Ámirjan Qosanov: Memleket ataýyn ózgertý – oıynshyq emes!

   «Kazaqstandy» «Qazaq eli» dep ataýdy usynǵan prezıdenttiń usynysynyń astarynda ne jatyr? Menińshe, bul – osy ýaqytqa deıin memleket atyn «qazaqylandyrý» týraly bastama kóterip kele jatqan biraz uıymdar men tulǵalardyń usynysynyń ábden oryndy ekendigin ári onyń ýaqyty kelgenin moıyndaý. Ol turǵydan alǵanda, prezıdenttiki ábden durys. Jalpy, saıası turǵydan alǵanda qazaq ultynyń múddesin mensinbeı ári kóre almaı júrgen belgili toptar úshin bul degenińiz - myqty sıgnal. Bizben aıtysýǵa eti úırenip qalǵan olar endi prezıdentpen sóz talastyryp kórsin! Sonymen birge, el ataýyn ózgertý – asa mańyzdy, kerek deseńiz, tarıhı turǵydan aıtqanda, myń jylda bir bolatyn sharýa, sondyqtan asyǵyp-úsigýdiń keregi joq. Kelisip qoıǵan at kemshin bolmas. Jańa ataýdy ishki jáne syrtqy alǵysharttar men faktorlar turǵysynan meılinshe tereń zerttep alý kerek. Máselen, jańa ataý halyqaralyq arenada, máselen, aǵylshyn jáne basqa tilderde qalaısha trasnkrıpsııalanady? El azamattary qalaı atalmaq jáne tb.? О́z basym «Qazaq Respýblıkasy» degen ataýdy qalar edim. Bul ataýda memlekettiń ıesi men onyń saıası damýynyń basty baǵyty – respýblıka, ıaǵnı «halyq bıligi» - naqty túrde kórsetilgen. Sonymen birge, memleket ataýyn ózgertý – qazirgi qoǵamdaǵy mańyzdy jalǵyz sharýa dep aıtýdan da aýlaqpyn. Ýaqyt kele, oǵan da kelermiz. Bir anyǵy - mundaı bastama el ishinde qordalanyp qalǵan ózekti problemalardy – jumyssyzdyq, baspananyń joqtyǵy, jalaqy men zeınetaqynyń azdyǵy, áleýmettik teńsizdik – sheshe qoımaıdy. Bálkim, osynaý ıdeıany jarııalaı arqyly bılik jurttyń nazaryn sol problemalardan basqa jaqqa burǵysy keletin de bolar. Ne bolsa da bárin, sonyń ishinde, osy bastamanyń baıandy bolýyn ne bolmaýyn, ýaqyt kórsetedi. Bılik bir nárseni bastap, sosyn onyń aıaǵy sıyrquıymshaqtanyp ketetini de bar emes pe?...

     Memlekettiń ataýyn qazaqylandyrý ıdeıasy durys-aq. Eskerer mynadaı jaıttar bar. О́z tilimizdegi ataýymen qatar onyń, máselen, aǵylshyn tilindegi transkrıpsııasyn jáne el azamattarynyń sol ataýǵa baılanysty atalýyn da myqtap eskerý qajet dep oılaımyn. Jáne de elbasynyń bul usynysy el ishinde qordalanyp qalǵan mańyzdy problemalardy tasada qaldyrmaýy tıis.

P.S.:  Keıbir beıresmı málimdemelerge  qaraǵanda, bul  ıdeıa  2014 jyly sáýirde  qabyldanatyn "Eýrazııalyq Odaq" týraly  kelisimshartty  búrkemeleýdiń  biramaly desedi. Qoǵam nazaryn  ýaqytsha osy máselege  aýdaryp, ekinshi túıindi sheshýdiń joly  bolyp júrmese  ıgi. "Qazaq eli" ıdeıasy parodoksaldy  qubylys sekildi. Polıetnosty memleketti bir ulttyń  atymen ataý elimizdiń kópvektorly saıasatyna qarama-qaıshy emes pe?  El bolashaǵanyna qatysty mundaı jotaly  másele  árbir otandasymyzdyń kókeıinde júrse kerek. Al,  siz ne  deısiz,  qazaq balasy?