• USD 413.12
  • EUR 452.86
  • RUB 5.82
  • CNY 57.92

09 Sáýir, 2020 NEWS

"Bıliktiń maqsaty – qazaqtyń jerin satý". Úkimet jerdi sheteldikterge berý máselesin qaıta kótere bastady

Kórneki sýret

7 sáýir kúni egov portalyna quramynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderiniń úlesi bar otandyq kásiporyndarǵa jer ýchaskelerin qaıtarymsyz negizde berýdi kózdeıtin úkimettik qaýlynyń jobasy jarııalandy. Ol boıynsha jer ýchaskeleri beriletin Qazaqstandaǵy óndiristik kásiporyndardyń arnaıy tizbesi jasalýǵa tıis bolǵan.

a

a

Qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarylyp, artynsha alynyp tastalǵan qaýly. Skrınqıyndyny Kaztag jýrnalısi jasaǵan

 

Alaıda kóp uzamaı joba portaldan alynyp tastaldy. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi muny "memlekettik organdar men akkredıttelgen qaýymdastyqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qatysy bar kásiporyndarǵa úkimettiń jer ýchaskelerin berý quzyreti joqtyǵyn aıtqandyqtan, qaýlynyń jobasy talqylaýdan jáne odan ári qaraýdan alyndy" dep túsindirdi.

Qoǵam belsendileri qaýlynyń alynyp tastalýyna "shyn máninde halyqtyń narazylyǵy sebep boldy" dep sanaıdy.

Qamshy tilshisimen sóılesken belsendi Janbolat Mamaı "bılik halyqtyń ózine qarsy shyǵyp otyrǵanyn jarııaly túrde moıyndaǵysy kelmeıdi" degen pikirde.

– "Usynysymyzdy halyq qabyldamady, oǵan qarsy boldy" dep bılik moıyndaǵysy kelmeıdi. Shyn máninde úkimettiń jerdi sheteldik kásiporyndarǵa berýdi kózdeıtin qaýlyny talqylaýdan alýynyń sebebi – halyqtyq rezonanstan, narazylyqtan qoryqqany dep oılaımyn. Men áleýmettik jeli arqyly halyqqa "jer úshin mıtıngige shyǵýǵa daıynsyzdar ma" degen saýal qoıdym. Sonda myńdaǵan adam daıyn ekenin aıtty. Jalpy jer máselesi – qazaqty kóteretin, alańǵa shyǵaratyn másele. Oǵan karantın de, koronavırýs ta kedergi bola almaıdy. Bılik munyń bárin kórip otyr. Sondyqtan aıaǵyn tartyp, máseleni keıinge qaldyrdy, –  degen belsendi jer máselesi áli de ashyq kúıde ekenin atap ótti.

Onyń sózinshe, jerdi satý, sheteldikterge berý máselesiniń ara-tura kóterilýi, karantın kezinde mundaı qaýlynyń shyǵýy – bıliktiń jerdi saýdalaǵysy keletinin anyq ańǵartady.

– Qıyn qystaý kezde, jurttyń bári karantınde jatqanda, koronavırýs asqynyp turǵan shaqta jer máselesin kóterý – qylmys dep bilem. Bári úıinde otyrǵanda, bar nazary koronavırýsqa aýyp turǵanda qoǵamnyń, memlekettiń ómiri úshin asa mańyzdy osyndaı máseleni yń-shyńsyz ótkizip jibergisi kelgendegi bıliktiń maqsaty – qazaqtyń jerin satý. Mundaı qysyltaıań ýaqytta máseleniń kóterilýinde bıliktiń jymysqy oıynan basqa sebepti kórip turǵanym joq. Qaýly 21 sáýirge deıin qoǵamdyq talqylaýda bolady dep qoıypty. Karantın jaǵdaıynda qandaı qoǵamdyq talqylaý? Kóshege shyqsań, polısııa aıyppul salady nemese ustap alyp ketedi. Sondyqtan bul ádeıi jasalǵan áreket, – deıdi Janbolat Mamaı.

Qoǵam belsendisi "jerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderiniń úlesi bar kásiporyndarǵa berý degen qazaq jerine Armenııa, Reseı, Qyrǵyzstan, Belarýs elderiniń azamattary ıelik etetin bolady degen sóz. Atalǵan elderge kásiporyndaryn tirkep qoıǵan Qytaı azamattary úshin qazaq jerine tóte jol ashylady. Bul – jerimizdiń, táýelsizdigimizdiń tutastyǵyna tóngen úlken qaýip" dep sanaıdy.

Onyń aıtýynsha, qaýly alynyp tastalǵanymen, jer máselesi áli de kún tártibinen túsken joq. Ony túbegeıli sheshý úshin jer týraly jańa zań qabyldap, onda jer sheteldikterge jalǵa berilmeıdi de, satylmaıdy da dep taıǵa tańba basqandaı etip jazylýǵa tıis.

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi Muhtar Taıjan da "úkimet qaýlysynyń talqylaýdan alynýy – halyq belsendiliginiń arqasy" dep sanaıdy.

Sondaı-aq Muhtar Taıjan bılik jer máselesin túbegeıli sheshýdi sozyp kele jatqanyn aıtty.

– Men tórt jyldan beri "jer máselesi ýaqytsha emes, túbegeıli sheshilsin" dep aıtyp júrmin. Biraq bılik ókilderi "aqyldasaıyq", "sheshiledi ǵoı" dep sozbaqqa salyp keledi. Jarııalanǵan moratorıı merzimi aıaqtalýǵa taıap qaldy. Endi keshiktirmeı jer máselesin birjaqty etýimiz kerek. Ol úshin halyq máselege beıjaı qaramaı, belsendilik tanytýy qajet, – dedi belsendi Qamshy tilshisine.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir