Qazaqtardyń Qazaqstanǵa oralýy is júzinde múmkin emestigin ashyq málimdeýge májbúrmiz

Jaqynda       Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri      Serik Ahmetov qol qoıǵan Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2014 jylǵy 19 aqpandaǵy № 111 qaýlysy  qoldanysqa engiziledi. Ol - "Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turatyn azamattyǵy joq adamdarǵa kýálikter jáne sheteldikterge turýǵa yqtııarhattar berý", "Sheteldikter men azamattyǵy joq adamdardy tirkeý jáne olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turýǵa ruqsat berý", "Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn qabyldaýdy jáne odan shyǵýdy tirkeý" jáne "Qazaqstan Respýblıkasynda bosqyn mártebesin berý jáne uzartý" memlekettik kórsetiletin qyzmetter standarttaryn bekitý týraly dep atalady.

        Esterińizde bolsa, K. Másimov Úkimeti tusynda  «Sheteldikter men azamattyǵy joq adamdardy tirkeý jáne olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turýǵa ruqsat berý boıynsha memlekettik qyzmet standartyn bekitý týraly» QR Úkimetiniń 2009 jylǵy 14 jeltoqsandaǵy №2102 «ózgerister engizý týraly» QR Úkimetiniń 2012 jylǵy 28 naýryzdaǵy №362 Qaýlysy boıynsha elge kelip, QR azamattyǵyna ótinish bergen óz qandastarymyzdan «kelgen elinde sottylyǵynyń bar bolýyn ne joqtyǵyn rastaıtyn qujatty» talap ete bastaǵan bolatyn. Al, kelgen elinen alyp kelgen sol qujatqa sol eldiń osyndaǵy dıplomatııalyq ókildikteri mór basyp maquldaıtyn bolǵan. Qazaq kóshiniń jırma jyldan asa tarıhynda elge oralǵan qandastarymyz dál osyndaı qoldan qıyndatylǵan kedergige kezdesken emes edi.

Biz Serik Ahmetov Úkimet basyna kelgende sol baıaǵy qazaqy kóńilmen, atalǵan kemshilikter tez arada jónge salynady dep úmittengen bolatynbyz. Biraq, «bir qyzymnan bir qyzym soraqy» degendeı, C. Ahmetov K. Másimovten de asyp túsip «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine eńbek kóshi-qony máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańy jobasynyń daıyndap qabyldatý arqyly el bıligi 22 jyl boıy tabandy júrgizip kelgen kóshi-qon saıasatyn bir jolata qurdymǵa ketirdi. Endi S. Ahmetovtyń atalǵan qaýlysynan keıin, shetelderdegi qandastarymyzdyń Qazaqstanǵa oralýy is júzinde múmkin bolmaıtyndyǵyn ashyq málimdeýge májbúrmiz.

Endi S. Aqmetov qaýlysynan týyndaıtyn naqty zardaptarǵa taldaý jasap kórelik.  Atalǵan qaýlymen bekitilgen  «Sheteldikter men azamattyǵy joq adamdardy tirkeý jáne olarǵa  Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turýǵa ruqsat berý» memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda: «Memlekettik kórsetiletin qyzmetti alý úshin qyzmetti alýshy osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 2-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha óz qolymen memlekettik nemese orys tilinde toltyrylǵan Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turýǵa ruqsat berý týraly ótinish (budan ári – ótinish) beredi. On alty jasqa tolmaǵan nemese áreketke qabiletsiz bolyp tabylatyn kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ótinishin ata-anasynyń biri nemese zańdy ókili beredi. О́tinishke mynadaı qujattar qosa beriledi: 1) ulttyq pasporttyń kóshirmesi jáne túpnusqasy, azamattyǵy joq adamnyń qujaty, ótinish berý kúnine olardyń jaramdylyq merzimi kúntizbelik 180 (bir júz seksen) kúnnen artyq bolýy tıis;  birlesken qoldaýhat berý kezinde: balanyń týý týraly kýáliginiń nemese 16 jasqa tolmaǵan balanyń jeke basyn kýálandyratyn basqa qujattyń kóshirmesi jáne túpnusqasy;    2) Qazaqstan Respýblıkasynda bolýdyń zańdylyǵyn rastaıtyn qujattyń kóshirmesi; 3) onyń azamattyǵy memleketiniń jazbasha kelisimi retinde bolýy múmkin ketý paraǵy ne shetelge turaqty turý úshin shyǵýǵa ruqsatty rastaıtyn basqa qujat (bosqyndar dep tanylǵan nemese Qazaqstan Respýblıkasynda baspana berilgen sheteldikter men azamattyǵy joq adamdardy qospaǵanda); 4) óziniń tólem qabilettiligin rastaý týraly qujat. Oralmandardan, Qazaq Keńestik Sosıalıstik Respýblıkasynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynda týǵan nemese buryn azamattyǵynda bolǵan burynǵy otandastardan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń negizinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alý quqyǵy bar adamdar jáne birge kelgen olardyń otbasy múshelerinen tólem qabilettiligin rastaý týraly qujat talap etilmeıdi; 5) azamattyǵy tıesili jáne (nemese) turaqty turatyn memleketindegi sottylyǵy (sottylyǵynyń joqtyǵy) týraly qujat; 6) 14-ten 16 jasqa deıingi balanyń Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turýǵa notarıaldy kýálandyrylǵan kelisimi; 7) aryz berýshige baspana usyný týraly jeke nemese zańdy tulǵamen shart ne sheteldiktiń ne azamattyǵy joq adamnyń turýyna jáne turaqty tirkeý esebine qoıýǵa notarıaldy rastalǵan kelisim; 8) Qazaqstan Respýblıkasynyń medısınalyq mekemesi bergen medısınalyq kýálandyrý týraly anyqtama; 9) ólshemi 35x45 mm 4 fotosýret (fotosýret aryz berýshiniń jasyna sáıkes bolýy jáne qatań túrde jaryq jerde aldynan túsirilýi jáne adamnyń beti fotosýrettiń jalpy alańynyń 75%-ǵa jýyǵyn alýy tıis); 10) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda turaqty turatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen nekede turatyndar neke týraly kýáliktiń kóshirmesin jáne jubaıynyń (zaıybynyń) jeke basyn kýálandyratyn qujatty usynady» - dep belgilengen.

Jańa qaýlyda kórsetilgen sheteldikter, nemese ýaqytsha sheteldik tólqujatpen kelgen óz qandastarymyz ótinishpen birge usynatyn on túrli qujattyń ishinde «onyń azamattyǵy memleketiniń jazbasha kelisimi retinde bolýy múmkin ketý paraǵy ne shetelge turaqty turý úshin shyǵýǵa ruqsatty rastaıtyn basqa qujat» jáne « azamattyǵy tıesili jáne (nemese) turaqty turatyn memleketindegi sottylyǵy (sottylyǵynyń joqtyǵy) týraly qujat» 2012 jyldyń sońǵy jartysynan buryn, ıaǵynı, K. Másimovtyń 2012 jylǵy 28 naýryzdaǵy №362 Qaýlysy qoldanysqa enýden buryn, elge oralǵan ulty qazaq azamattardan talap etilmeıtin. Al, S. Ahmetov sol qatelikti aına qatesiz qaıtalap otyr.

 Bul jerde atalǵan qujattardy ákelý qanshalyqty qıyn degen suraqtyń óz - ózinen týyndaıtyny bárimizge belgili. Ashyǵyn aıtqanda, atalǵan eki túli  qujattardy ákelý qarapaıym oralmandar úshin quqyqtyq turǵydan múmkin bolǵanymen,  is júzinde múmkin emes. Mysaly, Qytaıdan  «ketý paraǵy ne shetelge turaqty turý úshin shyǵýǵa ruqsatty rastaıtyn  qujat» alý úshin «QHR azamattarynyń shegaradan kirip – shyǵýy týraly» zańy «atqarý erejesiniń» 4- babynda azamattardyń shetelderge bir jolata qonys aýdarý úshin mindetti talap etiletin qujattar jónindegi túsiniktemesinde: «Osy atqarý erejesi 3-babynyń 4- tarmaǵynda aıtylǵan arnaıy kýálik degenimiz: Shetelderge shyǵyp qonystanýshylar úshin ózderi qonystanatyn jerdegi týys-týǵandary men dos-jarandarynyń kelisilgen qonystanýǵa shaqyrylǵandyǵy jónindegi kýáligi nemese baratyn memleketiniń (quziretti organdarynyń) olardyń qonystanýyn ruqsattaǵandyǵy jónindegi kýáligi»-dep aıqyn jazylǵan.  Demek, Qazaqstan memleketiniń (quziretti organdarynyń) olardyń qonystanýyn ruqsattaǵandyǵy jónindegi kýáligi bolmasa, ol jaqtaǵy qandastarymyz ózderiniń tarıhı otanyna qonys aýdarýy úshin, Qytaıdan ketý paraǵy ne shetelge turaqty turý úshin shyǵýǵa ruqsatty rastaıtyn  qujatqa qol jetkize almaıdy.  Al bizde 1999 jyldan bastap bir mezgil qoldanysqa engen, taǵdyr tálkegimen bólinip-jarylǵan otbasylardyń halyqaralyq adam quqyqtary paktileri negizinde shetelderdegi týystaryn ózderiniń jeke kepildigi arqyly, quziretti organdardyń kesimimen shaqyryp alýynyń da joly jabylǵaly segiz jylǵa aıaq basty. Mine, osyndaı jaǵdaılarǵa baılanysty Qytaıdan keletin qandastarymyz eki eldiń ortasynda seńdeı soǵylysyp, tabanynan tozýda.

S. Ahmetov qaýlysynyń myna bir tusy da taldaý jasaýdy qajet etedi. Qaýlyda: «Oralmandardan, Qazaq Keńestik Sosıalıstik Respýblıkasynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynda týǵan nemese buryn azamattyǵynda bolǵan burynǵy otandastardan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń negizinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alý quqyǵy bar adamdar jáne birge kelgen olardyń otbasy múshelerinen tólem qabilettiligin rastaý týraly qujat talap etilmeıdi» -dep jazylǵan. Bir qaraǵanda qaýlyda oralman qandastarymyzǵa aıryqsha bir qamqorlyqtyń, meıir-shapaǵattyń lebi esip turǵandaı seziledi. Biraq, jaǵdaı biz oılaǵannan múlde basqasha.

Osy ótken kúzde ǵana el-jurttyń qatty ókpe-renishin týdyrǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine eńbek kóshi-qony máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasynyń qabyldanyp, ómirge joldama alǵandyǵyn halyq umyta qoıǵan joq. Sonda «QR Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańynyń 23 babyndaǵy redaksııaǵa sáıkes:  «QR Úkimeti oramlandarǵa qolaıly dep belgilep bergen aımaqtarǵa qonystanǵan etnıkalyq qazaqtar QR-da turaqty turýǵa ruqsat alarda tólem qabiletin rastaýdan bosatylady»-delingen. Mundaı ózgertýden shyǵatyn qortyndy budan bylaı elge oralǵan qandastarymyz QR Úkimeti oralmandarǵa qolaıly dep belgilep bergen aımaqtarǵa qonystanbaǵan jaǵdaıda, olar tólem qabiletin rastaýdan bosatylmaıdy degen sóz. Bir qyzyǵy, tek etnıkalyq qazaqtar ǵana  QR Úkimeti oralmandarǵa qolaıly dep belgilep bergen aımaqtarǵa qonystaný mindetti bolady da basqa Qazaq Keńestik Sosıalıstik Respýblıkasynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynda týǵan nemese buryn azamattyǵynda bolǵan burynǵy otandastardan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń negizinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alý quqyǵy bar adamdar jáne birge kelgen olardyń otbasy músheleri keń baıtaq qazaq jeriniń kez-kelgen buryshyn tańdap qonystana beredi. Olarǵa eshqandaı shekteý joq! О́z otanynda shekteýge, alalaýǵa, keýdeden ıterip qaqpaılaýǵa bolatyn óz qandastarymyz ǵana.

   Qaýlyda taǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń negizinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alý quqyǵy bar adamdar jáne birge kelgen olardyń otbasy músheleri degen tirkes bar. QR kimdermen halyqaralyq sharttar jasasty deısiz ǵoı. Endi osyǵan aıaldaıyq. Qazirgi kezde azamattyqty jeńildetilgen tártippen alýǵa baılanysty 1996 jyldyń 17 qańtarynan bastap qoldanysqa engen Qazaqstan men Belorýsııa arasyndaǵy jáne 1999 jyldyń 26 aqpanynan bastap kúshine engen Qazaqstan, Belorýssııa, Qyrǵyzstan jáne Reseı arasyndaǵy halyqaralyq kelisimderdi ataýǵa bolady. QR zańnamalarynan joǵary turatyn halyqaralyq sharttarǵa sáıkes, atalǵan elderden elimizge qonys aýdaratyndar úsh-aq aıda QR azamaty atanady. Al, oralman baýyrlarymyzǵa QR Úkimeti oralmandarǵa qolaıly dep belgilep bergen aımaqtarda turyp, tabany kúrekteı tórt jyl saryla kútýine týra keledi. Mine, táýelsiz qazaq úkimetiniń memleket qurýshy ultqa kórsetken qurmetiniń sıqy.

Calystyrý úshin aıta keteıik, bizge únemi úlgi-ónege bolyp kórinetin Reseı bıligi jaqyn kúnderden beri ásire ultshyldyǵymen kózge túsip, etnıkalyq orystardy ǵana emes, buryn Reseı ımperııasy men SSSR aýmaǵynda turǵan orys tildi azamattarǵa da erekshe qamqorlyq tanyta bastady. «Spravedlıvaıa Rossııa» fraksııasy usynǵan zań jobasy boıynsha «Azamattyq týraly» zańǵa ózgeris engizý  arqyly Reseı aýmaǵynda turmaı-aq, birinshi azamattyǵynan bas tartpasa da, Ýkraına azamattaryna nebári eki aıdyń ishinde Reseı azamattyǵyn berýge bolady eken. Al, Reseı úkimeti de naýryzdyń 4-i kúni «Shet memleketterdiń azamattyǵynan bas tartqan, orys tilinde sóıleıtin azamattarǵa  Reseı azamattyǵyn berýdiń jeńildetilgen tártibi týraly» jańa zań jobasyn usyndy.  Bul joba boıynsha Reseı azamattyǵy buryn Reseı ımperııasy men SSSR aýmaǵynda turǵan orys tildi azamattarǵa beriledi. Olar Reseı aýmaǵynda jarty jyl tursa jetkilikti.

Reseı Dýmasynyń qaraýyna usynylyp jatqan zań jobalary eshqandaı taldaý men túsindirýdi qajet etpeıdi. Kópshilik daýyspen qabyldanyp ketýi de bek múmkin. Sebebi, Reseı Parlamenti de bizdikinen jetisip turǵany shamaly. Tek bizdiń uıqymyzdy qashyratyny – ógizge týǵan kún buzaýǵa týa ma degen úreı ǵana. Alla sodan saqtasyn!

Raqym AIYPULY

Abai.kz