵanyn bildim. О́zimdi áli de Sárýardan týǵanmyn dep júretinmin. Bir kúni Márýannyń úıindegi eń kishi qyzy maǵan «sen meniń óz aǵamsyń» dedi. Bólemniń bul aıtyp turǵany qalaı dedim de, bir kúni Márýanǵa baryp, «meniń ákem kim?» dep qadalyp suradym. Márýan bul suraqty jaı qoıa salmaıtyndyǵymdy bilip, «Ákeń halyq jaýy bolyp sottalyp ketken» dedi. Men túsinbedim. Men Qytaıda týylsam, al «Halyq jaýy» degen SSSR-diń taǵatyn aıyby. Sonda qalaı? Sóıtsem, Ashat Márýannyń ekinshi kúıeýiniń balasy eken de, men Qajyǵumardyń tuıaǵy bolyp shyqtym. Bul aqıqatty 50 jasqa kelgen kezimde ǵana tolyq anyqtap bildim. Odan beri de 7 jyl ótti. Bar tileıtinim, myna jurt meni Qajekeńniń atyna qyzyǵyp bala bolǵysy kelip júr eken nemese birdeńeden dámetip júr eken dep túsinbese bolǵany. Maǵan ondaı túsinikten góri ólgenim artyq. Bir qyzyǵy, men kishketaıymnan kitap oqý men jazyp-syzýǵa beıim boldym. Kúıbiń tirliktiń áserinen be qalamdy joldas qylýdy qalaǵan joqpyn. Degenmen qalamynyń qasıeti balama qondy. Ulymnyń aty – Bek. Qazir «Astana» telearnasynda jýrnalıst bolyp jumys jasaıdy. 

Iá, bári de taǵdyrdyń tálkegi. Álemdik megapolıs Shańhaı qalasynda týylyp, 6 aıǵa tolar-tolmasta Keńes odaǵynyń shekarasynan attaǵan Mazdat Qajyǵumaruly sodan keıingi jerde Mazdat Isabekuly Kenjıbaev bolyp atalyp ketti. Bul kúnde Mazdat – jer ortasy jasqa keldi. Ákem men sheshem dep kelgen adamdardyń naǵashy apaıy men jezdesi bolyp shyǵaryn ol osyǵan deıin bilgen joq. Týǵan baýyrym dep kelgen Ashat ekeýi de bir anadan týǵanymen basqa ákeniń balalary bolyp shyqty... Márýan Keńes shekarasynan ótken biraz jyldan soń Qapal jerinde taǵy bir adammen bas quraıdy. Sum taǵdyr jas Márýandy sondada  ońdyrǵan joq. Qosylǵan jary ishimdiktiń artynda ketip, jas ana baýyryna taǵy bir balany qushaqtap qala berdi. Onyń aty – Ashat edi. Ol kezde Márýan jurt tanyǵan bıshige aınalǵan. О́nerdiń sońyna shyndap túsken kezeńi bolatyn. Sondyqtan bolsa kerek Ashattyń da famılııasy Isabekuly Kenjıbaev bolyp kete bardy. Keıinirek Márýannyń esimi Nurmolda Aldabergenovtiń qulaǵyna jetip, ol kisi jas bıshini attaı qalap, Shubar aýylyna kóshirip ákeledi. Márýan sol jerde qazirgi qara shańyraqqa kelin bolyp túsip, bul kúnde nemere, shóbereleriniń ortasynda baqytty ǵumyr keshirýde...

Bir tańǵalarlyǵy Qajekeńniń qazaq elinde balasy bar ekenin biraz adam biledi. Sol biletinderdiń biri Bóken Shabdankelini  osydan 12 jyl buryn «Qazaq ádebıeti» gazetinde shyqqan «Qajyǵumar qajymapty» degen suhbatynda bylaı deıdi, qarańyz:

–        Qazaqstannan kimderdi biledi eken? Kimderdi surap jatyr?

–        Dánesh Raqyshevty surady. Qalaı qaıtys bolǵanyn surady. Bilgenimizshe aıtyp berdik. Dáneshti erekshe jaqsy kórýshi edi. Eki kózi tunjyrap, uzaq muńaıyp otyryp qaldy...

–        Taǵy kimderdi surady?

–        Qabdesh Jumadilovty, Qurmanbaı Tolybaevty surady. Sodan keıin Márýandy surady. Al Mánigúldi suramady. Mánigúlge ókpeli tárizdi... Mánigúl – qaınymnyń birinshi áıeli. Kóp otaspady, ajyrasyp ketken.

Mánigúl qazir Qazaqstanda. Al Márýan – qaınymnyń ekinshi nekeli áıeli. Munymen de kóp otasa almady. Márýan 1961 jyly Qazaqstanǵa ótip keldi. Syrttan estýimshe, Almatyda turatyn kórinedi. Márýannan qaınymnyń bir balasy bar. Ul bala. 1955 jyly týǵan. Kórgender aıtatyn ákesiniń aýyzynan túsip qalǵandaı dep. Estýimshe, Márýan bul balanyń famılııasyn ózgertip jibergenge uqsaıdy. «Sol balany kórmedińizder me?» dep surady. Biz Márýannan da, baladan da esh habar bilmeıtinimizdi aıttyq.

(«Qazaq ádebıeti» gazeti. 2001 jyl, juma, 3 tamyz, №31).

Bul suhbatynda Bóken apamyz (Qajyǵumardyń aǵasy Qajııakbardyń jary. 2001 jyly Qytaı eline baryp, qaınysynyń hal-jaıyn bilip qaıtqan)  keıbir derekterdi shatystyrǵanymen, Qajekeńniń Mazdatty suraǵanyn taıǵa tańba basqandaı búkil qazaq oqyrmandaryna pash etti. Odan beri de 12 jyl ótipti. Sonda bir adamnyń Qajyǵumar urpaǵyn izdemegeni me? Álde Qazaq eliniń bıligi Qajyǵumar Shabdanulynyń taǵdyryna qalaı selqos qarasa, onyń artynda qalǵan urpaǵyna da qalamger qaýymy solaı kóz qyryn salmaǵany ma? Mazdat – týǵan jeriniń bir ýys topyraǵyna zar bolǵan qart jazýshynyń júrek túkpirinde saqtap kelgen asyl armany edi ǵoı... Múmkin Qajekeńdi seksenniń seńgirine shyǵarǵan bir jaǵynan Táýelsiz qazaq eline degen mahabbaty bolsa, bir jaǵynan et baýyry balasyna degen ómirlik saǵynyshy bolar...

Qajekeńniń hattarynan baıqaǵanymyz Mazdattyń Qazaqstanda ekenin múıizi qaraǵaıdaı biraz jazýshylar men ataǵy alataýdaı aǵalarymyz biledi. Eger bul iske Talǵat Qajııakbaruly dendep kirispegende báride baıaǵysynsha qala berer edi...

Asyldyń synyǵy, tulpardyń tuıaǵy Mazdat Qajyǵumarulyn tabýǵa birden bir bas bolǵan adam – Talǵat Qajııakbaruly. Tákeń Qajekeńniń aǵasy Qajııakbardyń balasy. Sonaý Keńes odaǵynyń ózinde-aq Qajyaǵasynyń balasyn izdep, barmaǵan jeri, baspaǵan taýy qalmaǵan. «Men Qytaıda týǵanmyn, Qajyǵumar Qazaqstanda týǵan. Sondyqtan Qytaı úkimeti kerek dese ekeýmizdi aýystyryp alsyn, men-aq Qytaı túrmesinde otyraıyn» dep naǵyz et baýyr jaqyndyǵyn bildirgen Talǵattyń armany aqyry oryndalmady. Qajekeńdi el bolyp ákele almadyq. Degenmen Qajyǵumardyń balasy Mazdatty tabý eń aldymen osy Tákeńe buıyrdy.

Talǵat Qajııakbaruly Shabdanov:

–        Biz Mazdattyń bar ekenin burynnan biletinbiz. Biraq bizdiń bir týysymyz Mazdattyń sheshesiniń aýyzynan «Qajyǵumardyń balasy baıaǵyda-aq sheshek shyǵyp qaıtys bolǵan» degen sóz estipti. Bul múmkin Qajekeńniń Qytaıdaǵy jaǵdaıyn bilgendikten, Mazdattyń amandyǵyn oılap aıtylǵan sóz bolýy kerek. Aıtpaqshy, 1975-1977 jyldary Mońǵolııanyń Saıshand jerinde áskerlik mindetimdi ótedim. Sol kezde Máskeýden arnaıy adamdar kelip, maǵan «Qajyǵumardyń Sovetke ótip ketken balasy sensiń» dedi. Men Qajııakbardyń balasy ekenimdi aıttym... Biz Qajyǵumar ákemizdi 1968 jyly qaıtys boldy dep estip, qazaq dástúrimen jetisin, qyrqyn, jylyn berip jyly jaýyp qoıǵanbyz. Tek 1983 jyly ǵana Zamanbek Jákenov degen jazýshy Qytaıǵa baryp, Qajekeńniń tiri ekenin aıtyp keldi. Keıin 1985 jyly Qajyǵumar Shabdanulynyń atynan meniń ákem Qajııakbarǵa jáne sheshem Bókenge shaqyrtý qaǵaz keldi. Artynsha 1986 jyly Qajekeń qaıtadan Qytaı túrmesine toǵytyldy da, bul istiń arty aıaqsyz qaldy. 1985 jylǵy hat kelgen kezde men Mazdatty izdep Qapshaǵaıǵa baryp, tanys kisiler arqyly Qapshaǵaıdyń sotynda jumys jasaıtyn jigitpen jolyqtym. Olardan Qapal-Arasan jaqqa (qazirgi Almaty oblysy, Aqsý aýdanynyń aýmaǵyndaǵy áıgili eldi meken) kóship ketti degen habar aldym. Al Qapal-Arasannan surastyrsam, olar Taldyqorǵannyń Shubaryna kóship ketken dedi. Shubardaǵy tanystardan ony Almaty jaqqa kóship ketkeni aıtyldy...  

1998 jyldyń kúzinde ákem men sheshemniń qujattaryn rettep, Qytaıǵa jiberdik. Ol kezde Qajekeń túrmede bolǵandyqtan, kezdesip sóılese almaı qaıtyp keldi. Keıin 2001 jyly qaıta bardy. Ol kezde aǵaly-inililer qaýyshyp, syrlasyp qaıtty. Sonda Qajekeń taǵy da Mazdatty surapty. Ol týraly sheshem Bóken «Qazaq ádebıetine» bergen suhbatynda aıtty.

2006 jyly men izdestirip júrip, aqyry Mazdattyń Shubarda turatyndyǵyn anyqtadym. Sóıtsem ol da meni tanys-bilisterden surastyryp júripti. Sóıtip júrip tabystyq. Qaqpanyń syrtynda men turmyn, ishinde ol tur. Birimizge birimiz qaraımyz. Ekeýmizdiń de shashymyz áppaq qýdaı. Qushaqtasyp kóristik. Ekeýmizdiń de oń jaq betimizde meń bar. Bul Qajııakbar men Qajyǵumardyń sheshesi, bizdiń uly ájemiz Mádınada bar meń eken. Úıge kirgennen keıin Mazdat: «Táte, Qajyǵumardyń balasy izdep keldi» dep «sheshesi» Sárýarǵa qarady. Sárýar apamyz «aqyr bir-birińdi tapqan ekensińder, taǵdyrdyń salǵanyna qarsylyq joq» dedi. Sodan beri týys-baýyr bolyp aralasyp kelemiz. 2007 jyly Mazdattyń uly Bek úılengen kezde meniń ákem Qajııakbarǵa baryp, batasyn aldy.

Bul kúnde ómirde joq marqum Qajekeńniń urpaǵyn izdep munshalyqty alashapqyn bolýdyń ne keregi bar deıtinder de tabylar. Biraq qazaq amanatqa qııanat jasamaǵan. Barǵan kelgennen surap, ár hatynda aıryqsha saǵynyshpen eske alyp otyrǵan Mazdatty izdemeý jaqyn týystary men estigen aǵaıynǵa syn bolary sózsiz. Mazdat – qazaqtyń mańdaıyna bitken Qajyǵumardyń amanaty, kúresker qalamgerdiń óz kindiginen taraǵan jalǵyz urpaq.

«Al ózimniń eń úlken tabysym: osy ahýaldaryma eregise oqyp júrip, oryssha tildi meńgerip aldym. Qazir oryssha ádebı kitaptardy tolyq oqyp túsine alamyn. Hosh, habarym osy. Menen eshbir alań bolmańdar. О́mir kúresi degen osylaı bolady. О́mir talqyǵa salǵan saıyn óspeı, óshkindegen adam – ynjyq. Men qandaıyna bolsada tótep bere alamyn. Men urǵan saıyn shıraımyn, shıraǵan saıyn kúsheıemin. Tipti de jeńilmeımin. Kárteımeımin de ólmeımin. Jeńemin».

Qajekeń taǵy bir hatynda osylaı dep aǵynan aqtarylypty. Biz Mazdat aǵamyzǵa da Qajekeńniń rýhyn bersin deımiz. Ákesin balasynan, balasyn ákesinen aıyrǵan bodandyqtyń qamyty endigi urpaqtyń túsine de kirmesin. Táýelsiz qazaq eliniń qasıeti shyǵar... «Altyn kezdik qap túbinde qalmady». Qaısar jazýshynyń urpaǵyn jalǵastyrǵan tuıaǵy aqyry tabyldy! Bul – Qajekeńniń únin óshirip, qazaqtyń tuqymyn tuzdaı qurtqysy kelgen keshegi qııampurys, qıly zamanǵa jaýap bolsa kerek!

Bilál Qýanysh