Álimǵazy Dáýletqan. Shyǵys Túrkistannyń shyndyǵy nemese Álıhan tóre kim edi?

Álıhan tóre – tutas túriktiń maqtan tutar asyl perzentteriniń biri edi. Ol ǵasyrǵa jýyq uzaq ta, aýyr ǵumyrynda túrik halyqtary men ıslamııatqa adal qyzmet etip, artyna óshpesteı mol mura qaldyryp ketti. Solaı bola tura, osynaý aıtýly tulǵa týraly bizdiń qazaq jurtshylyǵy onsha bile bermeıdi. Árıne, onyń da belgili tarıhı sebepteri bar bolatyn.

Álıhan tóre, Qyrǵyzstanda týyp ósse de, ómiriniń negizgi bólegin О́zbekstanda ótkizdi. Al, halyqaralyq saıası arenaǵa shyǵyp, Orta Azııaǵa tanymal bolǵan on tórt jylyn kórshiles Shyǵys Túrkistan jerinde ótkizgen bolatyn. Zamandastary Álıhan tóreni áý basta asa bilgir dinı ǵulama ári Ibn Sına mektebiniń úzdik ókili retinde tanyp bilse, kórshiles Shyǵys Túrkistan jerinde ony bes jyl (1944-1949) ómir súrgen “Shyǵys Túrkistan Islam jumhurııatynyń” tuńǵysh prezıdenti, ulttyq armııanyń bas qolbasshy-marshaly retinde jaqsy biletin edi. Jórgeginde tunshyqqan sábıdeı ǵumyry qysqy bolǵan sol “Shyǵys Túrkistan” memleketiniń jelep-jebeýshisi de, qunyker-qylmyskeri de keshegi qandyqol Stalın men sovettik KGB (MQK), KPSS (SOKP) pen QKP ekeni kúni búginge deıin resmı tarıhta ataýsyz qalyp keldi. Jabýly qazan jabýly kúıinde qashanǵy jatpaq? Biz búgin marshal Álıhan tóre Saǵunııdiń ómiri men qaıratkerligi jóninde aıta otyryp, 30-40-jyldarda SSSR (KSRO) men Gomındandyq Qytaı arasynda, sondaı-aq KPSS pen QKP arasynda tálkekke túsken Álıhan tóre men “Shyǵys Túrkistan Islam jumhurııatynyń” tragedııaly taǵdyryn sóz etpekshimiz.

Álıhan tóre 1885 jyly 21 naýryzda, Qyrǵyzstannyń Toqmaq qalasynda, dıhan otbasynda dúnıege kelgen. Ákesi Ándijandyq ózbek – Shákirhan tóre, sheshesi – qyrǵyz qyzy edi. Shákirhan tóreniń tórt perzenti bolyp, Álıhan tóre sonyń ekinshisi. Aǵasynyń aty - Álimhan tóre. Turmys taýqymetin jeńildetýdi oılaǵan Shákirhan tóre 1883 jyly Ándijannan ejelgi Balasaǵun, qazirgi Toqmaq qalasyna, qaıyn jurt saǵalaı kelse kerek. Álıhan tóre ádebı laqap at retinde, ózi týǵan ejelgi Balasaǵun qalasy atynan, qysqartyp “Saǵunıı” degen at beredi.

Álıhan tóreniń arǵy ata-babalary aqsúıek tóre tuqymy bolyp esepteledi. Túpki atalary Qylysh Burhan tóre áıgili Úndistan Moǵol bıleýshisi Babyr Shahtyń jaqyn serikteriniń biri bolǵan kórinedi. Sondyqtan da Qylysh Burhan tóreden taralǵan úrim-butaqtyń bárine han jáne tóre ataýlary qosa qoıylyp, qurmettelý dástúrge aınalsa kerek.

Shákirhan tóre tusynda bul áýlettiń turmys-tirshiligi jadaýlaý bolsa da, tektilikten aıyrylmaǵan Shákirhan tóre balalaryna jeterlik bilim berýden esh nársesin aıamapty.

Kóregen áke, jap-jas Álıhan tóreniń erekshe alǵyrlyǵyn baıqap aǵasy Álimhan tóre ekeýin sonaý bir qıyrdaǵy Arab eline oqýǵa attandyrady. Qasıetti Mádıne qalasyna baryp bir neshe jyl bilim alǵan aǵaıyndy ekeý, Buhara qalasyna oralyp, medreselerde oqýyn jalǵastyrady. О́z zamanyna ylaıyqty dinı jáne pánnı saýatqa ıe bolyp, jan-jaqtyly tolysady. Arab, parsy-tájik tilderin jete meńgeredi. Týysqan túrik halyqtary tilderin de jaqsy biledi. О́zi biletin tilderde ádebı shyǵarmalar jazyp, óleń de shyǵarady.

Álıhan tóre óz ómirinde eki ret (1905, 1925 jyldary) qajylyq saparǵa attanady. Osy barysta ózi bolǵan elderdegi saıası, qoǵamdyq ómirdi jiti baqylap, bolashaq jónindegi oı-pikirleri, ómirlik maqsat-múdeleri qalyptasady. Jıdda qalasynda uzaq aıaldap, Shyǵys medısınasyn, ıbn-Sına ilimin jan-jaqtyly zerdeleı oqýǵa kúsh salady. Sonymen birge matematıka, astronomııa, jaratylystaný, ıslam fılosofııasyn jan-jaqtyly qarastyra júrip, áskerı óner men bılik ǵıbratnamalaryn ıgerýdi de nazardan tys qaldyrmaıdy. Osynyń bári de tekke ketpeı, qyrqynshy jyldary Álıhan tóreni jurt tanyp, moıyndaǵan prezıdentik, marshaldyq bıik tuǵyrǵa asqaqtata kótergen bolsa kerek. Ol óz aldyna bólek áńgime.

Halqymyzdyń aıaýly uldarynyń biri Aqjan Mashanı men Álıhan tóreniń arasynda keremetteı dostyq, aǵa-inilik qarym-qatynas bolǵanyn bul kúnde kóp adam bile bermeıdi. Ulyny uly alystan tanıtynyna kýá bolar qyzyqty áńgimeni kezi kelgende áńgimeleı otyramyz.

Álıhan tóre ómir súrgen HIH-HH ǵasyr tutastaı alǵanda, álemdik otarshyl derjavalardyń Batys Túrkistan men Shyǵys Túrkistan aýmaǵyn bóliske salý jolyndaǵy qandy joryqtarymen, aılaly dıplomatııalyq, saıası soǵystary ylań salǵan eń tragedııaly oqıǵalarǵa toly boldy.

Abyz qarııamyz Dinmuhamed Qonaev dál taýyp aıtqandaı:bul ǵasyr “...tańǵajaıyp ǵasyr, tarıh úshin qyzyqty, al zamandastary úshin qasyret ǵasyr”,- bolǵan edi. Sondyqtan búgingi táýelsiz eldiń urpaǵy tarıhtan taǵlym alýy, ata-babasy basyp ótken qıly zamandy, qııanattyń qurbany bolǵan aıaýly perzentterin qasterlep eske alyp otyrýy lazym.

Dinmuhamed atamyzdyń ulaǵatyna júginer bolsaq: “Tiriler ólilerdiń kózin jabady, al ólgender tirilerdiń kózin ashady.”

Álıhan tóre Saǵunııdiń dańqty ómir joly men qasiretti taǵdyr táleıi, tirilerdiń kózin ashar taǵylymǵa toly.

Álıhan tóreniń alǵashqy saıası áreketi 1914 jyldan bastalǵan eken. Patshalyq Reseı HIH ǵasyrdyń ekinshi jarymynda О́zbekstan men Tájikstan, Qyrǵyzstan qalalaryn art-artynan basyp aldy da, jergilikti halyqty aıaýsyz ezip-janshyp, arzan eńbek kúsh retinde mal ornynda jumsady. Kúndikshi-jalshylardyń tapqany tamaǵyna jetpedi. Álıhan tóre osy shyndyqty jalshylarǵa túsindirip, qarsylyq áreketke shaqyrdy. Patshalyq ókimettiń qupııa qyzmetkerleri bul áreketten seziktenip, onyń sońyna túsip, ańdýǵa alady. 1916 jyly qazaq, qyrǵyz halyqtarynyń áıgili ult azattyq qozǵalysy bastalǵanda, Álıhan tóre qyrǵyz sharýalarynyń qarsylyq qozǵalysyna belsene qatynasady. Kóterilis aıaýsyz janyshtalǵan kezde, amalsyzdan bas saýǵalap Qashqarııaǵa ketýge májbúr bolady.

Qazan tóńkerisiniń dúmpýimen, ezilgen halyqtardy jarylqamaqshy bolǵan bolshevıkterdiń saltanatty málimdemelerinen úmittengen Álıhan tóre 1918 jyly eline qaıta oralady. Biraq kútken úmit aqtalmady. Endi ol kommýnıstterdiń qýdalaýyna túsip, ár jerde bas saýǵalap júredi. 1930 jyly Buharadaǵy ıslam medresesine muǵalimdikke shaqyrylady. Ol Buharaǵa barǵan kezde medreseni Sovet ókimeti jaýyp tastaıdy. Basqa da kórnekti dinı ǵulamalar qatarynda Álıhan tóre de qamalady. Adal shákirtterdiń táýekeliniń arqasynda túrmeden qashyp shyǵady.

1932 jyly senimdi dostarynyń kómegi arqasynda aman-esen Qulja qalasyna keledi. Sońynan bala-shaǵasyn aldyryp, Quljada beıbit ómir súre bastaıdy.

Jan-jaqtyly bilimdar ǵalym, bilgir emshi, adal musylman retinde Quljalyq jamaǵatqa tez tanylǵan Álıhan tóre, sol kezde Shınjań ólkesin dara bılep turǵan dıktator Shıń Shysaı tyńshylarynyń da nazaryna iligip úlgergen bolatyn. 1937 jyly Shıń Shysaıdyń jappaı repressııasy bastalǵanda, Álıhan tóre ózine qater tóngenin sezip, ońtústiktegi Kúshar qalasyna ketip, jasyrynady. Biraq sońyna shyraq alyp túsken ókimet adamdary ony tutqyndap, Kúshar túrmesine qamaıdy. Úı-múlkin tárkilep, bala-shaǵasyn tentiretip jiberedi. 1941 jylǵa kelgende túrmeden bosap, Úrimji arqyly Qulja qalasyna qaıtyp oralady.

Qulja halqy Álıhan tóreniń qajymas kúresker ekenine kózi jetip, qýana qarsy aldy. Ol oraıy kelgende meshitter men basqa kópshilik oryndarda, Túrkistan halqy bastan keship otyrǵan aýyr kúnder jaıly, erkindik pen bostandyq úshin jıhat ashý kerektigin áńgimelep, úgit-nasıhat júrgize berdi. Kún ótken saıyn tóreniń halyq aldyndaǵy bedeli arta tústi. Taǵat-tózimi taýsylǵan halyqtyń bir basshyǵa zárý ekenin Álıhan tóre de aıqyn sezine bastaǵan bolatyn.

Shınjıań dep atalǵan Qytaı ólkesinde 30-40 jyldarda bolyp ótken qym-qyıǵash oqıǵalar jóninde azdap bolsa da toqtalyp ótpesek, Álıhan tóre bastaǵan 1944 jylǵy ult-azattyq qozǵalystyń sebep-saldaryn túsiný oqyrmandarymyzǵa múlde múmkin bolmas edi. Onyń ústine, 1937-1938 jyldarda KSRO-da jappaı júrgizilgen “halyq jaýlaryna” qarsy kúrestiń Qazaqstanda nelikten tótenshe qatigezdikpen júrgizilgenin, Qazaqstanda qaptap ketken “Japon shpıondary” degen saıası qalpaqtyń qaıdan, qalaı paıda bolǵanyn anyqtaýǵa da bul sheginistiń paıdasy tıer dep oılaımyz.

Ejelgi Shyǵys Túrkistan jeri Shınjıań (jańa shekara, jańa ólke) ólkesi bolyp atalyp, ortalyq Qytaı ókimetine baǵyndyrǵan 1756 jyldan bermen qaraı jergilikti halyq úlkendi-kishili 400-ge tarta ult azattyq kóterilis jasap, otarlyq ezgige qarsy bas kótergen eken. HH ǵasyrdyń alǵashqy jarymynda búkil Qytaıdy dúr silkintken eki birdeı ult-azattyq qozǵalysy bolyp ótti. 1931-1933 jyl aralyǵynda Qojanııaz hajy bastaǵan qumyl sharýalary kóterilisi kezinde Altaılyq Sháriphan tóre bastaǵan qazaq sharýalary bas kóterip, Altaı aımaǵyn otarshyldardan azat etip aldy. Sol tusta Dúngen halqynyń 22 jasar er júrek generaly Ma Juńı kelip qosyldy. Ońtústik Shınjıańdaǵy “Alty shahar” halqy da qozǵalyp búkil ólke dúr silkindi.

1933 jyly 12 sáýirde Úrimjide áskerı tóńkeris bolyp, mıllıtarıst Jyn Shýrın ókimetin aýdaryp tastady. Osy oraıdy paıdalana qoıǵan ala aıaq polkovnık Shıń Shysaı qaıta tóńkeris jasap, bılikti óz qolyna aldy.

Shınjıań ólkesiniń geosaıası jaǵdaıy óte kúrdeli edi. О́lke ortalyǵy Úrimji men onyń aınalasynda ólkelik ákimshilikke qarasty áskerıler quramynda jartylaı táýelsiz eki polk “Aq orys” áskeri bar bolatyn. Oktıabr tóńkerisi kezinde qashyp barǵan orys, belorýs, ýkraındyq ofıserler men áskerler ólkedegi saıası jaǵdaıǵa tikeleı yqpal ete alar kúshke aınalǵan bolatyn. Sovet ókimeti olardyń qımyl-áreketin jiti baqylap otyrýshy edi.

Polkovnık Shıń Shysaı “Gýıhýa armııasy” ádiletke, izgilikke oralǵandar dep atalǵan osy polkty óz jaǵyna shyǵaryp alýmen birge, KSRO-nyń Úrimjidegi Bas Konsýldyǵymen de tyǵyz baılanys ornatyp, olardan qoldaý kútti.

Aılaker Shıń Shysaı “Alty uly saıasat” degenin jarııalady. Onyń bir mazmuny “Sovet odaǵymen dostyq ornatý, ulttar teńdigi, jáne beıbitshilikti qorǵaý” degen tárizdi bolyp keletin.

Bul tusta sovet ókimeti kórshiles Shınjıań ólkesinde qandaı kúshter bılik basyna kelýine qatty múdeli edi. Aqyry Shıń Shysaı aılasyn asyryp sovet ókimetiniń áskerı kómegine qol jetkizdi. О́z qarsylastaryn sovettik qyzyl armııanyń zeńbirekteri men áskerı ushaqtarynyń bombasymen tas-talqan etip jeńdi de, búkil ólkedegi bılikti qolyna aldy. Ol, 1934 jyldan bastap Jańkaıshy ókimetimen bolǵan baılanysty tolyq úzdi de, ólkeni sovettik aqylshy-keńesshilermen birlese otyryp basqarýǵa kiristi. Sovettik áskerı, barlaý organdarynan kelgen aqylshylar Shyń ókimetiniń búkil áskerı, barlaý, shekara áskerleri qurylymyn quryp beristi.

1937-1938 jylǵy stalındik repressııa tusynda, qazan tóńkerisinen beri Shınjıańǵa qashyp ótken aq gvardııashylar men Alashordashylar, baı, kýlak degenderden esep alyp, kek qaıtarý oraıy kelgen edi. Saıası oraıshyl Shyń shısaı da óz baqtalas jaýlarynan qutylý sáti keldi dep uqty da, sovet barlaý oryndaryna troskıshilder men “keri tóńkerisshilderdiń, japon, nemis agentteriniń tizimin” toǵyta bastady. Sol tusta Qazaqstannan qashyp barǵan halqymyzdyń aıaýly uldary Zııat Shákárym, Raıymjan Marsekov qatarly júzdegen adam ustalyp, atyldy.

Búkil Shınjıań on jyldaı qan-qasap túrmege aınaldy. Osy on jyl ishinde 60 myńdaı adam Shıń Shysaı men sovet razvetkasynyń qurbanyna aınalǵan eken. Álıhan tóre de osy tusta qamalyp, túrme azabyn kórip shyqqan bolatyn.

Shıń Shysaı 1938 jyly Moskvaǵa baryp, Stalınniń qabyldaýynda bolady. Stalınniń qolynan kommýnıstik partııa bıletin alyp qaıtady. Stalınniń senimine ábden kirip alǵan soń, Moskva da arnaıy tárbıelenip jatqan áıgili Dúngen generaly Ma Juńıdi jalǵan aıǵaqtarmen japon agenti dep dáleldep, atý jazasyna buıyrtady.

Shıń Shysaı osyndaı jalǵan delelardi qoldan jasaı otyryp, sovet barlaý oryndaryna – Shınjıań Trosıkshil-Buharınshilder men Japon, German, Túrkııa, arab elderiniń shpıondaryna meken bolǵanyn, onyń sovettik Orta Azııalyq respýblıkalaryna úlken qater tóndirip turǵanyn dáleldeýge baryn saldy. Qandy qol jendet ol maqsatyna jetti de.

Sóıtken stalınshil, kommýnıst Shıń Shysaı 1941 jyldan bastap óziniń shyn bet-beınesin asha bastady. Gıtler armııasy Moskva túbine taıaǵanda jalt berip, Jańqaıshy ókimetine qaraı aýnap tústi.

Shıń Shysaıdyń buıryǵymen sovettik mamandar úsh táýlik ishinde Shınjıańnan aıdap shyǵaryldy. Úrimji túrmelerine endi sovetshiler men komýnıster top-tobymen qamala bastady. Sovetke qarsy jappaı úgit-nasıhat, tazalaý údeı tústi.

Gıtler armııasymen ólim-ómir aıqasyn bastaǵan Stalınge Shıń Shysaıdyń bul opasyzdyǵy esh keshirilmes dushpandyq bolyp, kókiregine shemendeı qatyp qalyp edi.

Opasyz dostan qalaı ósh alý kerek? Onyń amaly ońaı tabyldy. “Shyǵys Túrkistan úshin kúres” uranyn kóterip, jergilikti uıǵyr, qazaq, dúngen halyqtaryn ult-azattyq kúresine attandyrý arqyly Shynjıańdy qaıta qolǵa alý kerek boldy.

Bul jaı ǵana sóz emes, josparly túrde, jappaı jolǵa qoıylǵan ishki-syrtqy barlaý men ashyq, jasyryn úgit-nasıhat mashınasyn iske qosý arqyly qolǵa alynǵan memleket aralyq kúrdeli jumys bolatyn.

1942 jyldyń aqpan aıynda Moskvada Stalın, Berııa jáne Kosygın bas qosyp, Shyǵys Túrkistan máselesimen shuǵyldanatyn arnaıy top qurýdy uıǵarysty. Ile-shala, Tashkent qalasynda Moskvanyń buıryǵyn oryndap, naqtyly isti úılesirip otyratyn organ qurylyp, oǵan sol kezdegi О́zbekstan kompartııasynyń birinshi hatshysy Osman Iýsýpov jetekshilik etti. Onyń jumysyna Qyrǵyzstan men Qazaqstannyń qatysty organdary sáıkesip otyrý mindetteldi. Barlaý oryndary jappaı jumyldyryldy. Sonymen, 1943 jyldyń jazynan bylaı qaraı Tashkent qalasynan “Sharyh hehıhaty”, Almaty qalasynan “Qazaq eli” jýrnaldary arab alfavıtimen basylyp shyǵa bastady. Astyrtyn joldarmen ol jýrnaldar Shyǵys Túrkistanǵa jóneltilip uıǵyr, qazaq arasyna taratylyp otyryldy.

Kúni búginge deıin ár túrli basylymdarda jaryq kórgen materıaldardy zerdeleı qarap otyrsaq 30-40 jyldardaǵy tarıhı shyndyq burmalanyp, ótirikti shyndaı syrǵytyp otyrǵanyna kóziń jetedi. Osyndaıda: Servantestiń: “Jalǵan tarıhshy, jalǵan aqsha jasaýshy retinde jazalanýy kerek-aq”,- deıtin qatal úkimi eske túsedi. Endigi jerde, saıası kólgirsýge, “úsh aımaq tóńkerisi” dep atalǵan ult-azattyq qozǵalysynyń ashy shyndyǵyn boıamalamaı, ulttyq páterlerge súıreleı, joqqa talasyp, qyzyl keńirdek bolmaı, bolǵandy-bolǵandaı aıtýǵa tıispiz.

Bizdiń kópten beri sońyna túsip júrgizgen zertteý jumystarymyzdan túıgen túıinimiz mynaǵan saıady:

1944 jyldyń basyndaǵy Shyǵys Túrkstannyń saıası jaǵdaıy barynsha shıelenisip, ulttyq qaıshylyq shegine jete asqynyp turǵan bolatyn. Qandy qol Shıń Shysaıdyń túrmelerimen ańdý-baqylaýynan qashqan bir top adamdar Mońǵolstan men Qazaqstan, Qyrǵyzstanǵa jasyryn ótip ketip jatty. Dálelhan Súgirbaev Altaıdan Mońǵolstan arqyly Qazaqstanǵa qashyp ótse, Ysqaqbek Mónen Qyrǵyzstanǵa qashyp ótedi. Ileden Fatıh Músilim qatarly adamdar da jasyryn túrde shekaradan ótedi. Osylardyń bárin Almatyǵa jınap, arnaıy kýrs uıymdastyryp, saıası, áskerı tálim-tárbıeden ótkizedi de astyrtyn kúres júrgizýge keri qaıtaryp otyrady. Dál osy tusta Tashkent qalasyndaǵy arnaıy lagerde erekshe tapsyrmalar oryndaý úshin 70 adamdyq arnaıy top uzaq daıyndyqtn ótip jatqan bolatyn. Onyń ishinde ózbek, tájik, qyrǵyz, qazaq, uıǵyr, tatar, túrik, dúngen ultynan iriktep alynǵan oqyǵan, ónerli jastar kóp edi. Sonyń biri, keıingi kezde “Shyǵys Túrkistan Islam jumhurııatynyń” tóraǵasy bolaǵn uıǵyr perzenti Ahmetjan Qasymı bolatyn. Bular 1942-1943 jyldary Shyǵys Túrkistannyń tus-tusynan asyrtyn túrde jiberilip jatty.

Ahmetjan Qasymı 1941 jyly Tarbaǵataı shekarasynan jasyryn ótip, kóp uzamaı Shyń Shısaı barlaýshylarynyń qolyna túsip, tek 1944 jyldyń naýryz aıynda túrmeden shyǵady da, sáýirde Qulja qalasyna keledi.

Bul kezde Quljada Álıhan tóre bastaǵan “Azatlyq teshkılaty” (Azattyq uıymy) qurylyp, iske kirise bastaǵan bolatyn. Quljadaǵy sovet konsýldyǵy astyrtyn kúres uıymdastyrý isin tikeleı óz qoldaryna ustap otyrǵandyǵyn endigi jerde jasyryp-jabýdyń qandaı jóni bar?

Istiń naqtyly shyndyǵy, damý barysy bylaı bolǵan: 1944 jyldyń basynda sovet odaǵynyń Qulja qalasyndaǵy bas konsýly Dývashın degen orys Álıhan tóremen jasyryn kezdesip, áńgimelesedi. Eger Álıhan tóre meshitter men basqa da oryndarda aıtyp júrgen úgit-nasıhattaryn iske asyrǵysy kelse, óziniń barynsha qoldaý kórsetetindigin, bul tek óziniń jeke basynyń pikiri emes ekenin eskertedi. Áıtse de, sovet ókimetinen qýǵyn kórip, onyń tas túrmesinen áreń qashyp qutylǵan Álıhan tóre orys konsýlynyń bul sózin, ádeıi arandatyp, syr tartý dep uqqandyqtan barynsha baısaldylyqpen ol usynystan bas tartady. Osydan keıin de bul oqıǵa eki ret qaıtalanady. Sońǵy ret Qulja qalasynda, Polat aka degen ózbektiń úıinde Dýbashın ekeýi kezdesedi. Bul rette Dýbashın Sovet ókimeti atynan, resmı adam ókilettiligimen sóıleıdi. Eger de Álıhan tóre jasyryn uıym quryp, halyqty jıhadqa shaqyrsa, sovet ókimeti oǵan qajetti barlyq kómekti qolma-qol berip otyrady. Shyǵys Túrkistan jeri tolyq azat bolyp “Shyǵys Túrkistan Islam jumhurııaty” qurylǵanǵa deıin jan-jaqtyly kómegin aıamaıdy. Ol úshin Álıhan tóre Dýbashınniń sózine senip, eki jaqty hattamaǵa qol qoıýy, batyl iske kirisýi talap etiledi.

Álıhan tóre oılanyp-tolǵana kele orys elshisiniń usynysyn qabyl kóredi. Nege qabyl kórmesin, ómir boıy aldyna sondaı kıeli, uly maqsat qoıyp kelmep pe edi, halyqty sondaı bir qasıetti soǵysqa úndep kelmep pe edi? Sondaı kún týaıyn dep tursa, adal Mýjahıt báıgege áldeqashan tigip qoıǵan jalǵyz janyn nege aıap, neden qorqady? Álıhan óziniń “Shyǵys Túrkistan qasireti” degen kitabynda ómirge bolǵan kóz qarasyn mynadaı joldarmen bildirgen ekeni: – “Uly oıshylardyń aıtýyna qaraǵanda, adamnyń ómiri ólsheýli, jalǵyz-aq ret beriledi. Osynaý kelte ǵumyryn da artyna jaqsy at qaldyryp ketý, tiriler arasynda ómir súrgenmen birdeı, óıtkeni adam óziniń meıir-mahabbatymen ǵana tiri bolmaq.”

(Jalǵasy bar)