Eks-prokýror: Murat Imandosov "ishpeı-jemeı" sottalyp otyr

Qyzylorda oblysy ákiminiń orynbasary Murat Imandosov Arys qalasyna bólingen qaıyrymdylyq qory qarajatynyń 80 mıllıon teńgesin qoldy qyldy degen aıyppen jazyqsyz sottaldy. Bul týraly prokýratýra salasynda uzaq ýaqyt istegen Ábdikárim Abdýllaev Qamshy portalyna joldaǵan hatynda málimdedi.

Atalǵan is boıynsha Qyzylorda oblysynyń eks-ákimi Qýanyshbek Ysqaqov 7 jylǵa, onyń orynbasary Murat Imandosov pen ákim apparatynyń basshysy Marat Delmuhanov 6 jylǵa sottalǵan.

"Murat Imandosovtyń aıyby" joq delingen hat mátiniń tolyq nusqasy tómende jarııalanyp otyr.

Elimizde sybaılas jemqorlyqpen kúres jumystarynyń qarqyndy júrgizilýi quptarlyq. Ásirese, memleket basynda jaýapty tulǵalardyń sheni men baılanysyna qaramastan, qylmystarynyń áshkerelenýi – búgingi qoǵamda úlken qoldaýǵa ıe. Nesine jasyramyz, sybaılas jemqorlyq qoǵamnyń barlyq salasyna enip, adamdardyń oı-sanasyna ústemdik quryp aldy. Keı jaǵdaıda  el tizginin senip tapsyrǵan basshylar jeke basynyń múddesin oılap, qylmysqa baratyny jasyryn emes. Sondyqtan quqyq qorǵaý organdarynyń bul qylmys túrlerimen aıaýsyz kúres júrgizýin qoldaımyz. Bul turǵyda sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi qyzmetkerleriniń eńbegi orasan ekenin moıyndaýymyz qajet.

Sonymen qatar sybaılas jemqorlyqpen kúresýde shekten shyǵyp, qyzbalyqpen adam quqyqtarynyń aıaq asty bolýyna, zańdy burmalaý jolymen dálel izdep adamdy qaralaýǵa tyryspaýymyz qajet, ıaǵnı asyra silteýge jol berilmeýge tıis. Tergeý organynyń tekserýine ilikken ár  adamnyń artynda qyl ústindegi taǵdyrlar tur.

Osy turǵyda oblysymyzdyń burynǵy ákimi Qýanyshbek Ysqaqov pen  orynbasarlary Murat Imandosov jáne Marat Delmuhanovtyń sot úkimimen ártúrli merzimge bas bostandyǵynan aırylyp, sottalýyna baılanysty buqaralyq aqparat quraldarynda, áleýmettik jelilerde bul azamattarǵa arasha túsip, ádildik surap otyrǵan olardyń otbasy múshelerimen qatar, oblysymyzdyń belgili azamattary da pikirlerin bildirip jatyr.

Atalǵan azamattarǵa qatysty qylmystyq isti sotta qaraý kezinde birneshe sot otyrystaryna onlaın júıesi arqyly qatysyp, M. Imandosovqa qatysty aıyptyń negizine alynǵan kýálardyń jaýabyn tyńdadym.

Imandosov Murat Samuratulyn jıyrma jyldan beri jaqsy bilemin, bir aýdanda qatar qyzmet atqardyq. Ata-anasynan alǵan jaqsy tárbıesimen qatar, óz salasynyń kásibı mamany. Memlekettik qyzmette mol tájirıbe jınaqtap, respýblıkamyzdyń túrli aımaǵynda jaýapty qyzmet atqarǵan belgili azamat. Qara basynyń qamy úshin emes, eldiń múddesi úshin eren eńbek etti. Salyq salasynda kóp jyldar qyzmet atqaryp, keıinnen Qazaly, Qarmaqshy aýdandarynyń ákimi bolyp, qarapaıym adamdardyń problemasyn sheshýge tikeleı aralasty. Qyzmette de, turmysta da qarapaıym bolyp qala bildi. Artynan jaman sóz ermedi. Qoly taza, namysyn, aryn satqan joq. Máselen, Qazaly aýdanynda atqarǵan aýqymdy jumystaryn qarapaıym halyq áli kúnge deıin jyr qylyp aıtyp júr ári ıgi isteriniń jemisin de kórip keledi.

Murat Samuratuly – qyzmette óz mindetterin atqarýda adamgershilik pen memleket múddesin qatar oılaıtyn memleketshil tulǵa. Jastaıynan elmen etene aralasyp, halyqtyń máselesin jeke basynyń jumysynan joǵary qoıatyny – otbasynda tárbıe alǵanynan bolý kerek. Aldyna kelgen muqtaj janǵa kómek berýdi borysh sanaıtyn. Sonyń dáleli bolar, búginde Murat Samuratuly jalaly bolǵanda, qarapaıym adamdardyń ózderi ara túsip, qoldaý kórsetip jatyr.

Menińshe, Imandosov Murat Samuratulyn kinálaýǵa bir ǵana kýániń "Túrkistan qalasynda salynyp jatqan monshanyń qurylysyna aýdarylǵan aqshany qolma-qolǵa aınaldyr" degen jaýaby negiz bolǵan. Jáne onyń ózi tergeýdiń basynda aqshany qolma-qolǵa aýdarý jaıynda tapsyrmany M. Delmuhanov berdi dese, keıinnen basqasha jaýap berip, bul tapsyrmany Murat Imandosov berdi dep ózgertken.

Birinshiden, kýá retinde aıyptap otyrǵan adamnyń ózi osy qylmysty jasaýda belsendi ról atqarǵan.

Ekinshiden, "monshaǵa qarjy jetpeı jatyr" dep, qorda jınalǵan aqshany surap, usynys jasaǵan da, qurylys fırmalaryn iriktep tańdaǵan da, olarǵa qarjyny jumsaýda tapsyrma berip júrgen de – qurylys basqarmasynyń burynǵy basshysy. Ol sotta da, tergeýde de dáleldengenimen, oǵan nazar aýdarylmaıdy. Eger 80 mıllıon aqshany qolma-qol ákelip ber dep tapsyrma bergen M. Imandosov bolsa, onyń oryndalýyn bir jarym aı boıy suramaǵany qalaı? Aqsha tamyz aıynyń basynda aýdarylady, al qolma-qolǵa tek qyrkúıek aıynda aınaldyrylady. Istegi dálelderdiń logıkasy boıynsha, Murat Samuratuly aqshanyń jumsalýy men qaıtarylý jaǵdaıynan múldem habarsyz bolǵan. О́ıtkeni ol qurylys salasyn basqarmaǵan, oǵan jaýapty bolmaǵan. Memlekettik qyzmette basqa áriptesiniń qyzmetine aralasýǵa jol berilmeıdi, ol tártip buzýshylyq bolyp baǵalanady. Sol sebepti qurylys salasyna jaýapty bolǵan orynbasary qyzmetine kirisken soń, Murat Imandosov bul máselemen aınalyspaǵan. Muny sotta jaýap bergenderdiń barlyǵy rastaıdy. Bar kinási – qarjy bolmaýynan monsha qurylysy toqtap qalmasyn dep memleket múddesin oılap, jany ashyǵanynan kúıip otyr.

Úshinshiden, burynǵy oblys ákimi Q. Ysqaqov jaýabynda Murat Samuratulymen abaılap, oılanyp sóılesetinin, olardyń qarym-qatynastary tek qyzmet babymen ǵana baılanysty bolǵanyn jáne oǵan mundaı tapsyrma bere almaıtynyn kórsetken.

Tergeý organy barynsha dálel izdep, jasyryn da, jarııaly da tergeý-izdestirý sharalaryn júrgizgen. Alaıda ondaı "sóz-áńgime" bolmaǵan soń, dáleldiń tabylmaýy da aqıqat emes pe? Sonda ózi qylmysty jasaýǵa qatysqan adamnyń kúmándi jaýabyna ǵana súıenip, adam sottalyp otyrǵan sııaqty.

Sondaı-aq "Syr meırimi" qorynyń dırektory jaýabynda oblys ákimi orynbasarynyń kómekshisi bolǵan M.Tasqaraev telefon soqty dep aıtqan. Al Tasqaraevpen bettesýde telefon soqpaǵanyn, 80 mıllıon jaıynda bilmeıtinin, Imandosov Murat bul jaıynda tapsyrma bermegenin estigen kezde óz-ózine kúmándanyp otyr. M. Imandosov qor dırektoryn buryn-sońdy tanymaıdy da, arasynda baılanys ta bolmaǵan. Ony ózi de rastap otyr. Mine, iste osyndaı qıyspaıtyn tustar kóp. О́kinishtisi, osyndaı azamat ishpeı-jemeı, basy-qasynda joq bola tura (bir aýyz sózi úshin) 6 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylyp, sottalyp otyr.

Sotta anyqtalǵan kez kelgen kúmán týdyratyn dálelder qosymsha tekserýdi qajet etedi nemese múldem aıyptaý negizinen alynyp tastalý kerek, ıakı dálel bolyp baǵalanbaıdy.

Qorǵaýshylardyń málimdeýi boıynsha, tergeý barysynda jiberilgen tergeý rettiliginiń saqtalmaýy sııaqty óreskel zań buzýshylyqtar jaıynda sotta ótinishhat berilgen eken. Endi joǵary sot ınstansııalarynda osy qylmystyq is ádil kózqaraspen qaralyp, zańdylyqtyń ústem bolatynyna úmitimiz bar.

Elimizde zań ústemdik quryp, adam quqyqtarynyń saqtalýy qamtamasyz etilgen jáne sot sheshimi men úkimderi kúmán týdyrmaǵan jaǵdaıda ǵana sotqa halyqtyń senimi kúmánsiz bolyp, bedeli artady. Tergeý organy quqyq buzýshylyq pen qylmysqa qarsy kúreste asyra siltep, qatelesip jatqan bolsa, sot mundaı zańsyzdyqtardy anyqtaǵan jaǵdaıda úzildi-kesildi joıýǵa sharalar qoldanýǵa mindetti. Sondyqtan sot qaralaýshy pozısııada bolmaı, ádildik pen shyndyqtan taımaı, adam taǵdyrynyń kepili bolýy tıis. Sonda ǵana halyqtyń senimi nyǵaıady.

Ábdikárim Abdýllaev,

prokýratýra salasynyń ardageri