Talapbek Tynysbek. Aqyl kirgeli aıtar uranym: «Atamekenge biraq ketemin!»

Talapbek Tynysbekuly. 1983 jyly qazannyń 17- juldyzynda Altaıdyń Qaba aýdanynda týylǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Fılologııa fakýltetiniń túlegi.

Shyǵarmalary «Jas tolqyn», «Qoshtasqym kelmeıdi», «Egiz arna», «Gúl kóktem», “Alatý jyrlaıdy»  qatarly jyr jınaqtaryna engizilgen. Respýblıkalyq merzimdi basylymdarda óleń, áńgimelerimen qosa, syn-ǵylymı maqalalary da úzbeı jarııalanyp keledi. Halyqaralyq, Respýblıkalyq jyr músháıralarynyń júldegeri. Sondaı-aq, «Jez Buıda» jastar birlestigi men «Qara jorǵa» óner ujymynyń jetekshisi.

Avtordyń resmı jeke saıty: http://talapbek.kz/

                              Kóktemgi qar Sáýir sońy, Almaty aq qar ópken, Táńir tókken ásili baq pa kókten? Áı men bilsem súzegi sur dalanyń, Jer jatyry jibigen shaqta jetken.   Baqta kópten qalyp ed órik gúldep, Aq halatpen turǵandaı elittim kep. Alma bitken ańsatty kóriktim bop, Arýymdaı syzylǵan ,- kelip tur dep.   Sáýir seni eshkim joq kútken mendeı, Erkelegim keledi sút kenjeńdeı. Jupar dala jutady jut kelgendeı, Kóz jasyńdy ketsemshi tipten kórmeı.   Qar qadyry qalmady qys ketkeli, Jaz qadyry kelmedi qus ketkeli. Jan qadyry qalmady kúshtep meni, Barmaǵymdy beımezgil tistetkeli.   Atamekendi ańsaý Qazaqstanym jumaq mekenim, Kúrsinsem kózdi bulaqty etemin. Aqyl kirgeli aıtar uranym: «Atamekenge biraq ketemin!».   Jalǵanda baǵym dara qushatyn, Tumary tutqan san arys atyn. Qabanyń qara qarǵalary da, Qazaqstanǵa qaraı ushatyn.   Turaǵym Ertys basy bolatyn, Arnańnan alash asyn alatyn. Jeruıq meken jetýge saǵan, Jeti Qabamda asyǵa aǵatyn.   Qymbaty sensiń qalaıtynymnyń, Tátti áýenisiń talaı túnimniń. Qarajoqynyń quzyna shyǵyp, Kún salyp kúnde qaraıtuǵynmyn.   Ánime qostym aqmaralyńdy, Ansadym qansha aq tamaǵyńdy. Bezsemde ketem, sezsem de ketem, Týǵan jerime jat bolarymdy.   Jelińniń ısin jel jetkizetin, Saǵynysh dertin emdetkizetin. Kúńirenemin, kúıik ememin, Kún bolarma eken sende ótkizetin?!                          Taǵzym Basqaǵa bodan paqyr emespin, Baspanam bolǵan tyńdashy dala. Joldary taram jatyr elestiń, Armannyń alys sulbasy ǵana.   Kórem men elden keremet úlgi, О́leńmen ómir órnegin órgen. Keýdemnen muńy nege ketedi, Babamnyń jaýǵa kezenip ólgen?.   Qorqamba sirá qamalym barda, Ortańda júrsem júrek basylmaı. Bolǵany meniń jazarym ǵana, Ordaly eldiń kiletkasyndaı.   Sózderim sińse zerdeńe elim, óz jónim múlde basqasha. Kónbesin alys kózdegen eriń, Kóriner shalys baspasa.   Aıtamyn múmkin ashynyp áli, Qaıtamyn bir kún tirlikten. О́zińe elim osynyń bári, Sózimnen meniń syr kútken. 24.01.2007j    Aýlym kóship keledi.... Aýlym kóship keledi Altaı asyp, Qaıǵymda ósip keledi taı talasyp. Terbetkenmen qoınyna qansha basyp, Men kóktemnen qaldym ba qaıta adasyp?.   Aýlym kóship barady, qaıda baǵyt? Qudaı degen halqymdy aımala qut. Arylmady-aý basyńnan máńgi ala bult, Qar astynda qalmasyn qaımana jurt.   Aýlym kóship keledi esti keshten, Jetim taılaq bozdaıdy kóshke ilesken. Kóz aldyma keledi eski meken, Babam jaýmen bas berip keskilesken.   Aýlym kóship barady asyp belden, Qut mekenin qaldyryp násip kórgen. Anam jylap qarady jasyp sherden, Qara arǵymaq barady basyp kerdeń.   Aýlym kóship keledi el qaıdalap, Altaı ana qushbassyń endi aımalap. Derti de erdiń jazylar qon qaýmalap, Erkin eldiń aýasy qandaı ǵajap?!   О́zektegi ý Jasadym qoǵamda men uly, Tasaǵyp shyndyqty kelgemin. Mllıard masanyń yzyńy, Mıymdy ýlaǵan pendemin.   Qazaǵym– jyr-ánim, uranym, Tumarym-týǵan jer tósimde. Jurtynda ǵundardyń jyladym, Máńgilik kerýenniń kóshinde.   Pir tutyp miskinge tabynǵam, Úrkitip oıymnan Allany. «Aǵajaı-Altaılap» ańyrǵam, «Elim-aı» elimniń salǵany.   Bostandyq aýasyn ańsadym, Jaratqan jolymdy jalǵadyń. Bilmeımin shyrqalar qansha ánim, Arnadym ómirdiń qalǵanyn.   Alashpen tamyrlas tynysym, Tarıhym, taǵdyrym, tilim de. Obaldan bezingen týysym, Oralman ataıdy búginde.   Tanydym táńirim ıemdi Maımyldan azbaǵan ekenmin. Esimim enshimde bil ony, Bárimiz ıesi mekenniń!      Ańdatý Sóılesem ketem kósilip, Kerýenin oıdyń kóshirip. Kepteldi sózim kómeıge, Kektendi kózim kereńge, Kókbóri shabyt keshigip. Qaıdasyń qolda kıelim, Aǵytam oıdyń tıegin, Aqıqat aıtam sheshilip. Otanym ordam óz jerim, Qut meken izdep kelmedim, Qorqyttyń kúıin keshirip....   Kóremin baqyt baǵymdy, Beremin boıda barymdy. Qazaqtyń jeri baılyǵym, Azat bul elim aıbynym, Asqaqtaı shyrqa ánimdi. Táńirim jalǵyz kóktegi, Nuryńmen qoldap óp meni, Taptatpa jatqa arymdy. Kindikti ulmyn, erekpin, Jórgekke sábı bólettiń, Súıdirdiń adal jarymdy. Tiregim tilim, dinimde, Teksizge tartyp búlinbe, Qaınatpa qurǵyr qanymdy. Qolyma naıza aldyrma, Tulparǵa toqym saldyrma, Jolyńda qııam janymdy. Otyńa janǵan túspesem, Ultym dep ýdy ishpesem, It jesin sasyq tánimdi. Qıyrda júrgen baýyrlar, Elińdi jalǵyz tabyńdar, Shaqyram jylap bárińdi. Otardan júrip oıanǵam, Otaýym meniń óz ordań, Beremin bólip nanymdy. Tozbasyn deseń burymdyń, Azbasyn deseń tulymdyń, Búginnen jasa qamyńdy.                    Kóshim ketip barady Tabıǵattyń salǵandaı betine órnek, Keń jaılaýdyń kóńildi oty kernep. Kóshim ketip barady, kóshim ketip, Taý jolymen tarǵalań shoqyǵa órlep.   Aınalaıyn jaratqan qýatyńnan, Kóshpeı tańym joq qur atyrǵan. Tulparyn toıdyrǵan myń oqyrdan, Kóshim ketip barady shubatylǵan.   Kóshpeı qonǵan kórip eń qaı atańdy? Bizdiń úıdiń sary atan baǵy atandy. Shańyraq sap ádeıi sary atandy, Kósh aldyna júrgizdik aq apamdy.   Kún bulttanyp kenetten jańbyr jaýyp, Tosti mynaý kerýenniń aldyn qaýyp. Sumdyq jolǵoı qaraǵym baıqańdar dep, Nalymapty qart ana jaı muńdanyp.   Qııa joldan sary atan taıǵanaqtap, Baq dedi de jóneldi jardan attap. Apam sonda oıbaı dep qalbalaqtap, Buıda jibi qolynda qaldy alaqtap.   Atan saıda, al apam jar basynda, Eki ómirdiń tolqıdy aransynda. Sál bógelip turdy da alǵashynda, Aýyl kóshi qaıtadan jalǵasýda.   Aınalsada quzǵynǵa daıyn asqa, Sary atannyń tamǵan joq qany bosqa. Apam sonda sıynyp arýaqqa, Otyn bolǵan qarady shańraqqa.   Sary atanǵa ne sonda sor ilingen, Áli kúnge ketpeıdi kóńilimnen. Altaıdaǵy kóshimdi aıaqtatyp, Ata jurtqa attanǵan ómirimnen, Belgi berip turma dep jorydym men.   Shyqtym Altaı aqbas shyń, san jotańa, Qosh bol, tústi qoınyńnan jan qapaǵa. Sara atannyń buıdasyn apam meniń, Ata jurtta taǵyp tur sary botaǵa О́tkel Arǵy jaǵy Ertistiń bergi jaǵy, Ertegideı eligim endi bári. Jaǵalaýdy kezedi jan qumary, Sen  kináli emessiń, men kinaly.   Arǵy jaǵy Ertistiń atam qalǵan, Ah urǵyza beresiń aqaý jalǵan. Bergi jaǵy Ertistiń Otan qorǵan, Bozdatady beımezgil botańdy arman.   Týǵan jermen dýman el Ertis bólgen, Taǵdyrymdy aıyrdym men kúshpenen. Qarǵymaıdy botańnyń taqymynda, Arǵymaǵy atamnyń ter túspegen.