Shyǵys Qazaqstanda Semeı polıgony qurbandarynyń rýhyna taǵzym etildi

Semeı polıgonynyń jabylǵan kúnine oraı QR memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev bastaǵan delegasııa ókilderi Shyǵys Qazaqstan oblysyna kelip, Semeı qalasyndaǵy ıadrolyq synaqtyń qurbandaryna arnalǵan monýmentke baryp, gúl shoqtaryn qoıdy.

Osydan 71 jyl buryn Semeı ıadrolyq polıgonynda alǵashqy synaq jumystary júrgizildi. Bul aýmaqta polıgon jabylǵanǵa deıin 456 atom men sýtegi bombasy jaryldy. Bastapqyda jarý jumystary jer betinde jasaldy. Keıin 100 metr jer astynda júrgizildi.

Semeı polıgonynyń aýmaǵy Belgııanyń teń jartysy

18, 5 myń sharshy metrdi quraıdy. Al polıgon saldarynan zalaldandyrylǵan aýmaq Germanııanyń 304 myń sharshy metrin quraıdy.

Iаdrolyq polıgonnan zardap shekkenderdiń naqty sany belgisiz. Keńes úkimeti kezinde júrgizilgen qupııa statıstıka joǵalyp ketken. Sondyqtan barlyq málimet tek shamamen osynsha bolýy múmkin degennen aspaıdy. Máselen polıgonnan 1,5 mln adam zardap shekti degen aqparat bar. Alaıda bul naqty kórsetkish emes.

1989 jyly Semeı polıgonynda sońǵy ret jerasty ıadrolyq synaq jasaldy. Alǵash ret álem kartasynda egemendi Qazaqstan memleketi óz ornyn oıyp turyp alǵanda, el prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń 1991 jylǵy 29 tamyzdaǵy «Semeı polıgonyn jabý» týraly jarlyǵyna qol qoıyldy. Sóıtip, álemdegi eń aýqymdy ıadrolyq synaq oryndarynyń biri jabyldy.

2009 jyly Elbasynyń bastamasymen BUU-nyń bas Assambleıasy 29 tamyz kúnin halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyl kúni dep jarııalady. Oǵan 26 memleket kirdi. Nátıjesinde 2010 jyly halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyl kúni bekitildi.

Ǵalymdar Semeı ıadrolyq polıgonynyń aýmaǵyndaǵy jer, sý, aýa men ósimdikterdiń lastanýyn áli kúnge deıin zertteýde. Basty mindet – bul aýmaqty sharýashylyq maqsatta qalaı paıdalanýǵa bolatynyn anyqtaý.

Búgin Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev, Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raımqulova, jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetovpen birge «О́limnen kúshti» monýmenti baryp, gúl shoqtaryn qoıyp, polıgon qurbandaryna taǵzym etti.

Saltanatty shara barysynda Memlekettik hatshy jarty ǵasyrǵa jýyq júrgizilgen ıadrolyq synaq jumystary Tuńǵysh Prezıdent, ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń batyl sheshimimen Keńes odaǵy basshylyǵynyń qarsylyǵyna qaramastan jabylǵanyn atap ótti. Bul óńir turǵyndarynyń ǵana emes, qazaqstandyqtardyń da ómirin saqtap qalýǵa arnalǵan óte mańyzdy tarıhı sheshim boldy.

Qyrymbek Kósherbaev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Semeı ıadrolyq synaq polıgonynyń jabylý kúnine oraı joldaǵan úndeýin oqyp berdi. 

– Polıgondaǵy ıadrolyq synaq aýmaǵy adamnyń densaýlyǵy men qorshaǵan ortaǵa orny tolmas zardap ákeldi. Polıgon jabylǵan soń Qazaqstannyń birinshi mindeti sol aýmaqta júrgizilgen ıadrolyq synaqtardyń saldarynan zardap shekken adamdar men aýmaqty áleýmettik jaǵynan ońaltý boldy. Osy maqsatta Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev: «Semeıdegi ıadrolyq synaq polıgonynan zardap shekken azamattardy áleýmettik qorǵaý týraly» zańǵa qol qoıdy. Zań aıasynda keshendi emdeý, saýyqtyrý, ońaltý, halyqty áleýmettik qorǵaý jáne burynǵy polıgon júrgizilgen aýmaqty áleýmettik-ekonomıkalyq turǵydan damytýǵa basa nazar aýdaryldy,  - dedi Qyrymbek Kósherbaev.

– Bul baǵyttaǵy júıeli jumystary áli kúnge deıin júrgizilýde. Qazirgi kúni Úkimet osy kategorııaǵa jatatyn azamattarǵa áleýmettik kepildik qarastyrýdy kezeń-kezeńimen jasaýda. Kelesi jyly keıbir eýropalyq memleketterdiń aýmaǵymen birdeı jerdi alyp jatqan 18,5 myń sharshy metrdi quraıtyn polıgon aýmaǵynda keshendi ekologııalyq zertteý jumystary aıaqtalady. 

Qazaqstan álem tarıhynda ıadrolyq qarýdan bas tartqan birinshi memleket bolyp sanalady. Bul ońaı sheshim bolǵan joq. Búginde Kýrchatov qalasyndaǵy ulttyq ıadrolyq ortalyqta biregeı mamandandyrylǵan termoıadrolyq energetıkaǵa baǵyttalǵan Tokamak iske qosyldy. Bul bolashaqta balamaly energııa kóziniń problemasyn sheshýge septigin tıgizedi. Osy Tokamaktyń kómegimen álem ǵalymdary óndiristik reaktorlardyń modernızasııalanýyn zertteı alady.

Aıta keteıik, Tokamak – qaýipsiz energetıkanyń kózi. Mundaı Chernobyl nemese Fýkýsımadaǵydaı jarylys bolmaıdy. О́ıtkeni Tokamakta saraptamalyq málimetterdi alýǵa arnalǵan termoıadrolyq otynnyń birneshe gramy ǵana bar. «Tokamakty» 2025 jyly iske qosyp, 2028 jyly qoldanysqa tapsyrý josparlanyp otyr. Qýantarlyǵy sol, Qazaqstanda júzege asyrylyp jatqan bul jobanyń aıasynda bolashaqta termoıadrolyq reaktordyń kómegimen taza ekologııalyq energııa kózimen qamtamasyz etýge bolady.