Qoǵam. "Páktigimdi satamyn"

... «Búgingi kómpis tilge odaǵaı kóringenimen, kóne tilde «bóde»  - «pák» degen sóz. Máńgúrt túgili zııaly qaýymnyń ózi de túsine bermeıtin tól sózimizdi orysshaǵa aýdaryp baryp moıyndatatyn ádetke salsaq- nevınnaıa, budan da dókirleı tússek –devstvennısanyń tóte aýdarmasy deýge bolady. Tilimizdi qotyr qylatyn bóten sóz ana tilimizdiń óleńnen órbıtin áýeni men tuńǵıyq tereńine qaıdan jetsin (Qalıhan Ysqaq). Qalyńdyqtyń qyz kúıinde, taza, abyroıly kelýine úlken mán bergen qazekemniń páktikke degen ińkárligi búgingi qoıyrtpaq qoǵamnyń óńeshine jutylyp barady. Qyryqynshy úıdiń tıymy da, qala berdi kúńnen tyıýy da búgingi jalbyrshashtardy raıynan qaıtara almaı otyr. «On ekige tolǵan soń boıjetken qyzy baryn bildirip oń jaqqa bóde úı tigetin qazaqtyń baıyrǵy salty. Bir jyl boıy báıbisheniń kúni qyzynyń etegin eldiń óseginen kúregeılep bóde úıdiń esigin kúzetýmen ótpek. Bóde úı, bóde úı, arman aı». (Qalıhan Ysqaq). Keńestiń kezinde Chehoslovakııaǵa baryp kelgen ákem: «Ol elde boıjetken qyzy bar otbasy úıiniń syrtyn kókpen boıap qoıady eken. Soǵan qarap-aq quda túsýshiler kele bastaıtyn kórinedi» dep aıtqanda tańqalatynbyz. Ár istiń baıybyna baryp, úlken parasatpen atqaratyn qazekemnen amal qalǵan ba? Stılıst jazýshy Qalıhan Ysqaqtyń «Bóde úıin» oqyǵannan keıin babamnyń baıyptylyǵyna bas ımeske amal qalmady. «Baıy búgin ólgendeı qolań shashty shashyp tastap, tyltıǵan tusaq bókseni tyltıma dambalmen tańyp tastap, mıtyń-mıtyń jorǵalaǵan qysyr bıkeshterdi kórgende meniń esime Bóde kempir túsedi. Bóde dúnıe bizderden alystap ketken eken-aý. Fánıden kóńili qalǵan bódeler ájelerimizben, analarymyzben birge baqıǵa attanyp ketken joq pa?» dep joqtaıdy Qalekeń. Rasynda bódeler búginde tym az dep ańyraýǵa shaq qalǵandaımyz. Basty maqsatymyz qoshqar múıiz oıýmen órnektelgen maqala jarııalaý emes. Ustanymymyz pák, perishte qyzdarymyzdy batpaǵyna batyratyn batystyq «brend ustanymdardan» arashalaý.  «Qyzdarymyz ne bop barady ózi?» degen oı ulttyq sezimge uıat uıalatady. Uıat, ujdan degen buryn qazaqtyń boıyna bitken fırmennyı ereksheligi syndy-tuǵyn. Tipti Bóde qyz brend bolatyndaı da tuǵyn. Alaıda... arynan bezgen qyz kóbeıip tur búginde. Tipti páktigimen, perishteligimen, perızat bolyp turmysqa shyǵýdy namys kóretin qoǵamǵa kep tirele me degen qaýip te joq emes. Búginde mektepte oqıtyn qyzdardyń jartysynan kóbi jynystyq ómirdiń dámin tatyp úlgergen degen bir dárigerdiń ýájin estidik jýyrda. Deneńdi dir etkizer dıagnoz, árıne. Bárimiz moral oqýdan sharshamaımyz-aý. Biraq ulttyq kalorııasy az sııaqty. Búgingi qyz da, ul da batystyń modasymen orazasyn ashyp júr. Uıat, páktik týraly áńgime aıta bastańyzshy, «sálem aıtyńyz» deıdi. Iаǵnı olardyń buǵan túkirgeni bar. Tek ózderiniki týra. Búginde uıada uıatty bilip ósken qyz az. Ondaı qyzdardyń klassıkalyq obrazyn izdeseńiz emge tappaısyz. О́ıtkeni pák bolý Qalıhan Ysqaqshalasaq bóde qyz bolý zamanýı standartqa saı kelmeıdi. «Kolhozdardyń» tirligi. Tipti búgingi joǵarǵy oqý ornyna jańadan túsken 1-shi kýrstyń qyzdaryn «balmuzdaq» dep ataıtynyn bireý bilse, ekeý bilmes. Iаǵnı saryaýyz balapan, áli táttiligin joımaǵan degen maǵynada shyǵar endi, bizdiń túsinigimizde. Baryn baǵalaı almaı júrgen qyzdarymyzdyń tirligin bas barmaqpen baǵalaı almaımyz endi. Rasy osy. Balany aqqutan ákep bermeıtini, ne bolmasa «taýyp alǵan daladan, túsip qapty shanadan» degenge ılana qoıýy da ekitalaı. Stop-kadr: búginginiń júgermekteri bárin qaıdan biledi? Báse dersiz. Qaıdan? Ishten bilip týmaıdy árıne. Jumystan qoly tımeıtin ata-ana balasynyń bos ýaqytynda tamaq iship otyrǵanynda alaqandaı qurylǵydan kóz almaı shuqylanyp otyratynyn baıqar. Baıqar da basty shaıqar da qoıar. Tipti sol sotkany aqtaryp kórgen ata-ana bar ma eken? Oıbaı-aý oǵan ýaqyt qaıda? Baladan góri jumys, aqsha qymbat bolyp turǵan zaman emes pe? Ne kórse de tynysh otyrsyn demeńiz. Báleniń bári sonyń ishinde. Sotkadaǵy soraqylyqtar jetip artylady. «Mynaýskı telefon áperdim balama» dep te maqtanbaı-aq qoıyńyz. Balańyzdy buzýǵa aparatyn tóte joldy daıyndap qoıdym deı berińiz. Álemdi sharlap, jańalyqtardy qarap, bilimin jetildirse meıli-aý, alaıda «qorshaýly baqtyń  tátti jemisine» qumartyp, balany qalaı jasaý prosesin úırenip júr me eken álde. Baıqap qoıyńyz. Artyqtyq etpes. Derttiń qozdyrǵyshyn sotkadan ǵana izdemeý kerek-aý. Teledıdar, ǵalamtor ispetti ustazdyń rolin atqaryp otyrǵan kórnekilikter jetip artylady. Boıdaqtarǵa «nege úılenbeı júrsiń?» deńizshi, «qyz joq» deıdi. Týra maǵynasynda emes. Qanyna bitken páktikke degen qumarlyq bolady árıne. Alaıda bireýdiń qańsyǵyna tap bolam ba dep qorqaqtaıtyndary da barshylyq. Sol sebepten perishte qyz izdeıdi. Alaıda o jazǵan shóptiń arasyna túsip ketken ınedeı taptyrmaıdy-aý shirkin!.. Qyz bitkenniń bárine topyraq shashyp kústanalaýdan aýlaqpyz. Uǵymyna uıat uıalaǵan perızattarymyz jeterlik. Alaıda sol adaldyq degenge «pozor» degen vırýsty juqtyryp almasa deısiń. «Ol moda emes» dep azǵyratyndardyń da jeteginde ketpese eken deısiń... Áýel basta atam qazaq alǵashqy neke túni «neke jaýlyq» atalatyn jaıma  tósep, tańerteń qalyńdyqtyń pák ekenine kózi jetken jeńgeleri enesinen súıinshi suraǵan. Bul úlken abyroı sanalǵan. Egerde kelin  aryna daq túsken bolyp shyqsa, ony masqaralap, betine kúıe jaǵyp, esekke teris qaratyp otyrǵyzyp, tesik qazan men synyq sháýgim ustatyp, eline qaıtarǵan. Bul qyz eliniń betine de shirkeý bolyp, aqyrynda eldiń betine qaraı almaı qalǵan soń ózin-ózi ólimge qıǵan mysaldar az bolmaǵan. Osyndaı masqaralardy estip ósken qyz mundaıdan boıyn aýlaq ustaǵan... Al búginde bul másele qoǵamnyń qotyry bolyp tur. Qasyǵan saıyn qanyńdy shyǵaryp, janyńdy aýyrtyp turatyny bar. «Shyryndy jerde shybyn kóp». Buǵan árıne jigitqumar, jeńiltektikke bir ıyǵyn berip turatyn betpaqtardyń ózi de kináli.  Qara bet bolǵandarǵa tas atyp óltiretin Qunanbaıdyń zamany ótken. Sol zamandaǵy zań zákún oryndalsa múmkin mundaı sumdyqtar bolmas pa edi? Tarıh ne deıdi? Seksýaldy revollıýsııanyń san alýan túrin bastan ótkergender báribir de páktikti jaqtaıdy. Rımdi Desıı ımperatory basqaryp turǵan shaqta páktiginen aıyrylyp turmysqa shyqqan qyzdarǵa úlken aıyppul salǵan.  Saýd Arabııasynda buzylǵan qalyńdyqty baýyzdap óltiretin bolǵan, olaı bolmaǵan kúnde de qyzdy úıinde áke-sheshesi sý toltyrylǵan haýyzben kútip alǵan. Qyzdyń sońǵy amaly sýǵa túsip, tunshyǵyp ólý bolǵan. Irannyń Belýdjıstan aımaǵyndaǵy ár úıdiń aldynda neke aǵashy ósip turady. Eger toıdan keıin bári durys bolmasa kúıeýi áıelin osy aǵashqa asyp óltirgen.  Ejelgi Rýste neke túninen keıin buzylǵan neke tósegin qonaqtarǵa kórsetetin salt bolǵan. Pák bolyp shyqpasa da toı toqtamaǵan. Biraq áıel ómiriniń sońyna deıin buzylyp kelgendigi úshin kúıeýiniń tepkisinde, ıt azappen ómiri ótken... Búginde  seksýaldy   tóńkeris óz jemisin berdi. Demokratııasy gúldep turǵan Amerıka jastarynyń tym buzylyp ketýimen kúresip jatsa, Reseıde qyzdar besikten beli shyqpaı jatyp jynystyq qatynasqa túsýde... Páktik búginde qolǵa túspes asylmen astas. Bireýler saqtaıdy, búlingender qaıta qalpyna keltirip alady. Búginde ekonomıka salasyna qatysty qaıta óńdeý degen sóz jıi qoldanylatyn bolyp júr. Nekege qatysty qaıta qalpyna keltirý degen modaǵa aınalyp barady. Rasynda búginde búlingender bildirmeı qaıta qalpyna keltirip alatyn bolǵan. Páktigińdi qalpyna keltirip beredi Reseıe 1962 jyly gımenoplastıka – ıaǵnı qyzdyqty qalpyna keltirý otalary jasala bastady. Al elimizde 1990 jyldardan bastaý alady. Ejelgi grek mıfine sensek neke qudaıy Gımeneı sanalǵan. Gımenoplastıka sonyń qurmetine osylaı atalǵan...Árıne «tesik monshaq jerde qalmas». Alaıda arynan aıyrylyp kelgen qyzda qandaı abyroı bolsyn?.. Qysqa merzimdi qyzdyq perde 7-10 kúnniń kóleminde aınymaı turady. Ony qyzdyq perde bolatyn aımaqty tigý, qysý degendeı amaldar arqyly iske asyrady. Al uzaq merzimdisi kúrdeli jolmen jasalady.  Moral máselesin bylaı qoıǵan kúnniń ózinde, jasandy jolmen qalpyna keltirilgen qyzdyq perdeniń operasııa jasatýshyǵa tıgizer zııany bar. Jaı zııandylyq emes, densaýlyqty qaterge tigetin zııandylyq. Mundaı hırýrgııalyq operasııa jasatqan áıeldiń basqa músheleriniń qyzmeti buzylýy yqtımal. Odan basqa, qany uıýyp, júıke júıesinde zaqymdanýlar bolady. Reseıde mundaı operasııalardyń quny  10 000 rýblden joǵary bolady. Al bizde uzaq merzimdisi 160 myń teńge turady.  Al eki-úsh kúnge arnalǵanyn 30-75 myń teńgege jasatýǵa bolady. Bir-eki mysal... Birinshi mysal: Kezinde aýylda ábden ataǵy shyqqan boıjetken bir jigittiń etegin ustap turmysqa shyǵýdy kózdeıdi. Aqyry qaqpanyna bireýdi túsiredi de. Dárigerge baryp, kózdegenine de qol jetkizedi. Betashar bolyp, jurttyń aıaǵy basyla bere kelinniń qolynan sháı ishpek bolǵan bir top úlkender zalǵa kiredi. Osy kezde sháınegin kóterip, júzin tómen salǵan jas kelinshek sháı quıa bastaıdy. Tórde otyrǵan dárigermen kózi túıisip qalǵan kezde ekeýi de esten tana jazdaıdy. Dáriger arsyz kelinniń enesiniń qurbysy bolyp shyǵady. Gıppokrat antyna saı dáriger jumǵan aýzyn ashpaǵan kúıi ketedi. Ekinshi mysal... Oń jaqta otyryp oınaqtap júrip ot basyp qalǵan qyz bettiń aryn belge túıip ózin súıgen jigitke turmysqa shyǵady. Árıne páktigin tiktirip alyp. Jigit ata-anasyna salmaǵyn salmaı kúni-túni jumys istep, baspana, kólik alyp, toıdy da ózi jasaıdy. Munaı kompanııasynda jumys isteıtin qaltaly jigitti qarmaǵyna iliktirgen qyz muny da az kórip jan qurbysyna «myna aqymaq eshteńe sezbeıdi. Bilmeı qalǵany jaqsy boldy» dep kúıeýin mazaqtap sms jazyp jiberedi ǵoı. Ony kúnderdiń kúninde kúıeýi oqyp qoıady. Jan qurbysyn qysyp barlyq shyndyqty bilgen kezde adaldap mal tapqany qaıdaǵy joq haramǵa buıyrǵanyna qatty ashynǵan jigit aldampazdy úıinen qýyp shyǵady. Mundaı mysaldar jetip artylady. О́tiriktiń quıryǵy bir aq tutam. Báribir ashylady... Sondyqtan da qara kóz qyzdarymyz aryn jasynan saqtasa deısiń... Búginde ǵalamtor betterin «Páktigimdi satamyn» degen jarnama qaptap ketken. Tap bir úıimdi ne bolmasa kóligimdi satamyn degen sııaqty. Organ satamyn degenniń qasynda bul qumanmen qolyna sý quıyp berýge de jaramaı qaldy. Ázirge bul basqa elderde. Biraq keıde ultymyzdyń atyna uıat keltiretinderi de joq emes. Byltyr Reseıde oqýǵa túse almaı qalǵan qyz páktigin 10 myń dollarǵa baǵalap aıdy aspanǵa shyǵarǵan edi. Tipti brazılııalyq bir qyz 800 myń dollarǵa baǵalaǵan-tyn abyroıyn. (Eliktegish, solyqtaǵysh qyzdarymyz muny ilip áketpese deńiz). Etegin jel kótermegen jelkildep ósip kele jatqan qyzdardy saýdaǵa salatyndar  az emes. Byltyrǵy jyly Aqtóbede pák qyzdardy 300 myń teńgege saýdalaǵan sýtenerlar ustalyp jazasyn alyp edi. Páktik ıdeal bolýdan qalǵan qaqsal qoǵamda bárin kútýge bolatyn syqyldy. Páktigin bir satyp, ony qaıta qalpyna keltirip alyp eki jep bıge shyǵyp otyrǵandar da joq emes. Tal boıynan tabylmaıtyn ardy «tikkenmen» ornyna keler me? Abyroıynan aıyrylyp qalǵan  qyzdardyń qarmaıtyn taly — gımenoplastıkanyń da tasy órge domalap tur búginde. Onyń búginde qoljetimdi bolyp turǵany da arsyzdarǵa qolaı bop tur. Túngi kóbelekterdiń kópshiligin stýdent qyzdar quraıdy degende aınalamyzdan uratyn aǵash tappaı qalyp ek. Al endi bir dáriger tipti shalqamyzdan túsirdi. «Buryndary gımenoplastıka jasatýǵa suranys kóp bolatyn. Búginde azaıyp barady. Demek jigitter qyz, qyz emes ekendigine qaramaıtyn bolǵany da». Mundaı masqarany estımiz dep oılamap ek... Taqyryptyń túıinin tolassyz tyıym dep túsinbeńiz. Ashy aıtyp ashyndyra almasaq, tushy aıtyp tushyndyra bilmesek, bizge syn.

Avtor: Baqjan Shaıdýlla

"Alash aınasy"