Foto: Qamshy.kz
Pandemııaǵa qaramastan qazaqstandyqtardyń qarjylaı tabysy artyp, 2021 jylǵy II toqsan qorytyndysy boıynsha 205 myń teńgege jetken. Bul – sáıkes kezeńmen salystyrǵanda 12,6 paıyzǵa joǵary. Alaıda qymbatshylyq saldarynan tapqan tabysty tutyný taýarlaryna jumsaý kórsetkishi de aldyńǵy jyldarǵa qaraǵanda edáýir kóp. Jyldyq ósim 17,9 paıyzǵa teń. Sáıkesinshe, aqshanyń qunsyzdanýy halyq turmysynyń tómendeýine ákelip soǵýda. 2021 jylǵy II toqsandaǵy resmı statıstıkaǵa saı, Qazaqstan halqynyń 4,5 paıyzy (855 myń adam) kedeı turady. Alaıda kedeılik deńgeıin anyqtaýda qoldanylatyn qazaqstandyq tásil kedeılikti tómendetip kórsetýge múmkindik beredi. Kedeılik shegin ólsheıtin álemdik standarttar elde 2 mıllıonnan astam adam kedeı turmys keshetinin kórsetip otyr.
Kedeılikti anyqtaýdyń birneshe konsepsııasy bar. Eýropanyń damyǵan elderinde salystyrmaly tásil qoldanylady. Ol boıynsha medıandyq tabystyń (qyzmetkerlerdiń 50 paıyzynan kóbi alatyn aılyq aqy) jartysy kedeıshilik shegin quraıdy. Statıstıka komıtetiniń málimetinshe, Qazaqstandaǵy medıandyq jalaqy 142 myń teńge. Osylaısha, eýropalyq konsepsııaǵa saı, aılyq jalaqysy 71 myń teńge deıingi azamattar kedeıler qatarynda.
TMD elderinde, sonyń ishinde Qazaqstanda absolıýtti konsepsııa qoldanylady. Bul tásil eń mınımaldyq qajettilikterge súıenedi. Oǵan saı, tabysy mınımaldyq qajettilikterdiń qunynan tómen adam kedeı dep sanalady.
Qazakstanda aıyna eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń (40 725 teńge) 70 paıyzynan az tabatyndar kedeı bolyp esepteledi. Iаǵnı aıyna 28 507 teńgege ómir súretin adam kedeı turady. Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý barysynda osy kórsetkish basshylyqqa alynady.
Al dúnıejúzilik bank esebi boıynsha Qazaqstanda kedeıler sany resmı derektegiden áldeqaıda kóp. Dúnıejúzilik bank kúnine 5,5 dollardan nemese aıyna 70 myń teńgeden az tabatyndardyń bárin kedeı dep esepteıdi. Qazaqstan ekonomıkasy týraly 2021 jylǵy 8 qańtarda jarııalanǵan "Daǵdarystan keıin qalypqa kelýdiń uzaq joly" atty baıandamada Qazaqstanda kedeılik deńgeıi 12-14 paıyzǵa deıin jetýi múmkin ekeni aıtylady.
Eger Qazaqstan joǵaryda atalǵan ózge konsepsııalardyń birine ótse, onda kedeılik deńgeıi joǵarylaıdy da, memleketke ataýly áleýmettik kómek úshin bıýdjetten qosymsha qarjy bólýge týra keledi.
Ekonomıst Maqsat Halyq eýropalyq tásil men Dúnıejúzilik bank konsepsııasy shynaıy jaǵdaıdy kórsetýge meılinshe jaqyn ekenin aıtady.
"Qazaqstan da osy tásilderge ótý kerek" degen ol osy formýla boıynsha eseptegende Qazaqstanda eń tómengi jalaqy 75 myń teńge, odan tómen eńbekaqy alatyndar kedeılik sheginde bolýy kerek dep sanaıdy. Alaıda mundaı esep boıynsha Qazaqstanda kedeılik sheginde turmys keship jatqandar sany 2 mıllıonnan asyp ketedi.
Sarapshy Qazaqstan kedeılikti esepteýdiń mundaı tásilin álemdik reıtıngte jaqsy kórsetkishke ıe bolýy úshin jasap otyr degen pikirde.
Sondaı-aq ol kedeılik shegin anyqtaýda eń tómengi kúnkóris deńgeıin negiz etip, sonyń 70 paıyzyn basshylyqqa alý esh qısynǵa kelmeıtinin, budan dereý bas tartý kerektigin atap ótti.
– Reseıdiń ózi álemdik tájirıbege ótip, tómengi jalaqyny medıandyq jalaqynyń jartysyna, kedeılik shegin medıandyq jalaqynyń 40 paıyzyna teńestirip otyr. Biz de osyǵan ótip, eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń negizinde shyǵarylatyn tásilden bas tartýymyz kerek, – deıdi ol.
Reseıde taıaýǵa deıin kedeılik shegi qazaqstandyq tásilge uqsas konsepsııamen anyqtalyp kelgen. Alaıda ol jaqta kedeılik deńgeıi eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 100 paıyzymen para-par bolǵan.
Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.
Pikir qaldyrý
pikir