Aýyt Muqıbek. Alataýdyń bir shyńy - arǵy bette

Arǵy bet atanǵan Qytaı jerinde 2 mıllıonǵa jýyq qazaq turady. Ile qazaq avtonomııaly oblysy atalatyn sol aýmaq - Alash jurtynyń bir baıtaǵy, júreginiń jartysy degen sóz. Onyń óz serkesi men erkesi, kósemi men shesheni bar. О́tken ǵasyrdaǵy topalań zamanda  Qytaı qazaqtarynyń tizginin ustaǵan basshylardyń biri - Jánábil Symaǵululy. Bıyl mereıli 80 jasyn toılap jatqan Jánábil aqsaqalǵa uzaq ǵumyr, zor densaýlyq tileı otyryp, aqyn Aýyt Muqıbektiń "Dat" gazetinde jaryq kórgen maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.

(Qazaqtyń arda týǵan azamaty Jánábil Symaǵululy týraly sóz)

Osydan týra jıyrma jyl buryn, naqtyraq aıtsam, 1998 jyly Qazaqstanǵa kelerdiń aldynda týǵan aýylym Oımanbulaqtyń mektebine úsh jyl dıretor bolǵanym, ózim oqyǵan oqý ornynyń qurylysyn qaıta bastan jańartyp salǵyzam dep, kóp esikti qaǵa-qaǵa, Úrimjige barǵanym, sol kezdegi Shyńjań partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy Jánábil Symaǵululynyń qabyldaýynda bolǵanym bar.

Jánábil aǵaǵa, árıne, men jalǵyz ózim kire alǵam joq. Jıyrma besten endi ǵana asqan, syıdıǵan aryq, totyqqan, qalqan qulaq aýyl balasyn bas salyp, kim qabyldaı qoıady deısiz – ataqty kınoakter, aýyldas aǵaıym Mútálip Ábdrahmanov ertip bardy.

Osy saparda biz Jákeniń úıinde de bolyp, Zúpıra apaıdyń qolynan dám de tattyq.

Áli esimde, biz úıine barǵanda, Jánábil aǵa jumystan áli kele qoımapty. Apaı bir jaǵynan Mútekeńmen áńgimeniń kórigin qyzdyra júrip, bar dámdisin aldymyzǵa tizip jatty. Bile bilsek, biz úshin Han ordasy – bul. Otanasy as úıge endi bir burylǵanda, aýyldaǵy kishkentaı ini-qaryndastaryma aparyp bereıin dep, dastarqannan lyp etkizip, úsh-tórt tal tátti «qymqyram» ǵoı tynysh otyrmaı. Sol-aq eken, jemis-jıdegin kóterip, qaıta oralǵan qaryndasyna aýzyn ashsa, kómekeıi kórinetin Mútekeń «urlyǵymdy» áshkerelep-aq tastaǵany:

 – Zúpıra, myna bala sizdiń dastarqanyńyzdan yrymdap, kámpıt alyp jatyr. Soǵan men qýanyp otyrmyn. Durys qoı, bul shynymen de des qonǵan kıeli shańyraq. Jákeńdi biz jarym patsha sanaımyz, solaı emes pe?!

Zúpıra apaı odan ary alqasyn kep meni:

– Ala ǵoı, aınalaıyn, Mútálip aǵasyna ergen bala jaman bolmaıdy. Osy ólkedegi qazaqtyń eń úlken shańyraǵy – osy, qarǵam. Aǵańnyń dastarqanynan árkim yrymdap alyp jatady. Má, túgel ala ǵoı, – dep, bir táleńke táttini apaı qaltama biraq salyp bergeni.

Kóp keshikpeı Jákeńniń ózi de keldi. Mútekeńniń kúldirgi áńgimesi birazǵa jalǵasty. Osy joly bizdiń ótinishimizdi birden maquldap, bir mıllıon ıýanǵa buryshtama jazyp berdi jaqsy aǵa. Qaltam kámpıtke, qoıny-qonshym aqshaǵa tolǵan sol sát meniń kókeıimnen ómiri óshken emes. Bulaısha baryp, Jákeńniń qolynan qomaqty aqsha bóldirý – sol tusta meniń qatarlastarymda eshkimniń qoly jetpegen, mańdaıyna buıyrmaǵan baqyt edi. Sondyqtan, qalaı maqtansam da, jarasady dep oılaımyn. Ne kerek, úsh aıdan soń mektep qurylysy bastaldy. Úsh jyldyń ishinde Oımanbulaqtan eki qabatty, jıyrma tórt bólmeli jańa mektep boı kóterip, paıdalanýǵa berildi...

Eńsem bıiktep, júzim jaınap, Almatyǵa keldim. Jánábil aǵanyń aldynda bolǵanymdy, aýylyma sińirgen osy eńbegimdi maqtanyshpen árkimderge aıta beretin kórinem, sony qulaǵy shalǵan, onsyz da Jákeńniń ataǵyn estip, alystan tánti bop júretin biraz aǵaıyndar ardaqty aǵa jóninde jazyp berýimdi ótine bastady. Odan beri de jıyrma jyl óte shyǵypty. Mine, sonyń oraıy endi týyp otyr – osy maýsym aıynyń 15-inde qadyrmendi aqsaqalymyz 80 jasqa tolady.

(Jánábil Symaǵululy jáne jary Zúpıra Ybyraıqyzy)

Jánábil Symaǵululy 1934 jyly Shyǵys Túrkistannyń Altaı aımaǵy, Qaba aýdanynda dúnıege kelipti. Ortalaý mektepti bitirgen soń, bir jyl (1950–1951) Altaı aımaqtyq partııa komıteti Kadrlar mektebinde, bir jyl QKP Shyńjań bıýro kadrlar mektebinde (1952–1953) bilim tolyqtyrypty.

1953 jyly tamyz aıynda Qytaı Kommýnıstik partııasyna múshe bolyp kiripti. Bes jyl (1960–1965) QKP Ortalyq partııa mektebi Shyńjań nazarııa klassynan dáris tyńdapty, ári osy Klasstyń partııa ıacheıkasynyń sekratary qyzmetin qosa ótepti.

Parııalyq qyzmettiń jiligin shaǵyp, maıyn ishken sol Jánábil aǵa týraly jazarda «... Qınalǵan Jambyl jeri osy» kúıin men de basymnan keshtim. Mundaıda, danyshpansýdy qoıyp, birden aǵalar paıymyna  júgingen durys eken, qazaqtyń asa kórneti jazýshysy Qabdesh Jumadilov: «Qaıratker – jalpy ulttyq, memlekettik, kerek deseńiz, álemdik deńgeıde oılaı alatyn, ózindik kózqarasy bar, dara tulǵa. Ol qyzmet ornyna, laýazymǵa táýeldi emes, ony mánsabynan alyp tastasań da, tipti qapasqa qamap qoısań da, qaıratker bolyp qala beredi. Qaıratker óziniń qaraqan basynan halyqtyń, memlekettiń múdesin joǵary qoıatyndyqtan, kúni úshin eshkimge jaltaqtamaıdy, qaı orynda, qandaı jaǵdaıda júrse de, ádiletti jaqtap, shyndyqty betke aıtady. Bul jaǵynan alǵanda, qaıratkerdiń ómir joly tym jeńil bolmaýy da múmkin. Ol qaı qyzmetke qoısań da bas tartpaı súıretilip júre beretin sheneýnik emes, basshymen kózqarasy úılespese, óz pikiri ótpese, kez kelgen ýaqytta otstavkaǵa ketýden taıynbaıdy. El qamyn oılaǵan asa bir aqyldy basshy bolmasa, kóp ulyqtar qaıratkerdi baqtalasym dep biledi de, olardy óz mańyna jolatpaı, odan góri bir óńkeı surǵylt sheneýnikter fonynda jarqyrap kóringendi artyq sanaıdy» depti, táýelsizdiktiń ekinshi jyly jazylǵan «Qaıratkerler qaıdan shyǵady» degen maqalasynda («Q.Jumadilov, «Tańdamalylar shyǵarmalar jınaǵy» 12-tom, 152-bet).

Jarty ǵasyr boıy attan túspeı, asa kúrdeli qoǵada tym jaýapty qyzmetter atqarǵan, bar kúsh-jigeri men basshylyq talantyn shashpaı-tókpeı eliniń qajetine jumsaǵan, ulttyń uly degen ataqtyń asqar beline arymaı kóterilgen búgingi Jánábil Symaǵululy bolymysy men tulǵasy Q.Jumadilov aıtqan osy ólshemge bap keledi.

Ol – ras, Jánábil aǵa ult- azattyq kúresterdiń aldyńǵy shebinde atoılap júrgen joq. Jańa úkimetke «óz erkimen» baǵynǵan toptyń nemese tarysy pysqan dáýirdiń taýyǵy bolyp kún keshkenderdiń de qatarynan emes. О́mirbaıanyna qarap otyrsaq, Ospandy oqqa baılap, Qalıbekti shetel asyrǵan genaral Ýań Jyn tusynda Jánábil Symaǵululy endi ǵana at jalyn tartyp mingen órimdeı jas jigit eken. 1954 jyly Ýań Ynmaý bılikke kelgende, partııalyq mektepterden ótip, aýdannan attap, aımaq shetine ilinip qalǵan-dy. Demek, onyń ómiri jańa Qytaı úkimeti dáýirine dóp keldi de, joly bolǵan kommýnıstik júıe tárbıelep ósirdi. Partııasy men halqyna qaltqysyz adal qyzmet etti. Oǵan budan ózge shyǵar jol da, bulqynar múmkindik te bolmaǵan edi. О́ıtkeni Stalın salǵan qyrǵyndy Maý Zyduń da qaıtalady. Sondyqtan eki eldegi bas kótergen kósemderimizdiń kózi qurtylyp, zaman ekinshi bir qyryna aýnap túsken osy bir almaǵaıyp shaqta Qytaı qazaǵy jańa dáýirge laıyq bir tulǵaǵa júkti hám zárý edi. Jaratqan sol kóshbasshylyq taǵdyrdy Jánábil Symaǵululynyń mańdaıyna jazypty. El tizginin ustaǵan sátten bastap, Jákeń – kóterer júginiń tym aýyr, alda júrer jolynyń asa burań, alar asýynyń zańǵar bıikte ekenin tereń túsingen azamat.

Másele – kimniń qaıda týyp, qashan qyzmet etkenimen emes, ultyna sińirgen eńbeginiń baǵasynda. Biz es bilgeli Jánábil Symaǵululy óz salasyna qajetti qarjyny ózi basqaryp, ózi sheshim ete beretin. «Pyshaǵy ótkir, kesek kesedi, aldyna jetken adamdy qur qaıtarmaıdy» dep, arǵy bettiń eli ańyz qylyp aıtatyn. Soǵan qarap, ol bizge búkil Shyńjańdy bir ózi meńgerip turǵandaı bolyp seziletin.

Árıne, Jánábil Symaǵululy búkil Shyńjańdy bir ózi bıledi desek, bul tym asyra maqtaǵandyq bolar edi. Oǵan onyń qarymy jetip tursa da, múmkindigi bolǵan joq. Álem elderi sekildi, Qytaıdyń da qalyptasqan kadrlyq taǵaıyndaý tártibi bar. Sol negizde az ult ókilderiniń eń joǵarǵy ósirilý deńgeıi, jumys bólisi belgilenip qoıylǵan. Sonyń arasynan jol taýyp, yqpalyńdy júrgizý, árıne, ońaı sharýa emes.

1954 jyly Qaba aýdandyq komsomoldan bastalǵan qyzmet sapary ony aýdan, aımaq, avtonomııaly oblystyń biraz belderine damyldatyp baryp, aqyry ólke ortalyǵy Úrimjige turaqtatypty.

Qytaı Kompartııasynyń alty birdeı Quryltaıyna ýákil, Partııa Ortalyq komıtetiniń bes kezek kandıdat múshesi boldy.

ShUAR Partııa komıtetiniń turaqty jorasy, Partkomnyń ekinshi hatshysy, úkimettiń orynbasar tóraǵasy qyzmetin atqardy. Quzyryna búkil ólkeniń oqý-aǵartý, ǵylym-tehnıka, mádenıet, densaýlyq saqtaý, josparly týyt, sport, zań bilimin jalpylastyrý, aqparat-baspasóz salasy qarady. Ara-tura aýyl, mal sharýashylyǵy men sý qurylysy da osy kisiniń basqarýynda boldy.

1993 jyly Saıası máslıhat keńesi ShUAR 7-kezekti komıtetiniń tóraǵalyǵyna saılanyp, ShUAR Partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy qyzmetin 1998 jylǵa deıin taǵy qosa ótedi. 1998 jyly Saıası máslıhat keńesi ShUAR 7-kezekti komıtetiniń tóraǵalyǵyna jalǵasty saılanyp, 2005 jyly osy qyzmetten zeınetke shyqty. Qysqasy, Shyńjań úkimeti osynshama jaýapty, san-sanaly qyzmetti Jákeńe otyz jyl senip tapsyrdy.

«Eki qarap, bir shoqıtyn» Qytaı eli jiliktiń shylqyǵan mundaı maıly basyn kóringen kók attynyń qolyna ustata qoımasy taǵy anyq.

Jalpy, bılik dálizinde zań-túzimi kemeldengen asa bir demokratııaly elde bolmasa, «orynbasardyń» múmkindigi qaı qoǵamda da, qaı memlekette de shekteýli. Onyń ústine erkiń bireýge qaraǵan az ulttyń ókili bolsań, tipti qıyn. Taǵdyry talapaıǵa kóp túsken, Iаń Zyńshyń, Jyn Shýryn, Shyń Shysaı, Ý Zyńshyń, Jań Jyjuńder kezegimen bılep kelgen Shyǵys Túrkistan dalasy jańa Qytaı úkimetiniń sheńgeline ótken soń, onyń basyna genaral Ýań Jinnen bastap, qazirge deıin kim kelip, kim ketpedi?! Sonyń bári shetinen danyshpan, bar ultqa birdeı emeshegi úzilgen meıirimdi bola qoıdy deısiz be?! Jákeń sonyń jaqsysymen syılasa bildi, árıne. О́rkókirek, ózimshilimen aıqasyp baqty. Qarsylasyn qýlyǵymen emes, parasatymen jeńdi. Qara kúshimen emes, mysymen yqtyrdy. Urda-jyqtyǵymen emes, ustamdylyǵymen táýbege keltirdi. Sóıtip, taǵyn talapaıǵa salǵyzbaı, óz bıigine qaraı órlep otyrdy.

«Mádenıet tóńkerisi» aıaqtala bergende kelip, Shyńjań áskerı raıonynyń qolbasshysy, áskerı raıon partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy; ShUAR partkomnyń jorasy, turaqty jorasy, ekinshi hatshysy syndy mindetter atqarǵan Iаń Iuńmen týǵan aǵa-inideı bolyp aralasty. Baspasóz bandylardyń qolyna ótip, zaman ábden bylyqqan sol bir alasapyran jaǵdaıda ultynyń kim ekenine qaramastan, kóp kadrdyń ishinen tańdap alyp, Jánábildi asa jaýapty mindetke – ShUAR-dyń Úgit qyzmetine basshy etip qoıǵan kisi sol – Iаń Iuń. Ol negizinen Dyń Shaýpınshil tulǵa edi.

Den Sıaopındi bir emes, úsh omaqastyrǵan asaý tolqyn ózgeni aıaı qoısyn ba, 1950 jyldardyń sońyna ala bastalǵan solaqaı saıasattyń joıqyn daýyly jas emendi teńseltip-aq baqty. Biraq, Alla ózi jar bolyp, qopara almady.

Kesip aıtatyn, kesek kesetin bundaı aýyr salmaq pen zor abyroıǵa, bet pen bedelge ol bir kúnde, ońaı joldarmen jele jortyp jete salǵan joq. Kúreske toly bar ómiri týǵan halqynyń, zamandastarynyń kóz aldynda ótti. Jańa Qytaı elin qurýshylar qatarynda, jyldar óte kele, tuǵyry myqty, turpaty bólek tulǵaǵa aınaldy.

(Jákeń eń súıikti nemeresi Jandosymen...)

Jákeńniń osynaý qaıratkerlik bolmysyn tanytý úshin Ýań Fyńdy taqtan taıdyrǵan, Shyńjańǵa Ýań Ynmaýdy qaıta ákelgen eki erligin ǵana aıtsaq, jetkilikti.

Iаń Iuń Ortalyqqa aýysyp, onyń ornyna 1977 jyly Ýań Fyń degen keledi. Ol baryp turǵan baqtalas bolyp shyǵady Jákeńe. «Ýań Fyń degen» dep, bizge búgin aıta salýǵa ońaı bolǵanymen, qylyshynan qan tamǵan sonaý jetpisinshi jyldarda ol jarty álemniń qojasy edi. Odan keıingileri de, tipti búgingisine deıin de solaı. Qaharyna minse, seni alty qyrdan asyra laqtyrýǵa áli ábden jetedi. Iаń Iuń retke keltirip, alasapyrany endi-endi tynyshtala bastaǵan Shyńjańdaǵy alǵashqy qyzmetti Ýań Fyń Sáıpıdenniń «Tórt bandymen» qarym-qatynasyn anyqtaýdan bastaıdy. О́lkeniń «eki tizgin, bir shylbyryn» qolyna ustap kelgen, Maý Zyduńnyń erkesi bolǵan Sáıpıden aka da oǵan asqaq keýdesin bastyra qoımaıdy. Eki jaq jıyn ústinde bilek sybanysyp, ústel tópeshteýge deıin barady. Teketires barǵan saıyn ulǵaıa túsedi. Kele salyp, asqynǵan shovınıstik pıǵylǵa, urda-jyq menmendikke Jákeń tózbeıdi, shart ketedi. Betiń-júziń demeı: «...Osy otyrǵandar baıaǵy «Qyzyl qorǵaýshylar» emes, eki partkomnyń turaqty joralary – basshy kadrsyzdar. Adamdy qııanattaýǵa, qol kóterip, ústeldi urǵylaýǵa jol qoıylmaıdy. Bul – baryp turǵan ábestik. Eger jınalys taǵy osylaı ashylatyn bolsa, erteńnen bastap men qatynaspaımyn!» – dep salady.

Ýań Fyń odan ary ot alyp, qopaǵa túsedi. «Jánábil partkomnyń jıyn tártibin buzdy» dep, Ortalyqqa telegramma jiberedi. Jánábil de qaıtpaıdy, qaıta sol telegrammanyń bir buryshyna: «Eger osyndaı jolsyzdyq qaıtalanatyn bolsa, aıtqanym aıtqan, jıynǵa qatynaspaımyn. Eki partkomnyń jıyny mundaı bolmaıdy. Bul – «Mádenıet zor tóńkerisindegi» «Qyzyl qorǵaýshylardyń» suraqqa tartýy!» – dep jazyp, qolyn qoıady. Kóp ótpeı, eki partkomnyń turaqty joralary túgelimen Ortalyqqa shaqyrylady. Memleket basshysy Hýa Gofyn olardy qabyldap, ýájin tyńdaıdy, nusqaý beredi. Ortalyqtyń jaýapty adamdary júrgizgen bul Shyńjań qyzmet jıyny Bejińde segiz kúnge jalǵasady...

Aıtys munymen de tynbaıdy. Kelesi jyly ashylǵan Shyńjań «Úsh dárejeli» kadrlar jınalysynda ekinshi hatshynyń bireýi (ulty qytaı) Shyńjań basshylarynyń burynǵy tabysyn joqqa shyǵaryp: «...Ulttyq raıon, ulttyq saıasat degendi jeleý etip, Shyńjańda keıbir qyzmetterdiń qyltasy qıyldy!» – dep daýryǵady. Manaǵy Ýań Fyń joldas: «Shyńjań otan qushaǵyna búgin ǵana oraldy!» – dep taǵy kósip qaldy.

Buryn qyzmet atqarǵan basshylardyń eńbegin qorǵap, ortaǵa Jákeń taǵy túsedi. Aıtys oty laýlaı kele, Ýań Fyń: «Jánábil, sen qatelestiń. Sen qazir Sáıpıdendi qorǵap, menen uqyq tartyp alǵaly júrsiń» degenge deıin barady. Sóıtip, ol Ortalyqqa habar taptyrmaı-aq, Jánábil Symaǵululyn óz betimen qyzmetten toqtatady. Tipti Ortalyq komıtettiń kandıdat múshesi ekenine qaramastan, partııanyń 11-kezekti Úshinshi jalpy májilisine qatynastyrmaı tastaıdy.

Dál osy jerde Jánábil Ýań hatshyǵa tikesinen: «...Shyryldaǵan shyndyqty aıtqyzbaımyn deseńiz, men aýylyma qaıtamyn. Eńbek isteı alamyn, mal baǵa alamyn, turmys keshirýdiń jolyn bilemin!» – dep qoldy biraq silteıdi.

Bul oqıǵa búkil Shyńjańǵa taraıdy. Jaqtastary: «Jánábil aldyńǵy kezde Shyńjańda jıyn ashqyzbaı, Bejińge aparyp ashýǵa sebepker bolyp edi. Endi, mine, Ýań sekretardyń aldynan taǵy shyqty. Sońy nemen tynar eken?!» – dep alańdasa, kúndesteri: «Jánábil endi bitti!» – dep, birden úkim shyǵarady.

Daý taǵy Ortalyqta sheshiledi. QKP-nyń bas hatshysy Hý Iаýbań qatań túrde: «Ýań Fyń joldas, partııa men memlekettiń zań-tártibi qaıda? Ol seniń basqarýyńdaǵy kadr bolmasa, ne úshin Ortalyqqa aıtpaı mindetinen qaldyrasyń? Mine, búginnen bastap, Jánábil joldastyń barlyq mindeti qalpyna keltiriledi!» – dep sheshedi. Esesine, Ýań Fyńǵa alty túrli aıyp taǵylyp, partııa ishinde tekserýge jiberiledi. Al jańa basshy kelgenshe, ShUAR-dyń hatshylyq qyzmetin Jákeń ózi atqara beredi.

«Ýań Fyń joldas Shyńjańnan aýysqannan keıin, Bejińde onymen eki ret kezigip, amandastym. Ekinshi ret ol meni kórgen jerde: «Men qatelestim, seniki durys boldy, – dedi», dep jazady Jánábil aǵa óz esteliginde (J.Symaǵululy, «Bala shaqtan bolashaqqa», 368-bet).

Osy jeńis Jánábil Symaǵululyna úlken abyroı ákeldi. Keýdesine nan pysyp júrgenderge onyń kim ekenin ábden tanytty. Aınalasyndaǵylar aıaǵyn tartyp basatyn, aýzyn baǵyp sóıleıtin boldy. Arty-artynan júrgizilgen saıası kúresterden júni jyǵylyp qalǵan qazaqtar bir myqtysynyń baryn bile túsip, eńse kótere bastady.

***

(Ońnan birinshi adam Jánábil Symaǵululy, tórtinshi Den Sıaopın.)

Jákeńniń naǵyz dáýrendegen, desiniń júrgen tusy – el tizginin Dyń Shaýpın aqsaqal alǵan, bılik júrgizgen jyldar. Jánábil Symaǵululy ShUAR-da ǵana emes, az ult kadrlarynyń ishindegi jalpy Qytaıda da úlken úıge ımenbeı kiretin, pikirin ashyq aıtatyn, sózin ótkize biletin asa yqpaldy adam boldy.

1980 jyldyń 16 qyrkúıegi. Kezekti bir issaparmen Bejińge barǵan Jánábil Symaǵululy Hý Iаýbańnyń kómekshisine telefon shalyp, Bas hatshynyń qabyldaýyn suraıdy. Shyńjań qyzmeti jóninde sheshim kútip turǵan mańyzdy máselelerdi ortaǵa qoıǵysy keletinin aıtady.

Hý Iаýbańnyń jumys kestesiniń tyǵyzdyǵyna baılanysty Jákeńdi Ortalyq uıymdastyrý bóliminiń bastyǵy Suń Rynshıń men Úgit bóliminiń tóraǵasy Ýań Rynjuń úlken úıge shaqyryp, asa jyly shyraımen qabyldaıdy.

Jákeń Shyńjańnyń sol tustaǵy jaǵdaıynan aıta kele: «Shyńjań qyzmetine pármendi jetekshilik ete alatyn bir adam qajet bolyp otyr. Menińshe, Ýań Ynmaý joldas Shyńjańda qyzmet isteýge laıyqty. Shyńjań qyzmetine qanyq, tájirıbesi mol, ulttyq raıonda qyzmet isteýge ysylǵan basshy kadr. Sondyqtan Ortalyq komıtetpen aqyldasyp kórip, Ýań Ynmaý joldasty qaıtadan Shyńjańda qyzmet isteýge ornalastyrýyn usynys etip keldim», – deıdi (Sol estelik kitapta, 408-bet).

«Jaqsy atyz, jaqsy aryq-toǵan, jaqsy orman beldeýi, jaqsy jol, jaqsy turǵyndar turaǵy» syndy «Bes jaqsy qurylys» jobasyn bastap, kózge túsken Ýań Ynmaý joldas Maýdyń aty shýly «Mádenıet tóńkerisi» jyldarynda «Tórt bandıtke» tótep bere almaı, 1966 jyly «Ortalyqqa qaıtarylyp» alynǵan bolatyn.

Eki joldas Jákeńniń bul usynysyn Qytaı Kompartııasynyń bas hatshysy Hý Iаýbańǵa jetkizedi. Hý Iаýbań bul jumysty Den Sıaopın joldas qana sheshetinin aıtady. Sonymen ortalyq bir arnaýly kisini qosyp beredi, Jákeń sol jigittiń bastaýymen Shyjııajýańda Bejiń Áskerı raıony men Áýe armııa bólimi birlesip ótkizgen áskerı manevrine qatysyp jatqan Den Sıaopınge barady.

– Sonaý qıyrdan meniń aldyma beker kelmegen bolarsyń? Qane, ne sharýa? – deıdi Dyń aqsaqal!

Jákeń Shyńjań qyzmetinen málimet berip, sóz sońynda Ýań Ynmaýdy suraı kelgen búıimtaıyn aıtady.

– «Mádenıet tóńkerisindegi» on jyldyq bylyqtan keıin birinshi hatshylardan burynǵy qyzmet ornyna qaıta barǵandar joq. Ýań Ynmaý joldas Shyńjańǵa qaıta barsa, taban tirep tura ala ma? – dep suraıdy kári tarlan...

Kelesi jyly Den Sıaopın Shyńjańǵa keledi. О́lkeniń biraz jerin aralap, tyndyrylyp jatqan sharýalardy, qol jetkizgen tabystardy óz kózimen kóredi. Qazaq malshysy Qasymnyń otbasynda bolady. Qazaqtyń ulttyq sporty – at báıgesin, kókpardy tamashalaıdy. Qyz qýardy kórip, Jánábil aǵaǵa «Sen de shyq!» dep buıyrady. Jákeńdi qýǵan qyzǵa súıinip: «Ur! Ur!» – dep aıǵaıǵa da basyp jiberedi. Sózdiń bir oraıy kelgen sátte Jánábil Symaǵululy Dyń aqsaqaldan Ýań Ynmaý joldasty Shyńjańǵa birinshi hatshy etip jiberýin taǵy ótinedi.

Jánábil aǵany asa baıyptylyqpen tyńdaǵan Den:

– Bul seniń jeke pikiriń be, álde avtonomııaly raıondyq partkomnyń usynysy ma? – dep suraıdy.

– Bul – óz pikirim, – deıdi Jákeń.

Aqsaqal ótken jyly Shyjııajýańdaǵy suraǵyn taǵy qaıtalaıdy.

– Ýań Ynmaý joldas Shyńjań jaǵdaıyna qanyq. Shyńjańdaǵy ár ult halqy ony qarsy alady! – deıdi Jákeń zor senimmen ózi kepildik berip.

Ne kerek, kelesi jyly qazan aıynyń sońynda Jánábil Symaǵululynyń bul usynysy orndalady, Partııa Ortalyq komıteti Ýań Ynmaýdyń ShUAR Partııa komıtetine qaıtadan birinshi hatshy bolyp baratynyn uqtyrady.

Qytaı jaǵdaıynan qaraǵanda, Jánábil Symaǵululynyń Den Sıaopınge ózi baryp, Shyńjańǵa Ýań Ynmaýdy birinshi hatshylyqqa surap alýy – eshkimniń qolynan kelmeıtin, batyly jetpeıtin, tek tulǵalarǵa ǵana tán naǵyz kemeldik, úlken erlik.

Kesek kesýdiń kókesi osydan keıin bastaldy. Keshegi Seıpıdenniń qolyndaǵy «eki tizgin, bir shylbyr» endi óz salasy boıynsha Jákeńniń enshisine tıdi. Ol qoldy Ýań Ynmaý da qaqpady, qaıta barynsha qoldaı tústi. Bul kezde Qytaı qoǵamy aıǵaı-shýdy tastap, damýdyń jolyna bet ala bastaǵan edi. Quqyqtyń tómenge berilgen, demokratııanyń saltanat qurǵan, talanttardyń erkin kósilgen bir dáýiri bastaldy.

 Ortalyq belgilegen nusqaýlarǵa jasy egde tartqan Ýań Ynmaý basshylyq, baqylaýshylyq jasap otyrady. Al negizgi jumys Jánábil men Úkimet tóraǵasy Symaıyl Ahmetten (uıǵyr) artylǵan joq. Biz teledıdardan beriletin keshki jańalyqtardan tek osy úsh tulǵany ǵana kóretin boldyq. Dyń Shaýpyń reformasynyń nátıjesi osydan bastap Shyńjańda anyq kórine bastady.

Jákeń qolynan kelgenin qazaǵynan aıaǵan joq.

Alǵashqy jumysty el-jurt Bulanaı asyp, shetelge aýǵanda, Tıbet jerinde shashylyp qalǵan qazaqtardy Atameken – Altaıǵa qaıta kóshirip ákelip, qonystandyrýdan bastady.

Jákeńniń sekseninshi jyldardyń basynda óner qaıratkerlerin bastap, Túrkııaǵa barǵan saparynda ataqty pantúrkıst, kommýnıster atyn estise shoshıtyn Qalıbek Hakimge sálem bere barǵanyn, erip júrgen elshiliktiń adamdaryn qaıtaryp jiberip, úıine qonǵanyn Hasen aǵa Oraltaıdan estigem. Hakim atajurttan kelgen baýyryn kókqasqa taı soıyp qarsy alady. Keıin, partııa basshysy laýazymymen 1984 jyly Úrimjige kelgen osy Hasekeńniń ózin de jeke qabyldaǵan...

Qansha jerden Qytaıdyń ulttyq saıasatynyń arqasy desek te, bul kúnde Qazaqstan jurty qyzyǵa qaraıtyn, biz maqtanysh etip aıta beretin, saǵyna eske alatyn Qytaıdaǵy qazaq jetken osynaý bar jetistiktiń artynda, árıne, Jánábil Symaǵululy turdy. Sol kisiniń qolymen qalpyna keltirilgeni, yqpalymen negizi qalanǵany, qoldaýymen órkendegeni – el baıaǵyda moıyndaǵan, daý týdyrmaıtyn shyndyq!

1985 jyly Ýań Ynmaý zeınetke shyqty. Bul kezde Jánábil Symaǵululy ábden kemeline kelip, jan-jaqtyly tolysyp, eshkimniń tisi batpaıtyn tulǵaǵa aınalyp bolǵan edi. Odan bergi jerde kelgen basshylar odan keńes suramasa, aqyl aıtpaıtyn jaǵdaıǵa jetken bolatyn.

(Ońnan solǵa qaraı J.Symaǵululy, ShUAR Partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Ýań Lochýan.)

Dyń Shaýpyń bılik júrgizgen otyz jylda Qytaı memleketin kórkeıtýshi, azýly tulǵalar Hý Iаaýbań, Jaý Zııań, Jań Zymın, Lı Fyń, keshegi Hý Jyntaýlar sekildi Jánábil aǵa da qarymdy qaıratker dárejesine kóterildi. Alyp Qytaı eliniń úlken bir ólkesine yqpalyn bir kisideı júrgize aldy. Kesetin jerde – kesti, sheshetin tusta – sheshti.

1995 jyly QKP Ortalyq komıteti uıymdastyrý bóliminiń kadrlardy tekserip-baǵalaý toby Shyńjańǵa kelip, orynbasar ólke dárejeli kadrlardy jan-jaqtyly saraptaýdan ótkizedi, 489 adamnan pikir alynady. Jákeńdi sonyń 214-i tańdaýly, 261-i tolymdy kadr dep jaýap bergen. Bireýi tolymsyz dese, on úshi qalys qalǵan. Eptep syn-eskertpeler de berilgen. Solardyń bireýinde: «Keıbireýlerdiń balalarynyń armııaǵa alynýyna, jumysqa ornalasýyna, JOO-na túsýine telefon berý, buryshtama jazý máselesi jóninde keıbir ańystar bar», – jazylǵan eken.

Men qusap, pana tutyp barǵan qazaqtardyń betin qaıtarmaı, belden kóbirek basyńqyrap jibergen ǵoı baıaǵy. Taǵy birinde: «Qyzmet barysynda ár jaqtyń pikirine kóbirek qulaq asýyn úmit etemiz» – delingen. Bul endi anaý-mynaýdy tyńdaı bermeıtin iriligine, batyldyǵyna qaratylsa kerek!

Al Qytaıdaǵy qazaqta Jákeńnen ózge qazaq qaıratkeri bolǵan joq desek, ol da ádiletti attaǵandyq bolar edi. Jańa Qytaı úkimeti ornaǵan soń, ilgerindi-keıindi shyqqan, zamandas ótken marǵasqalar az bolǵan joq ol elde. Ne kerek, solardyń kóbine zamany qurǵyr tarlyq etti. Keıbireýi shash al dese, bas alyp, ózi súrindi. Mánsapqa máz bolyp, syzyp bergen sheńberden shyqpaǵandary da bar. Ulty úshin eseli eńbek etkenderi de jeterlik... Solardyń bárinen tulpary ozyp, tulǵasy asqaqtap Jánábil Symaǵululy búginge jetti. Bir kezde basynan baǵy taıǵan elge arqa súıer Alataý, jol bastaıtyn aı múıizdi aq serke, qasat buzar qara nar bola bildi. Bir jarym mıllıon qazaq Jákesine qarap boı túzedi. Jákesi mektebin de japqyzbaı, betin jelge qaqqyzbaı, tilin de, dilin de, salt-dástúrin de kóziniń qarashyǵyndaı qorǵady. Sóıtip, Shyńjańdaǵy bir úlken shoǵyr saǵy synbaı, ıini búgilmeı, jańa ǵasyrǵa jetti! Jákeń qazaǵyn jerge qaratqan joq!

Eshkim renjimesin, kesip aıtaıyn, bireýdiń qol astynda júrse de, qasqaıyp Jánábil el basqarǵan kezeń – Qytaıdaǵy qazaqtyń óz qoly aýzyna erkin jetken, qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan altyn dáýiri bolyp tarıhta qaldy. Ondaǵy qazaqtar úshin endi ondaı zaman da, sol zamandy bıleıtin Jákeńdeı marǵasqa ul da týmaıdy! Búgingi býynnyń ulyǵy da, ustanymy da basqa. Ǵalamdasýdyń qara daýyly qandastarymyzdy qańbaqtaı ushyryp, yqtyryp barady. Sheteldegi qazaqtar úshin endigi bolashaq – tek Qazaqstanda!

Jańa Qytaı úkimeti ornaǵannan bergi osynaý elý bes jyldaǵy Qytaı bıliginiń basyp ótken aýmaly-tókpeli tarıhynda, jetken bıiginde, alǵan asýlarynda Jánábil degen qazaqtyń aı mańdaı ulynyń, ardaqty azamatynyń, sabaz tulǵasynyń qaıtalanbas qoltańbasy men tyńnan salǵan soqpaǵy altyn árippen tasqa basylyp, ótken ǵasyr qoınaýynda qalyp barady.

Jánábil aǵa bul kúnde Úrimji qalasynda turady. О́zi eńbek etken memleketiniń qamqorlyǵynda, ózi jetelep jetkizgen halqynyń alaqanynda, Zúpırasynyń qasynda, nemereleriniń ortasynda alańsyz kún keship, zeınetkerlik ómirdiń qyzyǵyn kórýde.

Biz kúnde kórip júretin, ásem kórki men bıik tulǵasyna tamsana beretin Jońǵar Alataýynyń taǵy bir bıik shyńy arǵy bette – Shyǵys Túrkistanda. Ol – bizdiń ardaqty Jánábil aǵamyz! Sony Qazaqstan umytpaı, bile júrse eken deımin!

Aýyt Muqıbek

«DAT» № 23 (247)

12.06. 2014 j.