Tarıh ǵylymynyń tarlany

 Jaqynda tanymal ǵalym, ustaz, professor, qazirgi zamanǵy Qytaıdy zertteý ortalyǵynyń dırektory Nábıjan Muqamethanulynyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti halyqaralyq qatynastar fakýltetinde «Qytaı men Ortalyq Azııa elderi qatynastary: tarıhy men bolashaǵy» atty ǵylymı-tájirıbelik halyqaralyq konferensııa ótti. Biz osy mereıli kúnge oraı oqyrman nazaryna Raqym Aıypulynyń «Tarıh ǵylymnyń tarlany» atty maqalasyn usynyp otyrmyz.

 Qazaq  halqy  óz bostandyǵynan aıyrylyp, bodandyq qamytyn  kıgeli beri otarshyldardyń kózge shyqqan súıeldeı kórip, qyr sońynan qalmaı, izine shyraq alyp túsip qýdalaıtyndary onyń ulttyq zııalylary boldy. Solardyń ishinde eń bas buzar, qaýiptisi de tarıhshylar dep bildi. Sebebi, óz ýysyndaǵy halyqty óziniń ulttyq bolmysynan aıyryp, ıis almas tobyrǵa aınaldyrýdyń eń ákki, qatygez tásili sol ulttyń tarıhı sanasyn kúltalqan etip, múlde óshirip jiberý ekendigin ımperııanyń zymııan bıleýshileri qapysyz tanyp bildi. Sondyqtan da, naǵyz tarıhshy bolýǵa bel baılaý óz kezeginde abaqtyǵa nemese «Barsa kelmes» jaqqa joldama alýmen birdeı bolatyn. Tarıhqa kóz jibersek qazaq tarıhyn alǵashqylardyń biri bolyp qaǵazǵa túsirgen Muqametjan Tynyshbaev atylyp ketti. Ult azattyq shejiresin zerttegen ǵalym Ermuqan Bekmahanov uzaq jyldarǵa sottaldy. Tipti beride, Keńes ımperııasy  zaýalǵa bet alǵan kezeńniń ózinde  Orazaq Smaǵulov aǵamyzdyń  baspadan shyǵyp jurtqa taraǵan kitaptarynyń ózin arada tórt aı ótpeı jatyp qaıta jınap alynyp, órtep jiberdi. Al, óz basy saıası senimsiz adamǵa aınalyp, on jyldan asa KGB baqylaýynda azapty tirlik keshti. Kinási qazaqtar tórt myń jyldan asa ýaqyttan beri osy topyraqta jasap kele jatqan birtutas bólýge kelmeıtin antropogııalyq, bıologııalyq, genetıkalyq ulttyq birlikte bolǵandyǵyn dáleldep, álem ǵalymdaryn moıyndatqandyǵy bolatyn. Soǵan qaramastan, ımperııanyń qylyshynan qan sorǵalap turǵan zamannyń ózinde atalǵan mamandyqty tańdaǵandar az bolǵan joq.

Búgin de otandyq tarıhtyń biregeı bilgiri, áıgili ǵalymǵa aınalyp, alpystyń asqaryna aıaq basqan professor Nábıjan Muqamethanuly sonaý 1973 jyldyń ózinde Qytaıdyń Gýanchjoý qalasyndaǵy Sýn Iаtsen atyndaǵy memlekettik ýnıversıtettiń tarıh faýltetine túsip, atalǵan oqý ornyn 1977 jyly tarıh mamandyǵy boıynsha úzdik nátıjemen tamamdaǵan birden bir qazaq balasy bolatyn.

О́mirde baq júldyzy ońynan týyp, mańdaıy jarqyrap turatyn baqytty jandar bolady. Men Nábıjan Muqamethanulynyń erekshe baqytty tarıhshylardyń biri bolǵandyǵyn maqtanysh sezimmen aıtyp júremin. Sebebi, Nákeń joǵary oqý ornynyń tabaldyryǵyn sol bir náýbetti, zulmat jyldarda  attaǵanymen, tarıhshy mamandyǵynyń dıplomyn qolyna alýy Qytaıdaǵy uly bir dáýirdiń bastamasy Den Sıaopın dáýirimen tuspa-tus keldi. Bolashaq ǵalym alǵashynda joldamamen Ile Qazaq avtonomııaly oblystyq Partııa komıtetiniń úgit-násıhat bólimine qyzmetke bólinedi. Úgit-násıhat bólimi aıtarǵa ákimshilik mekeme bolǵanymen, sol kezde oblys aýmaǵynda kitap jáne muraǵat qujattarǵa eń baı mekeme bolatyn. Oqımyn, úırenemin degen janǵa taptyrmas oryn. Mánsap baspaldaǵy úshin de aıryqsha qolaıly. Biraq, kásibı tarıhshy bolýdy armandaǵan talapty jas 1980 jyly konkýrs arqyly Shyńjań Qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń Ortalyq Azııa zertteý ınstıtýtyna ǵylymı qyzmetker bolyp qabyldanady. Mine sodan beri ǵalym 34 jyl boıy týǵan halqynyń tarıhyn zertteýmen tynbaı aınalysyp keledi. Jaltaqtamaı, úreılenbeı! Eshkimniń qabaǵyna qaramastan, sottalyp, atylyp ketemin-aý dep ýaıym jemesten, qazaq degen halyqtyń túp-tamyrynan tartyp búginine deıingi tarıhynyń tereń shúńetterine armansyz súńgip, erkin qulash sermeýmen keledi!  Kásibı tarıhshy, ǵalym úshin budan artyq qandaı baqyt kerek?! Mine bul táýelsiz eldiń táýmensiz ǵalymyna buıyrǵan baqyt!

Men Nábıjan aǵamen alǵash 1985 jyldyń qyrkúıek aıynda Beıjińde júzdestim. Atyna burynnan qanyq bolatynmyn. Sol jyly jazǵy demalystan qaıtyp oralǵanymyzda Beıjińdegi Ortalyq Ulttar Instıtýtynda birge oqıtyn kýrstas dosym Omaráli Ádilbek Ortalyq Ulttar baspasynda isteıtin belgili aýdarmashy, baspager aǵamyz Ákimbaı Japarulynyń tanystyrýymen Nábıjan Muqamethanulymen Úrimjide júzdeskendigin, úıinde qonaqta bolyp uzaq áńgime dúken qurǵandyǵyn, ol kisiniń jaqyn arada Beıjiń ýnversıteti tarıh fakýltetiniń professory, áıgili tarıhshy ǵalym Chjan Gýandanyń jetekshiliginde tájirıbeden ótý úshin eki jyl merzimge Beıjińge keletindigin aıtty. Jáne jańa tanysqan jas ǵalym týraly óziniń aıryqsha jaqsy áserde qaıtqandyǵyn tebirene  áńgimeledi. Omaráli ekeýmiz osydan bir qansha jyl buryn da Nábıjan Muqamethanuly týraly talaı talqylaǵanbyz. Ásirese, ǵalymnyń Qazaqstannyń Reseıge óz erkimen qosylýynyń 250 jyldyǵyn Qazaqstanda toılaýǵa baılanysty erekshe kúıinishpen jazǵan, 1982 jyly  qytaı tilinde jarııalanǵan «Patshalyq Reseıdiń Qazaqstandy otarlaýy jáne qazaq halqynyń qarsylyq kúresi» atty zertteý eńbegi qytaı jáne qazaq zııalylary arasynda úlken silkinis týdyrǵan bolatyn.

Qısynǵa salsaq, qazaq halqy Reseıge bodan bolýdy óz erkimen tańdady deý jáne osyndaı soraqy qısyn symaqty qazaqtyń zııalysy delinip júrgenderdiń aýzymen dáriptetý – jumsartyp aıtqanda óz týǵan halqymyzdy ashyq qorlaý jáne qorlatýmen birdeı bolatyn. Al, ony toılaý – quldyq sananyń ultymyzdy bir jolata qurdymǵa súırep bara jatqandyǵynyń aıqyn kórnisi edi. Osy kezde Nábıjan Muqamethanuly  Reseı ımperııasynyń basqynshylyq saıasatyn talassyz tarıhı aıǵaqtarmen dáleldep, «óz erkimen qosyldy» degen ápsanaǵa birinshi bolyp qarsy shyqqan qazaq ǵalymy boldy. Árıne, sol kezdiń ózinde Qazaqstanda da «qazaqtar óz erkimen bodandyq joldy tańdady» deıtin ótirik - jalamen úzildi – kesildi kelispeıtinder jetip artylatyn. Biraq, sol bir tarıhı jaǵdaıda eshkimniń de óz pikirin ashyq aıtýǵa múmkindigi bolǵan joq.

Nábıjan aǵamyz Beıjińge kelgen soń bizge ol kisimen kún ara kezdesip pikirlesip turýdyń sáti tústi. Sebebi, ol kisi bizdiń Instıtýtqa Peı Jııalın, Ýań Fýhan qatarly ǵulama ǵalymdardyń álem ádebıeti jáne qytaıdyń klassıkalyq ádebıeti týraly leksııalaryn tyńdaýǵa úzbeı kelip turatyn. Ol kisi kelgende biz mindetti túrde birge tamaqtanatynbyz. Jáne uzaq otyryp mándi de qyzyqty áńgime dúken qurýshy edik. Áńgimemiz kóbinde ádebıet, tarıh jáne ultymyzdyń bolashaq taǵdyry haqynda órbıtin. Qazaqstannan taraıtyn qazaq basylymdary úzdiksiz baryp turatyndyqtan, Qazaqstannyń ádebıet pen ónerdegi jetistikteri bizdiń eń tartymdy taqyryptarymyzdyń birinen sanalatyn. Nákeńmen tanystyǵymyzdyń arqasynda  biz úshin jańa bir óris  ashylyp, kóptegen ataqty ǵalym, jazýshylarmen júzdesip, erkin suhbattasýǵa da múmkindik týyp edi.Sebebi, Beıjińge is saparmen keletin elge syıly adamdardyń kóbi Nábıjan aǵamyzǵa ózderi habarlasatyn. Aman-sálemniń sońy dastarhanǵa, erekshe kóńildi áńgimege ulasatyn. Búginde kópshiligi ómirden ótip ketken sol bir tulǵalarmen kezdesýlerdiń erekshe qymbat, qaıtalanbas sátter bolǵandyǵyn kúni búginge deıin saǵynyshpen eske alyp otyramyz.

Birde Nákeń ekeýmiz Beıjińdegi Shyńjań is basqarmasynyń qonaq úıine túsken ǵulama ǵalym Nyǵymet Myńjanıge sálemdese bardyq. Ǵalym bólmesinde bizdi kútip, jalǵyz otyr eken. Esikti ózi ashyp, bizdi kezekpen qushaqtap sálemdesti. Nar tulǵaly et-jeńdi kisi eken. Eńsegeı boıly, iri deneli Nábıjan aǵanyń ózi ol kisiniń qasynda taldyrmash, názik adam sııaqty bolyp kórindi maǵan. Aman-saýlyqtan soń, ol kisi: «tamaqqa birge baraıyq dep senderdi kútip otyrǵanmyn, áńgimeni sháı ústinde jalǵastyraıyq» dep bizdi ertip syrtqa bettedi. Nákeń:  «biz de sizdi tamaqqa shaqyra kelip edik» dep meziret jasap edi, Nyqań birden: «Joq, bolmaıdy! Búgin maǵan qonaq bolasyńdar! Aılyǵy kóp shaldyń aqshasyn jumsap qalmasańdar, keıin ókinip júresińder!»-dep qaljyńdap, bizge mol dastarhan jaıyp, qonaq jasady. Bir basyna ǵulamalyq mol bilim jınaǵan  ǵalymnyń áńgimesi mándi de qyzyqty eken. Qońyr daýysy sazdy, erekshe áserli estiledi. Kúlgende mol denesi solqyldap, erekshe rahattana kúledi. Áńgimede óziniń «Qazaqtyń qysqasha tarıhy» kitabyn aıaqtap qalǵandyǵyn, buıyrtsa kitabynyń aldaǵy jyldarda kópshilik qaýymmen júzdesetindigin aıtty. Jáne tarıhshylardyń joly jińishke bolǵandyqtan, kóp jaǵdaıdy kósilte jazýǵa múmkindik bolmaǵandyǵyn da astarlap jetkizdi. Qoshtasarda men: «Sizge jol bastaýshy kerek bolsa, demalys kúnderi bazar aralataıyn»- dedim shyn kóńilden. Nyqań erekshe syrly jymıdy da: «E ! Men bilmeıtin Beıjińniń qaı pushpaǵy bar deısiń, balam!? Men osy qalanyń eski turǵynymyn. 50-jyldarda  osy «Ulttar baspasyn» qurýǵa atsalysqan adamdardyń birimin. Juńnanhaıda da qonaq bolyp, abaqtysynyń da dámin tatqamyn»-dep rahattana kúlip, bizben kóńildi qoshtasyp edi. Ol kezde shejire qartpen alǵash jáne sońǵy ret aýasha dastarhandas bolǵanymdy bilgen joq edim.

Sol bir jyldardaǵy osyndaı túrli kezdesýlerde Nábıjan Muqamethanulynyń  talǵampaz dara kózqarasy, bilimge degen sheksiz qushtarlyǵy, ara qashyqtyǵy ondaǵan shaqyrym keletin Beıjiń ýnıversıteti men Ortalyq Ulttar Instıtýtynyń arasynda elgezek stýdentke uqsap kóne toz velosıpetpen qustaı ushyp júretin qajyrly eńbekqorlyǵyna qarap, jas ǵalymnyń aldaǵy bolashaqta talaı-talaı bıik belesterdi baǵyndyratyndyǵyna shúbásiz senýshi edik.

El senimi aldaǵan joq! Nábıjan Muqamethanuly Shyńjań Qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynda eńbek etken jyldary Ortalyq Azııa men Qytaı qarym-qatynastar tarıhyn zertteýmen shyndap aınalysty. Ásirese, HVIII-HH ǵasyrlardaǵy Qazaqstan men Qytaı baılanystaryn erekshe den qoıa zerttedi. Ǵalymnyń «Patshalyq Reseıdiń Qazaqstandy otarlaýy jáne qazaq halqynyń qarsylyq kúresi» (1982 j.),  «Abylaı han týraly zertteý» (1984 j.), «Qazaqtar Chıń (Sın) patshalyǵy qatynastary» (1987), «HV – HVIII ǵasyrlardaǵy qazaq-jońǵar qarym-qatynastary» (1988 j.) sııaqty  ózekti taqyryptar boıynsha irgeli zertteýleri qytaı tilindegi bedeldi basylymdarda jarııalanyp, mamandardyń jaqsy baǵasyna ıe boldy. Sol barysta ol kishi ǵylymı qyzmetkerden satylap kóterilip, jetekshi ǵylymı qyzmetker dárejesine, odan 1989 jyly Shyńjań Qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń ulttardy zertteý ınstıtýty dırektorynyń ǵylymǵa jaýapty orynbasary mindetine taǵaıyndalady. Bul mindetti ol 1993 jyly sáýirge deıin, ıaǵnı tarıhı Otanyna oralǵanǵa deıin abyroımen atqardy. Nákeń jáne «Shyńjań Qoǵamdyq ǵylymy» jýrnalynyń eń alǵashqy jaýapty redaktory mindetin de óz mindetine alyp edi.

Árıne, ol jaqta da eńbegi janǵan jas ǵalym maqtaý men marapattan  kende bolǵan joq. Ol búkil Qytaılyq jastar assosıasııasynyń suryptaýymen «Jeńiske jetkender - Qazirgi zamanǵy jas talanttar shoǵyry» atty jınaqta «Men qazaqpyn» degen taqyryppen tanystyrylady (Pekın. 1987, 86-87 b.) jáne «Qytaıdyń qazirgi zamanǵy tarıhshy ǵalymdary sózdigine» engiziledi (Sı-an. 1993. 396 b.).

Elimiz táýelsizdik alysymen qaıtsek elge jetemiz dep alasurǵan, mazasyz kezeńdi bastan ótkerip jatqanbyz. Birde syrlas, murattas dostarmen bas qosýda men: «Qazaqstanǵa ketýdiń jolyn eń aldymen Nábıjan aǵam tabady» - degen bolatynmyn. Aıtqanymdaı 1993 jyldyń sáýir aıynda Nákeńdi attandyryp, izimen tamyz aıynda ózim de jettim ańsaǵan Qazaqstanyma!

Nábıjan Muqamethanuly  elge oralysymen QR UǴA Sh.Ýálıhanov at. Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtyna doktorantýraǵa qabyldanyp, akademık Manash Qozybaevtyń jetekshiliginde zertteý jumysyn odan ary jalǵastyrdy. Ol ǵalym retinde elimizge úlken ǵylymı daıyndyqpen kelgendigin ǵylmı tájırbede qapysyz dáleldep kórsetti. 1995 jyly sáýirde «Qazaq-qytaı qarym-qatynastarynyń damý tarıhy /HÚIII-HH ǵasyrlar arasynda/» atty taqyrypta Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin, 2001 jyly jeltoqsanda «Qytaıdaǵy qazaqtardyń qoǵamdyq tarıhy /1860-1920 jj./» taqyrybynda Tarıh ǵylymdarynyń doktory ǵylymı dárejesin úlken daıyndyqpen qorǵap shyqty. Onyń doktoryq dıssertasııasy JAK tarapynan sol jylǵy eń úzdik dıssertasııa bolyp baǵalan boltyn.

Ǵalymnyń zertteý aıasy aıryqsha aýqymdy boldy. Ol eski qytaı jazbalary negizinde qazaq halqy men qazaq memlekettiliginiń qaınar kózin tereń zerdelep, qazaq halqy kóptegen etnoqaınardan bastaý alǵan, san ǵasyrlar boıy damyp birtindep birtutastaný úderisimen HV ǵasyrda derbes ult bolyp qalyptasty dep qaraıdy, ıaǵnı qazaqtyń eń arǵy etnogenezi  b.z.d. bir myńjyldyqta tarıh sahanasyna kóterilgen saq (shyǵys bóligi), ǵun, úısin, qańly jáne alanlardan (ıansaı) bastaý alǵan dep túıindeıdi. Sondaı-aq Qazaq handyǵy da atalǵan etnıkalyq toptar  qurǵan alǵashqy memlekettik qurylymdardan bastaý alǵan dep sanaıdy. Ol jáne Qytaı Chıń (Sın) ımperııasynyń orda kúndelikteri men jazba qujattaryn júıeli túrde saralaı otyryp, qazaq-qytaı arasyndaǵy saıaı-dıplomatııalyq, saýda-ekonmıkalyq jáne mádenı baılanystaryna jańasha sıpattama berdi.Ǵalym  Qazaq handyǵy ordasynyń nemese Abylaı hannyń Chıń patshalyǵyna Oırat Totyn jazýynda hat joldaǵynyn, sondaı-aq qazaq handyǵynda qujat jazý mádenıetiniń bolǵandyǵyn dáleldegen ǵylymı maqalasyn alǵash ret Qytaıda jarııalady («Shyńjań Qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly. 1991 j. № 1, 70-91 b.). Ol osy saladaǵy zertteýlerin Elge kelgennen keıin de jalǵastyryp, qundy ǵylymı eńbekter jazdy jáne Abylaıtaný ǵylymynyń qalyptasýy men damýyna aıtarlyqtaı úles qosyp keledi.

Nábıjan Muqamethanuly elimizde qytaıtaný ǵylymyn qalyptastyrý jolynda tynbaı eńbektenip kele jatqan sanaýly ǵalymdarymyzdyń biri. Onyń bastamasymen 2012 j. ál-Farabı at. QazUÝ janynan «Qazirgi zamanǵy Qytaıdy zertteý ortalyǵy» quryldy, oǵan ózi jetekshilik etip, alǵashqy ǵylymı eńbekterin «Qytaıdy zertteý» serııasy boıynsha baspadan shyǵara bastady. Atap aıtqanda, onyń Qytaıda QR-dyń Bas elshisi bolǵan Jánibek Káribjanovpen birlesip jazǵan «Qytaıdyń syrtqy saıasaty jáne Qazaqstanmen qatynasy (2000-2010 jyldar» (2013), «Qazirgi zamanǵy Qytaı jáne onyń Qazaqstanmen qatynasy» Respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa materıaldaryn» (2014)  Ortalyqtyń tyrnaq aldy jetistikteri dep baǵalaýǵa bolady.

Nábıjan Muqamethanuly 270-ten asa ǵylymı jáne teorııalyq tanymdyq eńbekterdiń, onyń ishinde onnan asa ǵylymı monografııalar men oqý quraldarynyń avtory. Bul eńbekterdegi ejelgi úısin, qańly, alan memleketteriniń tarıhy men mádenıeti, erte zamannan qazirge deıingi mańyzdy tarıhı kezeńderdegi Ortalyq Azııa, Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy qarym-qatynastar, Qytaı jylnamalaryndaǵy qazaq tarıhyna qatysty derekter, qazaq dıasporasy men oralmandar, ulttyq birtutastyq pen ult tárbıesi jónindegi zertteýleri, oı-túıinderi, tujyrymdary ózindik sonylyǵymen otandyq gýmanıtarlyq ǵylymnyń damýyna úlken úles bolyp qosyldy. Onyń eńbekteri qazaq, qytaı, orys, túrik, mońǵol jáne uıǵyr tilderinde jaryq kórdi.

  Raqym AIYPULY