Abaı jáne Fırdaýsı tulǵasy men oı-pikirin salystyrý

Qazaq halqy men tanymal tulǵalarynyn arasynan Shyǵys mádenıetine tereń boılaǵan Abaı boldy. Abaı Semeı qalasyndaǵy Ahmed Reza medresesinde bilim alyp jatqanynda parsy, arab jáne túrki tildi aqyndardyń shyǵarmalarymen tanysady. Aqynnyń nazaryn ózine aýdartqan tulǵalardyń ishinde H ǵasyrda ómir súrgen ırandyq tanymal aqyn Fırdaýsı de bar edi.

Fırdaýsıdiń Shahname atty eńbegi men Abaıdyń shyǵarmalaryna jasalǵan taldaýlar olardyń oı-pikir turǵysynan kóptegen uqsas tustarynyń bar ekenin jáne Abaıdyń «Shahnamanyń» prozalyq jáne poetıkalyq aýdarmalarymen tanys bolǵandyǵyn kórsetedi. Osyndaı uqsastyqtardy Abaı óleńderindegi batyrlardyń esimderinen, qarýlardyń ataýlarynan, onyń ishinde Abaıdyń kelesi óleń joldarynan ańǵarýǵa bolady:

* Tas dýlyǵa, tas saýyt kıingenim,

   Denemdi qysyp jatyr búgin meniń.

   Oq pen qylysh buzbastaı kıinsem de,

   Qaıran atym, ıeń joq jalǵyz seniń.

* Eskendir, Temir, Shyńǵystaı

   Musylmanda ataqty.

Sonymen qatar Abaı jel men borannan qulap qaıta qalpyna kele almaǵan qaıyńnyń jaǵdaıyn mynandaı ádemi óleń joldarymen sıpattaıdy:

* Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn,

Bas uryp qara jerge sulaǵanyn.

Japyraǵy sarǵaıyp, ólimsirep,

Baıǵustyń kim tyńdaıdy jylaǵanyn?

Abaı óziniń qara sózderinde otandastaryn oqý-bilimge, óz ana tilderinen basqa arab, parsy jáne orys tilderin úırenýge shaqyrady:

* «Sol óristetip, órisimizdi uzartyp, qumarlanyp jıǵan qazynamyzdy kóbeıtsek kerek, bul jannyń tamaǵy edi. Tánnen jan artyq edi, tándi janǵa bas urǵyzsa kerek edi.» (Jetinshi sóz)

* «Ǵylymsyz ahıret te joq, dúnıe de joq. Ǵylymsyz oqyǵan namaz, tutqan oraza, qylǵan haj, eshbir ǵıbadat ornyna barmaıdy» (Onynshy sóz)

Abaı ynaıy qulshylyqtyń basty shartyn ıman men ǵylym úırený dep atap, mynadaı keńes beredi:

* Paıda oılama, ar oıla,

Talap qyl artyq bilýge.

Artyq bilim kitapta,

Erinbeı oqyp kórýge.

Fırdaýsı Shahnamasynyń keı tustarynda da ǵylym men bilimniń mańyzdylyǵy men qundylyǵyn dáripteıdi. Mysaly, shyǵarmanyń alǵashqy beıtterinde bylaı delingen:

توانا بود هر که دانا بود        ز دانش دل پير برنا بود

( Bilimdi adam ǵana myqty bolady, bilim qartaıǵan júrekti jasartady)

تو را دانش ودين رهاند درست     ره رستگاري ببايدت جست

(Bilim men din seni qutqarylýǵa jeteleıdi )

Abaıdyń dinı dúnıetanymynda ótirik pen ǵaıbat aıtý, menmendik, jalqaýlyq pen ysyrapshyldyq adamnyń bes dushpany dep atalady:

* О́sek, ótirik, maqtanshaq,

   Erinshek, beker mal shashpaq –

   Bes dushpanyń, bilseńiz.

Oǵan kerisinshe bes asyl is pen adamı qasıetterdi atap, adamdarǵa olarǵa umtylýǵa keńes beredi:

* Talap, eńbek, tereń oı,

   Qanaǵat, raqym, oılap qoı –

   Bes asyl is, kónseńiz.

Abaı da, Fırdaýsı de adamdardy materıaldyq, rýhanı jáne ómirlik qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin kóp jumys istep, talpynýǵa shaqyra otyryp, halyqty bul pánı álemniń jalǵandyǵynan da habardar etedi. Eki aqyn da adamnyń bul álemnen tek qajettisin qana alý kerek ekenin, sebebi onyń kúniniń sanaýly ekenin jáne bul ómirdi tárk etetinin aıtady. Abaı bylaı deıdi:

* Men kórdim dúnıe degen ıttiń k...n,

  Jep júr ǵoı bireýiniń bireýi etin.

  Oıly adamǵa qyzyq joq bul jalǵanda,

  Kóbiniń syrty bútin, ishi tútin.

* Adamzat – búgin adam, erteń topyraq,

  Búgingi ómir jarqyldap aldar biraq.

  Erteń óziń qaıdasyń, bilemisiń,

  О́lmek úshin týǵansyń, oılan shyraq.

О́lim men taǵdyrǵa nemquraıly qaraý - eki aqyn da nazar aýdarǵan másele. Abaı bir óleńinde adamdardyń ólim men taǵdyrǵa nemquraıly qaraıtynyn aıyptap, olardyń bul nemquraılylyǵyn maskúnemdikke teńeıdi.

Fırdaýsı da Shahnameniń keı bólimderinde qııamet, ólim, taǵdyr men ólimnen keıingi ómir týraly baıandap, adamdy nadandyq uıqysynan oıatady:

بدو گفت پردخته کن سر ز باد     که جز مرگ را کس ز مادر نزاد

(Tákapparlyqty oıyńnan shyǵar, sebebi, anadan týǵan ár adam óledi)

 Abaıdyń dinı oılarynyń kelesi bir ózegi – duǵa. Duǵa adamnyń júregi men rýhynyń jubanysh quraly ári máńglik Jaratýshymen rýhanı baılanysty nyǵaıtýdyń birden-bir joly:

* О́mirden tepki jesem jazyǵym joq,

Eshnársege kóńilim bolmasa toq,

Qaıta-qaıta oqysam bir duǵany,

Sónip qalǵan júrekte janady shoq.

Qýaty bar duǵanyń qýantarlyq,

Qapalanǵan júrekti jubantarlyq.

Adam uqpas bir tátti lebizinen

"Ýan" degen estiler uly jarlyq.

Kóńilim aýyr júkten bir qutylar,

Kek arylyp kókirekten umytylar.

Adamnyń balasyna ashyp janym,

Izgilikke júregim bir umtylar.

Abaı osy óleń joldarynda Quran Kárimniń Raǵyd súresiniń «Allany eske alýmen júrekter ornyǵady» delingen 28 aıatynan shabyt alǵan kórinedi. Bul oı-pikir Rýstamnyń Sohrabpen shaıqasyndaǵy duǵasyn eske túsiredi. Fırdaýsı absolıýtti kedeılik pen absolıýtti baılyqtyń kórinisin kórkem tilmen sýrettep:

شنيدم که رستم از آغاز کار     چنان يافت نيرو ز پروردگار

(Rýstam is batamas buryn Jaratýshydan bylaısha kúsh-jiger alǵanyn estidim)

Fırdaýsı duǵa qylý jáne jalbarynýdyń ádebin jetik bilgen. Onyń duǵalary erekshe ádeppen baıandalǵan. Ol jyr-dastandardyń keıipkerleriniń Qudaıdan suraǵan duǵa-tilekteriniń kirispesinde ılahı  qudirettilik pen ulylyqtyń bıik uǵymdaryn keltirip, Haqty dáripteıdi. Mysaly, Keı-Hosroý men Afrasıabtyń shaıqasynda bylaı keltirilgen:

وزآن جايگه شهريار زمين        بيامد به پيش جهان آفرين

ز لشکر بشد تا به جاي نماز    ابا کردگار جهان گفت راز

(О́ziniń jerdegi patshalyq taǵynan shyǵyp, jahandy Jaratýshynyń aldyna keldi. Áskerden shyǵyp, namaz qylatyn jerge kelip, Jaratýshymen syrlasty)

Abaı shyǵarmashylyǵynda buqaralyq mádenıet, mysaldar men úkimderdi paıdalanýda Shyǵys mádenıetiniń yqpaly baıqalady. Birneshe mysal keltireıik:

* Saǵattyń ózi ury shyqyldaǵan,

О́mirdi bildirmegen, kúnde urlaǵan.

Tııanaq joq, turlaý joq, keldi, ketti,

Qaıta aınalmas, burylmas buldyr zaman.

Bul óleń joldary parsy tilindegi myna maqaldy eske túsiredi: «Ketken sý arnaǵa qaıta oralmaıdy».

* Mal jııady maqtanyp bildirmekke,

Malmen shuqyp kózińe kúıdirmekke.

О́zi shoshqa basqany ıt dep oılar,

Sorpa, sý men súıekti súıdirmekke.

Bul óleń joldary «hamam sýymen dos bolý» degen mátelge keledi.

* Kúshik asyrap, ıt ettim,

Ol baltyrymdy qanatty.

Bireýge myltyq úırettim,

Ol mergen boldy, meni atty.

Bul óleń joldary «jeńinde jylan ósirý» mátelimen barabar.

Sondaı-aq, ómirden ótken perzentterine joqtaý aıtý da eki aqynnyń shyǵarmashylyǵynan oryn alǵan. Abaı 1895 jyly óziniń eń súıikti, saýatty ári eń qabiletti balasy nebári 27 jastaǵy Ábdirahmannan aıyrylady. Osy aýyr oqıǵanyń qaıǵysy aqynǵa qatty áser etedi. Júregi qan jylaı otyryp, kóptegen óleńder jazyp, óziniń jan dúnıesin jubatqandaı bolady.

Abaı Ábdirahmandy joqtap 8  óleń, al taǵy bir perzenti Ákimbaıǵa arnap bir joqtaý jazady.

Biz Fırdaýsı Shahnamasynda da osyndaı joqtaýdy kóremiz. Bul joqtaýlar shyǵarma keıipkerleri qaza bolǵanda onyń artynda qalǵan jaqyndary tarapynan aıtylady. Osyndaı joqtaýlardyń eń jaqsy mysaly Rýstam men Tahmınanyń ózderiniń perzenti Sohrabqa aıtqan joqtaýy:

همي گفت زار اي نبرده جوان                        سرافراز و از تخمه پهلوان نبيند

چو تو نيز خورشيد و ماه                                نه چوشن نه تخت و نه تاج و کلاه

                       که را آمد اين پيش که آمد مرا                  بکشتم جواني به پيران سرا

(Rýstam: O, jas jigit, batyrdyń urpaǵy! Sendeı batyrdy kún men aı da, esh taq pen táj de kórmegen. O qatal taǵdyr, qartaıǵan shaǵymdy óz ulymdy óltirdim.)

Qazaqtyń uly aqyny Abaı óz shyǵarmalarynda Shyǵys ádebıetine, ásirese, parsy tildi aqyn-jazýshylardyń týyndylaryna kóńil bóledi. Abaı parsy tildi aqyn-jazýshylardyń arasynda Fırdaýsı men onyń Shahname shyǵarmasyna erekshe nazar aýdarǵan. Sondyqtan onyń shyǵarmalarynda Shahnamanyń kóptegen taqyryptary men mazmunyn kezdestirýge bolady.

Iran Islam Respýblıkasynyń
Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy
elshiliginiń mádenı ókildigi