Oralmandar eńbek mıgranttary emes!

Aqsaqaldyń amanaty Jaqynda Shyǵys Túrkistandaǵy Ile-Qazaq avtonomııaly oblysynda boldym. Shekaradan ótip týǵan jerge bet alǵanda, qatty tolqydym. Saǵynyp qalǵandyqtan ba, joq qımastyqtan ba? О́ıtkeni bul jer qazaqtyń baıyrǵy ata qonysy emes pe? Barǵasyn aýyldy aralap, eldiń jaǵdaıymen tanystym. Dáýletti qart shopan atanǵan jetpisti alqymdasa da áli jaıdaq atqa qarǵyp minip mal qaıyratyn О́mirjan Muqarı aqsaqalmen áńgimeleskende, sheshile aqtaryldy. Mal men egin syndy qos sharýashylyqty dóńgeletip otyrǵan qarııa toǵyz balany el qataryna qosypty. Zaıyby erterekte qaıtys bolǵan. О́zi kenje uly men kelininiń qolynda. Maǵan «Balam, sen oqyǵan azamatsyń. Bul jaqtaǵy qazaqtyń hal-jaǵdaıyn kórdiń. Múmkindik bolsa, sheteldegi qazaqtardyń muń-muqtajyn jaýapty oryndarǵa jetkizseń. Qytaıdaǵy qazaqtardyń tilegi – osy» dep ótinish aıtty. Qarııanyń aıtqany mynalar: «Birinshiden, bizdiń tólqujatty daıyndap Úrimjidegi Elshilik ortalyqqa jergilikti orynnan qujattardy jınap joldaǵansha talaı sergeldeń men kedergilerge tap bolamyz. Máselen, «Shaqyrtýyń zańdy ma, kim shaqyrtty?» degendeı saýaldardyń astyna alady. Sondyqtan Qulja sııaqty qazaq kóp shoǵyrlanǵan qalalarda Qazaqstannyń arnaıy kóshi-qonǵa jaýapty shaǵyn ókildikterin nege ashpasqa? Sol kezde jumys tezdep júrer edi. Ekinshiden, shekaradan kóship ne óz betimen ótken qazaqtardy arnaıy komıssııa tekserip baryp, qonystanatyn jerlerge jetkizip, ary qaraı azamattyq alýǵa nege arnaıy jeńildetilgen kómek jasamaıdy? О́ıtkeni pasportty tirkeý, azamattyqqa qujattar ótkizý men azamattyq alý barysy birneshe jylǵa sozylady eken. Bul qoldan jasalǵan «syrtqa tebý emes pe?» Úshinshiden, biz Qazaqstannyń jetistikterin maqtan etip, únemi nazar aýdaryp otyramyz. Bizdiń barǵymyz kelgenmen eki memleket arasynda áli kúnge deıin qóshi-qon týraly kelisim joq eken. Bizdi jibergisi kelmeıdi. О́ıtkeni qazaqtardyń kóbisi malmen jáne eginmen shuǵyldanady. Osy úshin de qazaqtar mundaǵy memleketke tirek. Sondyqtan aıyrylǵysy kelmeıdi. Tórtinshiden, qolymyzdaǵy tórt túlik asyl tuqymdy malymyzben kóship baryp, qonystansaq ózimizge de, Qazaqstanǵa da jaman bolmas edi. Besinshiden, kóship barǵan oralman qazaqtarǵa daǵdyly kásibin damytýǵa memleket deńgeıinde jaǵdaı qarastyrylsa. Biz jer men malǵa súıengen qazaqpyz. Sondyqtan zańdy túrde egin egýge jer, mal baǵýǵa jaıylym berse eken deımiz. Rasynda, qarııanyń aıtqany kóńilge qonady. Osy eskerilse, kánekeı… Azamattyq alý da ońaı emes Almaty mańyndaǵy Shelek aýylyna kórshi Qytaıdan birneshe úı-týystarymyz kóship keldi. Olar – óz betterimen kóship kelip jatqandar. Týysqandardy izdep, amandasyp qaıtaıyn dep bara qaldym. Jomart degen týysymnyń jaldap otyrǵan úıine kirip, jaıǵasa bastaǵan soń qujattyń jaıyna kóshtik. «Azamattyqty alǵanymyzǵa eki aı boldy» deıdi ol. – Tarıhı Otanymyzǵa kelgeli bir jyldan asty. Kóship kele salyp qu-jattarymyzdy kóshi-qon basqarmasyna tapsyrdyq ta «oralman kýáligin» aldyq. Al byltyr naýryzda qujattardy turaqty tirkeý men azamattyq alýǵa tapsyrǵanbyz. Mine, bıylǵy sáýirde ǵana azamattyqqa qolymyz jetti. Qanshama adamdar azamattyǵyn ala almaı sendelip júr. Istiń anyq-qanyǵyn bilý maqsatynda Shelek aýyldyq kóshi-qon bólimine bas suqtyq. Bólim jetekshisi Qaırat joq eken. Aýdanǵa jınalysqa ketipti. Sánııa degen qaryndasymyz kelgen oralmandardyń qujattaryn tekserip, jón-jobasyn aıtyp jatyr. «Azamattyqty alý qansha ýaqytqa sozylyp jatyr?» degen suraǵymyzǵa: «Men bilmeımin, bastyq biledi» dep qysqa qaıyrdy. Esik aldynda kezekte turǵan jasy qyryqtaǵy jigit aǵasynan: «Siz ne jaǵdaımen júrsiz?» dedik. – Meniń atym – Qanat. Qytaıdan keldim. Qujattarymdy azamattyq alýǵa ótkizgeli segiz aı boldy. Qazaqstan aýylynda turamyn. Sony bileıin dep keldim. – Bir ózińiz be? – Tórt adambyz, – dedi. – Men azamattyq alýǵa qujat-tarymdy ótkize almaı júrmin, – deıdi Álibek degen О́zbekstannan kelgen sary jigit. Jas shamasy alpysty alqymdap qalǵan erli-zaıyptylar júr eken. Olar azamattyq alý úshin qujattaryn ótkizip qoıǵan, zeınetaqyǵa qajetti qujatqa kelgen kórinedi. Qysqasy, aýyldan qujattar jınalyp, odan qaladaǵy ortalyqqa kelip, sosyn Astanada qol qoıylǵanǵa deıin jylǵa jýyq ýaqyt ketti.Táýelsizdik alǵaly elimizge 1,5 mıllıondaı qandasymyz kelse, sonyń 750 myńy memlekettik baǵdarlama kómegimen tarıhı Otanyna qonys aýdarǵandar. Budan basqalary – Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna óz betimen kelgen qazaqtar. Biraq aǵaıyndardyń óz eline kelýi sońǵy úsh-tórt jylda báseńdep qaldy. Tarıhı Otanyna oralǵandarǵa memleket tarapynan kvota berilip kelgeni málim. Alaıda qazirgi kezde kvota berý toqtatylǵan. Buryn elimizge kelgen ulty qazaq tulǵalar jeńildetilgen tártippen 6-7 aıda azamattyq ala alsa, endi «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy týraly» Zań negizinde bul bir jylǵa sozyldy. Qaǵazdar «sherýi» Shetelden kóship kelip jatqan qandastarymyzdyń barǵan jerlerinde turaqty tirkeýge turý, oralman kýáligin alý, vıza ashtyrý osynyń bári – azamattyqqa qujat ótkizýdiń baspaldaǵy. О́tken jyly Almaty oblysy boıynsha О́zbekstannan 2315, Qytaıdan 1325 qandasymyz kelip, azamattyq alǵan. Osy úshin kem degende 15 túrli qaǵaz jınaý kerek eken. «Qazaqstanda turaqty turýyna qarsy emes» degen anyqtama alý úshin Qytaı tarapynan «úı kitapshasynan shyǵarylǵan» degen anyqtama talap etedi. Qazaqstannyń azamattyǵyn almaı, ol anyqtama berilmeıdi, mine, osyndaı kereǵarlyq bar. Turaqty tirkeýge, azamattyqqa qujattaryn ótkize almaı sendelip júrgen baýyrlar. Bir júıelengen Kóshi-qon zańy bolmaı tur. Atajurtqa bettegen sheteldegi qazaqtar shekaradan ótken soń, qaı jerge baratynyn, qaıda ornalasatynyn bilmeıdi. Qazaqstanǵa kelgen soń olarǵa naqty ıe bolatyn, qajetti qamqorlyq jasaıtyn memlekettik mekemeni taba almaı sendeledi. Aqyrynda qaıdaǵy bir alaıaqtarǵa aldanady. Sansyz qujattar jınaý ábden sharshatady. Osy jaǵdaı kóship kelsem dep otyrǵan aǵaıyndy da alańdatady. Shekarada tosqaýylǵa uryný, el ishinde tirkeýge turý, oralman kýáligin alý, azamattyqqa qol jetkizýde kezdesetin kedergiler talaı otbasyn keri qaıtýǵa májbúr etti. Qazaqstan sheteldik jumys kúshine táýeldi bola bastady. Bıyldan bastap jumys izdep kelgen shetel azamaty aı saıyn belgilengen mólsherde salyq tólep, jumysyn istep júre beretin boldy. Osy tusta aıta ketetin nárse, oralmandar men eńbek mıgranttaryn shatastyrýǵa bolmaıdy. Bulardyń máselelerin ortaq bir zańmen qarastyrmaý kerek. О́ıtkeni qandastar tarıhı Otanyn ańsap, birjolata qonystaný úshin keledi. Al eńbek mıgranttary nápaqa taýyp, kúnkóris úshin júredi. Qazaqstanda óndiris ornyn ashýǵa ınvestısııa salyp, azamattyq alǵysy kelgen sheteldikter az emes ekeni belgili. Biraq olar qazaqtyń tilin bile me? Mádenıetin syılaı ma? Ulttyq qundylyǵymyzdy qurmetteı me? Salt-dástúrimizge qanyq pa? Mine, sheteldik jumys kúshi men shetten oralǵan qa-rakóz qandastarymyzdyń birdeı emestigin osydan-aq ańǵarýǵa bolady. 2010 jyldyń sońynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń quramyndaǵy Kóshi-qon jáne demografııa komıteti taratylyp Ishki ister mınıstrliginiń qaramaǵyna berildi. Sodan beri kóshi-qon máselesi jeńildeýdiń ornyna, «Ulty qazaq shetel azamaty», «Et-nıkalyq qazaq», «Oralman qazaq» dep oralmandarǵa kúdikpen qarap, qoldan jasalǵan arnaıy kedergiler, tosqaýyldar kóbeıdi. Shetten kelgen qazaqtardyń Qazaqstan aýmaǵynda júrip-turýy qıyndady, tirkeý tártibi kúsheıtildi jáne azamattyq alý qıyndaı tústi. Jer júzindegi árbir qazaqtyń orny bólek. Qazaqstannyń ulttyq ıdeologııasy – Qazaq eli bolýy kerek. О́ıtkeni álemdik yqpaldastyq qarqyn alǵan saıyn etnostyq jáne dinı, sonymen qosa tildik faktorlar beleń alýda. Qazaqstan óziniń ulttyq derbes saıasatyn júrgize otyryp, alystaǵy qandastaryn órkenıetti elder (Germanııa, Izraıl, Polsha) sııaqty kóshirip ákelý kerek. Osy jerdiń, eldiń ıesi hám memleketimizdi quraýshy negizgi ult bolyp sanalatyn qazaqtyń qarasyn kóbeıtý – eń mańyzdy másele. Demografııany arttyrýǵa ishki jaǵdaımen qosa syrttan kelip qonystaýshy qandastarymyzdyń da zor áseri baryn esten shyǵarmaıyq.

Jeńisbek PÁZIL

«Ana tili» gazeti