BAǴDAT QOJAHMETOV: KÚShTI MEMLEKET BOLÝ ÚShIN KÚShTI TELEVIZIIа BOLÝY QAJET

Elimizdegi kommersııalyq telearnalardyń kóshbasshysy - «31» arna árkez qoǵamdaǵy máselelerdi aqparattyq negizde jedel ári jan-jaqty berýmen qatar, óz kórermenderine túrli formattaǵy tyń jobalardy usynyp kele jatqan birden bir arna. Telearna basshysy Baǵdat Qojahmetov myrzamen bolǵan suhbatta televızııa salasydaǵy ótkir máselelermen qatar, aqparattyq qaýipsizdik, qoǵamdyq telearna, Reseılik jáne taǵy basqa sheteldik arnalardyń Qazaqstanǵa taralý máselesi de sóz boldy.

-  «31 arna» bas dırektory qyzmetine kiriskenińizge 3 jyl tolyp otyr eken. Osy ýaqyt aralaǵynda atqarylǵan jumystarǵa toqtalyp ótseńiz.

- Biz kommersııalyq arna bolǵandyqtan, reıtıngpen sanasamyz jáne tabatyn tabysymyzǵa qaraı jumys isteımiz.  «31 arna» reıtıng boıynsha sońǵy eki aıdyń ishinde 2 orynǵa shyqty. «Informbıýro» da 2 orynda.

Ujymǵa keletin bolsaq, qyzmetkerlerdiń áleýmettik turǵydan qamtylýy jaqsaryp keledi. Otandyq telearnalardyń arasyndaǵy eń joǵarǵy aılyq – «31 arnada».

Sonymen qatar, arnamyzdyń óz teleónimderiniń sanyn da, sapasynda arttyryp jatyrmyz. Sonyń ishinde «Bazarbaevtar» telekomedııasy jáne taǵy basqa qyzyqty jobalardy kórermen nazaryna usynyp kele jatqan «31 arna» eldiń qatarynda emes, telenaryqtyń kósh basynda keledi.

- «Informbıýro» jańalyqtar taratyp qana qoımaı, elge belgili, jurtqa sózi ótetin adamdardyń jeke kabıneti, «Sózdiń shyny kerek», «О́z sózim ózimdiki» syndy qysqa habarlardy da shyǵaryp keldi. Osy habarlar jaıynda aıta otyrsańyz.

- «Informbıýro» - arnamyzdyń qalyptasqan brendi. Aqparattyq baǵdarlamanyń ishinde neshe túrli avtorlyq habarlar boldy. Ol – kórermen men jýrnalıstterdiń talabyna, suranysyna qaraı shyǵarylyp otyrdy. Mundaı habarlardyń shyǵýy qoǵamdaǵy oqıǵalarǵa da baılanysty. Mysaly, Parlament saılaýy, eldegi lańkestik oqıǵalar, ushaq apattary sekildi eldi eleńdetken jaǵdaılar bolǵan kezde kórermenniń talabyna oraı shyǵaryldy. Qazirgi kezde jurtty alańdatqan oqıǵalar, jaǵdaılar azaıdy. Sodan kelip, kórermenniń kóńili tynyshtaldy. Onyń ústine jaz – demalys ýaqyty keldi. Sol sebepti biz de «Informbıýronyń» ishindegi habarlardy azaıttyq. Onyń ornyna otbasymen otyryp, uıalmaı, qysylmaı kórýge bolatyn qyzyqty baǵdarlamalar men habarlardyń sanyn kóbeıtýdemiz. Al, jańaǵy óziń aıtyp otyrǵan habarlar aqparattyq baǵdarlamalar ishinde ártúrli jaǵdaılar men oqıǵalarǵa qatysty aragidik jaryq kórip otyrady.

- «31 arna» memlekettik tapsyryspen jumys isteı me?

- Uzaq jyldar boıy «31 arna» memlekettik tapsyrys almaǵan. Biraq, byltyrdan bastap, memlekettik tapsyrys aıasynda «Aıtylmaǵan áńgime» tok-shoý - joba jasadyq. Kórermenniń kóńilinen shyqty. Túrli tulǵalardyń taǵdyryna qatysty qyzyqty taqyryptar kóterildi. Reıtıngi de joǵary boldy. Biz kelisim-shart boıynsha, azamattardyń elshildik, memleketshildik sezimin kóteretin, kórermenniń qyzyǵýshylyǵyn arttyratyn baǵdarlama jasap, eger onyń reıtıngisi joǵary bolatyn bolsa, memlekettik tapsyrystyń qarajaty tólenedi dep kelistik. Sóıtip, baǵdarlamany óz qarajatymyzǵa túsirdik, kórsetkishteri joǵary boldy. Kelisimde kórsetilgendeı, Úkimetke ótkizdik, olar memlekettik aqparattyq saıasatty nasıhattaýdyń normalaryna jáne kelisimdegi sharttarǵa sáıkes keledi dep qabyldap aldy.

Al, bıyl memlekettik tapsyryspen joǵarydaǵydaı kelisimmen tarıhı mýzykalyq baǵdarlama jáne telehıkaıa túsirmekshimiz. Ol tek qana «31 arnada» emes, memlekettik arnalardan da kórsetiletin bolady.

- Medıanaryqta kommersııalyq arnalardyń eń negizgi tabys kózi – jarnama. Qazaqstannyń medıanaryǵynda sheteldik arnalar kóp. Olar elimizdegi kommersııalyq arnalardyń jarnamadan túsetin tabysyna ortaqtasyp otyrǵan joq pa?

- Qazirgi kezdegi Qazaqstannyń teleındýstrııa jáne televızııalyq jarnama naryǵyndaǵy jaǵdaı – ádiletsiz. Nege deseńiz, elimizde taralatyn sheteldik telearnalarǵa Qazaqstannyń BAQ týraly zańy júrmeıdi. Teleradıo týraly zańǵa sáıkes, telearna men radıo árbir alty saǵat saıyn qazaq tili – memlekettik tilde habar taratýy tıis. 2014 jyldan bastap, ár teleradıo men arnalar 30 paıyz ózderi jasaǵan teleradıo ónimderin efırge shyǵarý shart, 2018 jyldan bastap 50% jetýi tıis.

Qazaqstandaǵy kórermenniń 40 paıyzǵa jýyǵy kabeldik arnalardy qarasa, 60 paıyzy antenna arqyly kóredi eken. Kabeldik arnalardy kóretin 40 paıyz kórermenge taralatyn Reseı arnalary qazaq tilinde eshqandaı habar taratpaıdy, jasamaıdy. Biraq, reıtıngisi joǵary. Sebebi, Qazaqstanda 70 paıyzǵa jýyq qazaq turady. Onyń jartysynan kóbi qazaq tilin bilmeıdi. Al, qazaq tilin biletinderdiń jartysy ǵana memlekettik tildegi habarlardy kóredi. Sonda biz BAQ jáne Teleradıo týraly zańdy oryndaı otyryp, jalpy kórermenniń 15 paıyzynyń ǵana kóńilinen shyǵamyz. Al, Qazaqstanda turatyn ózge ult ókilderiniń bári orys tilin biletindikten Reseı arnalaryn kóredi. Sóıtip, reseılik arnalardyń reıtıngi Qazaqstan boıynsha joǵary bolyp shyǵa keledi. Mine, osy kórsetkishter arqyly Reseı arnalary Qazaqstan naryǵyndaǵy jarnamany bizdiń aýzymyzdan jyryp alyp ketedi. Meniń oıymsha, bul  - ádiletsizdik.

Osy másele áriptesterimizben birlese otyryp kóterip, Úkimet basshysy Kárim Másimovke, Parlamentke, Baılanys jáne aqparat Agenttiginiń tóraǵasy Asqar Jumaǵalıevke hat jazdyq. Buıyrtsa, jaqynda atalǵan problema sheshilip, ádildik saltanat qurady degen úmittemiz. Kúshti memleket bolý úshin kúshti telearna bolýy qajet. Máselen, Úkimet otandyq ónimdi, eksportqa shyǵarylatyn taýarlardy qorǵaıdy. Sol sııaqty otandyq telearnalardyń múddesin qorǵaýy kerek.

- El ishinde qoǵamdyq telearna máselesi jıi sóz bolady. Qazaqstanda qoǵamdyq telearna qurý múmkin be?

- Jaqyn arada Qazaqstanda qoǵamdyq telearna qurý múmkin emes. Sebebi, bizde yntymaq joq. Elimizdegi árbir azamat ıaǵnı, 17 mln. adam óz esebinen telearna qurýǵa jáne sonyń jumys isteýine aqsha shyǵarýy kerek. Qoǵamdyq telearna qoǵamdyq, memlekettik sana-sezimi, mádenıeti damyǵan elderde bolady. Bizdiń qoǵam áli jas. Demek, qoǵamdyq telearna qurýǵa biz áli daıyn emespiz.

- Elimizdegi telearnalar arasynda básekelestik bar ma?

- Telearnalardyń maqsattary bólek bolǵanmen, ózara básekelestik bar. Máselen, memlekettik telearnalardyń aldynda memlekettik aqparattyq saıasatty qoǵamǵa tolyqtaı jetkizý tapsyrmasy bar. Al, biz, kommersııalyq arnalar aqsha tabýymyz kerek. Memlekettik arnalar bıýdjetten qarjylandyrylyp otyrǵanyna qaramastan, televızııa jarnama naryǵynan qarajat tabady. Bul az deseńiz, kommersııalyq arnalardyń tólep otyrǵan salyǵy esebinen memlekettik arnalaǵa mıllıardtap aqsha bólinedi.

Sońǵy bes-alty jyldyń bederinde telearnalardyń edáýir óskenin baıqaýǵa bolady. Túrli formattaǵy shoý baǵdarlamar, ártúrli aýdıtorııaǵa arnalǵan qyzyqty, tanymdyq, mýzykalyq t.b baǵdarlamalar men habarlar kóbeıip keledi. Biraq, televızııa salasyndaǵy erejeler men zańdardy júıelep, bizge túsirip jáne ony bári birdeı oryndaıtyndaı etý kerek.

- Televızııaǵa kásibı mamandardan góri kezdeısoq adamdar kóp kelip jatqan jıi aıtylady. Bul máselege kózqarasyńyz qandaı?

- Prodıýser, rejısser, operator, ssenarıstter qaıdan alamyz? Qazaqstannyń JOO da mundaı mamandyqtar oqytylmaıdy. Birneshe JOO da ǵana jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha bilim beredi.

Kerek deseńiz, Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde ol mamandyqtar tirkelmegen jáne atalǵan mamandyqtardyń qandaı bolatyny týraly túsinik joq. Sóıtip, biz televızııaǵa qajetti mamandardy ózimiz úıretemiz. Osydan kelip, kórermender Reseıdiń, batystyń telearnalarymen salystyra qarap, qazaq televızııasyna kóńili tolmaıdy. Sebebi, Qazaqstanda televızııaǵa kerekti kadrlardyń bárin oqytatyn oqý orny joq. Máselen, batys elderinde tek qana televızııa mamandaryn daıyndaıtyn ýnıversıtetter bar. Iаǵnı, qandaı maman kerek bolsa, tańdap alasyz. Jalpy, kadr máselesi bizdiń elde kez kelgen salada bar jáne ol másele tereńdep, kúrdelenip barady.

Osy máselege qatysty Baılanys jáne aqparat Agenttiginiń tóraǵasy Asqar Jumaǵalıev Bilim jáne ǵylym mınıstrligine televızııa akademııasyn ashý týraly usynys aıtty. Eger bul usynys iske assa, biz óz tarapymyzdan qoldaý kórsetýge daıynbyz.

- Reseı men Ýkraına arasyndaǵy jaǵdaıdan keıin Qazaqstannyń aqparattyq qaýipsizdik máselesi kóp sóz boldy. Osy máselege qatysty pikirińizdi bile otyrsaq.

- Bir ǵana SMS hatpen búkil banktik júıeniń tas-talqanyn shyǵara jazdaǵan jaǵdaıda qandaı aqparattyq qaýipsizdik týraly aıtýǵa bolady?!

Qazaqstanda aqparattyq qaýipsizdik osal. Sheteldik aqparat quraldary Qazaqstannyń terrıtorııasynda ne aıtqysy kelse, sony aıtady, qandaı aqparat taratqysy kelse, sony taratady. Muny oılap jatqan adam joq sııaqty. Kórshi elderdiń arnalary óskeleń jastarǵa qandaı tárbıe berip, neni mıyna quıyp jatyr? Erteń ol qandaı azamat bolyp shyǵady? О́z eliniń patrıoty bola ma, álde kórshi eldiń zańyna baǵynǵan, sol el ne aıtsa sony qoldaı ketetin adam bolyp shyǵa ma? Osy jaǵyn memleket myqtap oılanýy tıis ári aqparattyq júıe, aqparat taratý qazirgi kezde eń birinshi oryndaǵy mańyzdy másele.

Aqparattyq qaýipsizdik máselesin kóteretin adamdar árıne. Alaıda, naqty jumys istelinip jatqan joq.

- Telearnalardyń óz ónimderin usynýy jyl saıyn jaqsaryp keledi. Biraq ta, qazaq kórermenderiniń kóptegen baǵdarlamalar men habarlarǵa kóńili tolmaıdy. Osynyń sebebi nede dep oılaısyz?

- Bul ózi bir qyzyq jaǵdaı. Qazirgi ýaqytta reıtıngisi eń joǵarǵy teleónim ol – Úndi telehıkaıalary. Al, sonyń sapasyna qarasańyz, máselen, bir dastarhan basynda bir top adam otyrady. Jigit «Úılenemin» deıdi. Sodan kamera álgi jigittiń qasynda otyrǵan on adamnyń júzin árbirin bir mınýttan kórsetip shyǵady. Sóıtip, aqyrynda, jigitke qaıta oralyp, ony taǵy bir mınýt kórsetedi. Mine, osyndaı telehıkaıalardy qazaq aýdıtorııasy aýzynan sýy aǵyp qaraıdy ǵoı. Salystyrmaly túrde aıtsaq, byltyry «31 arna» «Bazarbaevtar» telekomedııasynyń úshinshi maýsymyn jańa, batystyq tehnologııamen túsirdi. Árbir ázil-qaljyń, sóz-sóılem saraptamadan, arnaıy keńestiń talqylaýynan ótti. Biraq, nege ekeni belgisiz, kórermen qabyldamaı qoıdy.

- Biz byltyry «Qazaq kórermenderi qazaq telearnalarynan ne kórgisi keledi?» degen zertteý jasadyq. Sóıtsek, qazaq aýdıtorııasy qazaq telearnalarynyń ónimderine nemquraılylyqpen qaraıdy eken. Jáne qazaq telearnalaryn únemi Reseı arnalarymen salystyryp otyrady. Mysaly, qazaq tilinde qazaqtar daıyndaǵan bir habar efırge shyqsa, kórermen «E, mynaý orystyń áneý bir habary sııaqty eken ǵoı» dep eki adamnyń biri televızordy basqa arnaǵa aýystyryp jiberedi. Soǵan qaraǵanda, qazaq aýdıtorııasynyń qazaq teleónimderin kórýge degen yqylas, nıeti de tómen sııaqty.

- Telearnalar qazaq aýdıtorııasynyń seniminen aıyrylyp qalǵan joq pa?

- Joq. Zertteýlerge súıensek, kórermenniń qazaq telearnalaryna degen senimi áli de bar. Sol úmitti óltirmeı, senimin aqtaý jolynda izdenip, jumys istep jatyrmyz.

- Jańa maýsymda shyǵatyn jańalyqtarmen eptep bólisseńiz.

- Qorjynymyzda biraz jańa baǵdarlamalar bar. Sonyń biri  - «Salmaqhana» jobasy. Jáne úsh jańa telehıkaıa bar. Jalpy, zertteýlerdiń nátıjesinde, kórermen bizdiń arnadan ne kórgisi keletin bildik: otbasymen otyryp, anasy balasynan áıeli kúıeýinen uıalmaı qaraıtyn otbasylyq, qyzyqty baǵdarlamalardy kórgisi keledi eken.

- Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan - О́mirjan Ábdihalyquly

Abai.kz