Qazirgi qazaq poezııasy: Qur jelis qaısy, izdenis qaısy?

Qazirgi qazaq poezııasy maǵynalyq, qurylymdyq jaǵynan jańa bir sıpatta damyp kele jatqandaı seziledi. О́leńniń túrlenýi, sóz talǵampazdyǵy, beınelilik, avtordyń teńeýleri, aqyn jeke «menine» suraq qoıa bilýi, sol arqyly qoǵamdaǵy psıhologııalyq qaıshylyqtardy aqtara bilýin qadap aıtýǵa mindettimiz. Mundaı jańalyqtar ádebıettiń qaı dáýirinde de bolǵan, alaıda óleń órisindegi izdenister bir-birine uqsamaıdy. Qazirgi jastar poezııasynyń postmoderndik sıpatta damyp, óristeýine birshama jyldar, izdenister qajet boldy. Qazirgi jastar poezııasynyń estetıkalyq, yrǵaqtyq túrlenýineaǵa aqyndar E.Raýshanov, T.Ábdikákimov, S.Tomanov, G.Salyqbaı, N.Máýkenuly, A.Ybyraev, Á.Botpanov, B.Úsenov, M.Raıymbekuly úlken áser etti.

Qazirgi qazaq poezııasynda izdenip júrgen Erlan Júnis, Toqtaráli Tańjaryq, Talapbek Tynysbekuly, Ilııas Muqaev, Mıras Asan syndy aqyndardyń óleńderin oqyp otyrǵanda kóktemniń almaǵaıyp kúnderindeı sezim sátterin, tátti de sátti shýmaqtarǵa ara-tura jolyǵyp qalatynymyz kóńil qýantady.

Yrǵaq, boıaýy kúshti, jylt etpe jyrlar da ýaqyt merzimine ilese almaı shabandaǵan attaı qalyp qoıatyny bolmasa basqasynyń barlyǵy túgeldeı seziledi. Aqynnyń muraty ótpeli kezeńniń dabyryna ilespeı óziniń móldir qalpyn saqtaı bilgendiginde ǵoı. Qazirgi jas aqyndardyń óleńderin oqyp otyrǵanda biz negizgi obektini nemese jyrlamaq bolǵan taqyrypty durys meńgere almaǵanyn kóp baıqaımyz. Aıtylmaq bolǵan oıdy sózben qııýlastyrǵanda jas aqyndarymyz jattandylyqqa, bir izdilikke, elikteýge urynyp jatady. Mundaı sózdi aıtpasaq ta bolar edi. Alaıda jas júrektiń aldyńǵy tolqynnyń legine ilesip, óz ómiriniń aınasyn kóre almaı qala ma degen qaýip qana bar. Mıras Asannyń «Alǵashqy qar» óleńinde adam ómiriniń baıandy shaqtary, oqyrmanǵa oı salatyndaı shýmaqtar alǵashqyda molynan ushyrasatyndaı bolyp kórinedi. Myna joldardy qaraıyq:

Mamyqtarǵa jamyldy mıdaı dala.

О́zine muń osylaı syılaıdy adam.

Ádemi-aq lırıka. Ekinshi jolda:

О́mir jaıly qyp-qysqa óleń jazyp,

О́zim jaıly ómirge syımaı qalam, –

– dep sýretti bastalǵan óleńdi qarabaıyrlandyryp jibergen. Sózdiń ornalasýyna, uıqasyna, salystyrýyna eshqandaı syn taǵa almaımyz. Árbir aqynnyń óleńinen kemistik izdep otyrý da ádepsizdik. Mıras bolashaǵynan úmit kúttiretin aqyn. Tek bul óleńge jetpeı turǵany – aqynnyń lırıkalyq qaharmany aq qardy ala otyryp, óziniń ishki ıntýısııasyn jetkizýge kelgende álsizdik tanytqan. «О́zi jaıly ómirge syımaı qalatyn» osy sóz Mırastaı jigittiń óz sózi me? Júrektegi sózi me? Joq. Mıras poezııasynyń ósýine sózdiń talǵampazdyǵy jetpeıdi. О́z ómiriniń baqytty sátterin sezine bilý jetpeıdi. Osyndaı olqylyqtar jalǵyz Mırasta ǵana emes, aǵa aqyndardyń óleńderinde de jetip, artylady. Biz qazir Mıras shyǵarmashylyǵy týraly naqty, tolymdy pikir aıta almaımyz, sebebi bul aqyn áli de izdenis, ósý ústinde. Qazirgi kezde Mırasqa jetpeı turǵany – sózdiń maǵynaǵa saı bolýy. О́zi jazǵandaı «Bir naızaǵaı jarq etedi kóktemshe» degendeı joldardan saq bolý kerek ekenin aıtýǵa ǵana mindettimiz. Osy turǵyda qazaq óleń sóziniń teorııasyn jasaýshy akademık, ǵalym Zákı Ahmetovtiń myna sózinde mán bar: «...másele – poezııaǵa tán kórkem sýretteý ádisi jaıly, qandaı ómir qubylysy beınelense de, tek eń qajetti, eń mańyzdy qasıet, erekshelikter talǵampazdyqpen suryptalyp alynatyndyǵyna kóńil aýdarý».

Ilııas Muqaevtyń óleńderinde de sátti shýmaqtar asyp tógilmese de kezdesedi.

Qaıyńmen, gúlmen, bárimen syrlasqam,

Olar da emes jigerli.

«Esińe al, – dep em – ótkendi,

Muńly aspan

Kóz jasyn tógip jiberdi.

– deıdi aqyn. Negizgi motıv ótken ómir bolsa, aqyn ótken shaqtyń tragedııalyq tabıǵatyn kóz jasyn tókken aspan arqyly beıneleıdi. Beıneli tirkester qozǵalysta, barynsha jandana túsken. Qaıtalaý da joq. Asyra ásershildik te joq. Aıtylar oı aqynnyń kóńil kúıimen bite qaınasyp ketken. Alaıda Ilııastan osyndaı shýmaqtardy kóp kezdestire bermeımiz. Sondyqtan bul aqynǵa da áli kóp izdený qajet-aq.

Al men she,

bezinemin,

Dúnıe –  kózime jyn,

bótenmin ózime ózim,

dushpanmyn ózime ózim!

Bul Erlan Júnis. Biz joǵaryda aıtqan yrǵaqtyń kúshtiligi osy óleńde barynsha basym. Sóz yqshamdala túsken.  Yrǵaq Maıakovskıı aıtqandaı aqyndy bir jelispen jelýine májbúrlep otyrady. Sóz ben yrǵaq bir sátte kelýi múmkin. Keıde aqyn yrǵaqtyń jeteginde ketip, sózdiń mánine kóńil qoımaıtyn kezderi de bolady. Osy turǵydan kelgende yrǵaqtyń qýattylyǵy Erlannyń óleńderinde basym. Keıde osy yrǵaq, óleń áýeniniń jetegine ergende aqyndar sózge de abaı bolýy qajet. О́leńde til qansha baı bolǵanymen yrǵaq álsiz bolsa óleń olqy kórineri de bar.

Iosıv Brodskııdiń «Kogo my pomnım, kogo my seıchas zabyvaem,chego my stoım, chego my eshe ne stoım» degen joldaryn oqyp otyrǵanda qarapaıym qaıtalaýdan sımvol, oı, maǵyna shyǵyp otyrady. Álemdik poezııada qalyptasqan mundaı dástúrdi Erlan da jaqsy meńgergen. Aqynnyń osy óleńindegi  «Sen sony sezesiń be, sen sony bilesiń be?!», «oılaryń – kórshilerim, sózderiń – tanystarym!» degen joldar Muqaǵalı Maqataev óleńderine uqsańqyrap ketken. Mundaı qaıtalaýlar oqyrmanǵa ásersiz, jattandy kórinedi.

Erlannyń baıaý yrǵaqqa qurylǵan «Kóz jasy» óleńin oqyp kórelik.

Kinámshil sezimder keshirtken kezimniń

Bulty aýyp barady basymnan.

Men bıik turýdy úırendim,

О́zimniń

Bir tamshy jasymnan.

Alǵashqy jol «Kinámshil sezimder keshirtken kezimniń» dep bastalady. «Keshirtken kez» tirkesi qulaqqa tosańdaý estilgenimen óleńge ózinshe ekpin, reń berip tur. «Keshirtken kez» ol qandaı kez. Oqyrman osy tirkesti qabyldaı ala ma? «Keshirtken kez», «kinámshil sezim» poetıkalyq turǵydan álsiz bolǵanymen maǵynasyz da emes. Ekinshi «Bulty aýyp barady basymnan» degen joly alǵashqy joldyń psıhologııalyq kúıin barynsha uǵyndyra túsken.  Sondyqtan uǵymǵa bul sóz jat emes. Sóz nemese sóz tirkesteriniń poezııada tolyq maǵyna bermeı, eki aralyqta qalýyn prozaızm (nedostatok stıhov) dep ataıdy. L.Gınzbýrg prozaızmdi bylaı túsindiredi: «Prozaızm – eto prejde vsego nestılevoe slovo, to est estetıcheskı neıtralnoe, ne prınadlejashee k tomý ılı ınomý poetıcheskomý stılıý». Kórip otyrǵanymyzdaı Erlannyń óleńindegi «keshirtken kez» nemese «kinámshil sezim» tirkesteri prozaızm bolýy múmkin. Sebebi sóz tolyq maǵyna berip turǵan joq. Alaıda osy tirkesti oqyrman jyly qabyldaıdy.

Bul dúnıe tym basqa bolatyn,

Jas yrshyp túskenshe janardan,

Sol bir jas – qara tún,

Aq nurdan jaralǵan,

deıdi Erlan. О́leńde aqyn basynan keshken oqıǵalardy baıandap, táptishtep jatpaıdy. Mundaǵy adamnyń kóz jasy aýyspaly maǵynasynda – ómir, ýaqyt. Kóz jasy – aqynnyń ómir súrý bıiktiginiń ólshemindeı. О́mirdi sezý, kórý prosesi aqynda «kóz jasy» arqyly sımvoldyq maǵynaǵa ıe bolǵan. Aqyn «kóz jasyn» kórmeı, sezbeı turyp, ómirdiń baǵasyn da bilmek emes. «Sol bir jas qara tún, aq nurdan jaralǵan» nemese:

Tyrs etti…

Qara jer dir etti!..

Topyraq bolmysy ózgerdi

О́zgertti ol gúlderdi, qustardy,

júrekti…

Sóz de endi

Bilsemshi kelmesin qalpyna burynǵy,

Aýytqyp keterin ǵasyrdan!

…Úırendim men solaı bıikte turýdy

Kózimniń bir tamshy jasynan.

Topyraq, gúl, qustar, sózdiń ózgerýi aqyn psıhologııasynda júrip jatqan áreketter. Buǵan deıin ıaǵnı «kóz jasyna» deıin aqyn álemniń ózgerip jatqanyn sezbegen. Kóz jasy soǵan jetelegen ómirdegi kezdeısoqtyq. Sol arqyly aqyn ǵajap sezimge bólenedi. Endi ómirdi basqasha túsinýge bekinedi. Myna jolǵa qarańyz:

Sodan soń…

Taýlar da jylaǵan,

Dala da jylaǵan,

Eshkim de bolmady sebebin suraǵan,

Sebebin bilmedi bir adam.

Olar da ózgergen,

О́zgergen óleńmen…

…Bir tamshy jas tamyp ketpeýin kózderden,

Kúzetip kelem men

Prosess ótti. Aqyn kezdeısoqtyq arqyly kóre almaı, sezine almaı, túsine almaı júrgen ómirlik qubylystardy túsindi. Endi ne isteý qajet? О́zi túsingendi, taýlardyń jylaǵanyn, dalanyń jylaǵanyn eshkim suramapty. Onyń sebebin de bilmepti. Aqyn osy prosesti kórgen soń endigi túısiný «kózderden jas tamyp ketpeýin kúzetý» ǵana bolmaq.

O, sol bir tumandy jyldardan!

Keshsem de basqa muń,

Men endi joqtaman jyldardy urlanǵan,

Meni endi jylata kórmeshi, Aspanym!..

О́tken shaq, «urlanǵan jyldardy joqtaýdan» endi eshbir qaıran joq. Alaıda ótken ýaqyt aqynǵa qanshama seze almaı júrgen ómirdegi túsinikterdi sezindirdi ǵoı. Biz qazirgi poezııadan osyndaı beıneli sózderdiń fılosofııalyq tujyrymdar bere alatynyn oqydyq. Bul Táýelsizdik kezdegi qazaq poezııasynyń bir satyǵa kóterilgendiginiń belgisi. Mundaı óleńderdiń jazylýyna árıne Erlannyń zamandas aqyndary óz yqpalyn tıgizdi.

Adamdar adasqan vokzal,

Eshkimniń jasyna senbes.

Qarsy alyp alatyn jandar,

Shyǵaryp salýǵa kelmes.

Pendeler til qatar sarań,

Jubatpas bulyńǵyr kóshe.

Búgin de adasyp baram,

Men onda adasqam keshe.

Toqtaráli Tańjaryqtyń «Vokzal. Tań» óleńinde de vokzal óziniń sıpatynan aýyspaly mánge ıe bolǵan. Aqyn psıhologııasyna áser etken aıtylar oı obektiden alys emes. Osy óleńdegi bulyńǵyr kóshe, adasqan vokzal (maǵynasy – ómirde adasyp júrgen adamdar), qapastaǵy qustar, muńnan jaralǵan ǵarysh, beıýaqta syńsyǵan ný orman, taýlardy tozdyrǵan jańbyr barlyǵy da aqyndy aıtaıyn dep otyrǵan taqyrypqa jaqyndata túsken. О́leńdegi negizgi ıdeıa – nemquraıly, sezimsiz adamdar, aqyn ózi de sol qoǵamnyń ádiletsizdigin osy kórinister arqyly áshkereleıdi. I.A.Vınogradov kóptegen aqyn jazýshylardyń taqyrypty qaz-qalpynda jetkizbeı, sımvol arqyly jazýyn aıta kelip, aıtylmaq taqyryp týraly bylaı dep oı qorytady: «...chto «tema» eshe ochen malo govorıt nam o proızvedenıı, o ego deıstvıtelnom soderjanıı». Toqtaráliniń «Vokzaly» negizinen aıtaıyn dep otyrǵan taqyryptyń realdy kórinisi emes, sonyń balamasy ǵana dep túsingenimiz abzal.

Sharappen tarqatyp sherdi...

Kóńilim qaldy bar joldan.

Sen meni óksitpe endi,

Armandar adasqan vokzal.

Aqyn ózi qalamaǵan osy joldy endi qaıta bastan keshirgisi joq. Shyndyǵynda ómirdegi árbir qadamymyzdy júrek qylyn sherte otyryp sezine alsaq, osyndaı ǵajap oqıǵalarǵa kez bolatynymyzdy osy óleń dáleldep tur. Bul Toqtaráliniń kóptegen óleńderiniń ishindegi shoqtyǵy bıik dúnıesi dep aıtýǵa tolyq negiz bar.

Týǵan jer qoıny dara baq qandaı?

Júrýshi em kúnde aralap qanbaı.

Júdedim nalyp attanar shaqta,

Júregim qalyp bara jatqandaı.

Bul Talapbek Tynysbekuly. Talapbek óleńinde uıqas qýý jıi kezdesedi eken. Uıqas qýý aqynǵa árıne jaqsylyq ákelmeıdi. Alaıda osyndaı tirkesterden (júdedim nalyp, júregim qalyp) jaqsy óleń týdyrýǵa bolatynyn aqyn sezindire bilgen. Mundaı sózder kóp qaıtalana berse óleń kórkemdiginen aıyrylady. Sóz qanatsyz qustaı bıikke samǵaı almaıdy. Sondyqtan Talapbekke «Alamoınaq» óleńinde kezdesetin «tegin ólmeı tentek oı týlasyn da, kómilerdeı taǵdyryn tyńdatýǵa, tegi mendeı ul kerek bul ǵasyrǵa» degen joldarǵa jıi qadam basa berý ásersizdikke uryndyrady.

Bulbulyń edim ormanyńdaǵy,

Áýeni bólek óz baǵyndaǵy.

Molalar únsiz muńǵa batady,

Bóriler jortqan jondaryńdaǵy.

Talapbektiń «Týǵan jer» óleńin oqyp otyryp qyrdaǵy aýyl sýretteri kóz aldyńa keledi. О́leń oqyrmannyń bolmysymen qabysyp, aıtylar oı júrekke sáýle bop quıylǵanda ǵana naǵyz kórkemdigi joǵary shyǵarma bolmaq. Bizge osy óleńdegi ıntonasııa, yrǵaqtyń ózi sózben sýret salyp turǵandaı kórinedi. «Molalar únsiz muńǵa batady» degen joldyń ózinde qanshama oı jatyr jáne aqyn týǵan jerdi jondarda jortyp júrgen bórilermen, únsiz molalardy sýretteý arqyly bizdi úlken áserde qaldyryp otyr.

Aqyndardyń mundaı sheberlikke jetýi úshin kóptegen poezııalyq shyǵarmalar jaryq kórdi. Keıbir jas aqyndardyń shabyt qýaty alǵashqyda «taý qoparatyndaı» ekpinde bolǵanymen, keıin kele olardyń óleńderiniń kóbi yrǵaqtyń kúshtiliginiń arqasynda kórkemdikke ıe bolyp turǵandyǵyn baıqadyq. Sózdiń qudirettiligin kórsetý úshin kóp aqyndar aýyz ádebıetimizde kezdesetin ulttyq sıpaty mol sózderdi óleńderine engizdi. Mundaı qadamdar keı sátterde óz jemisin syılady, keıde sóz júrekten shyqpaǵan soń jasandylyqqa urynyp jatty. Qoldan ákelip qoıǵan eski sózder óleńniń bir buryshyn oısyratyp turǵandaı sezildi. Joǵarydaǵy atalǵan aqyndarmen qatarlas, úzeńgi qaǵystyryp júrgen aqyndar da bar. Onyń barlyǵy aldaǵy zertteýdiń enshisindegi dúnıe. Qazirgi jas aqyndarǵa áli de kóp izdenis kerek. Sebebi bir aqynnyń kitabynan eki úsh-aq óleńdi ǵana maqtaýǵa bolady. Árıne, biz úshin bul azdyq etedi. Endeshe óleń ólkesine sapar sheken jas aqyndarymyz oqyrman júreginde máńgi oryn alatyn óleń jazatynyna áli de senimimiz mol. Senimi mol, aqıqattyń jarshysy bolǵan aqyndar qandaı qurmetke bolsyn ıe.