N.Nazarbaev: Ult Jospary - "100 naqty qadam"

«100 naqty qadam» – bul JAHANDYQ JÁNE IShKI SYN-QATERLERGE JAÝAP jáne sonymen bir mezgilde, jańa tarıhı jaǵdaılarda ULTTYŃ DAMYǴAN MEMLEKETTERDIŃ OTYZDYǴYNA KIRÝI JО́NINDEGI JOSPARY.

«100 naqty qadam» elimizge «2050-Strategııasyn» júzege asyrý men QAZAQSTAN

MEMLEKETTILIGIN NYǴAITÝǴA, JOLDAN ADASPAÝǴA, KÚRDELI KEZEŃNEN SENIMDI О́TÝGE jaǵdaı týǵyzatyn BERIKTIK QORYN jasap beretin bolady.

Jospardyń negizgi maqsaty «AÝRÝLARDYŃ SYRTQY BELGILERIN» SYLAP-SIPAP QOIý EMES, OLARDY «JÚIELI EMDEÝ» bolyp tabylatyn qoǵam men memleketti túbegeıli qaıta ózgertýge negiz qalaıdy.

I. KÁSIBI MEMLEKETTIK APPARAT QURÝ

1-qadam. MEMLEKETTIK QYZMETKE QABYLDAÝ RESIMDERIN JAŃǴYRTÝ. Memlekettik qyzmetke qabyldaý TО́MENGI LAÝAZYMDARDAN bastalýy tıis.

2-qadam. Tómengi laýazymdarǵa kandıdattardy retteý jáne odan ári laýazymdyq ósý ISKERLIK QASIETTER negizinde júzege asyrylýy tıis.

3-qadam. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ MEMLEKETTIK QYZMET JÁNE JEMQORLYQQA QARSY IS-QIMYL AGENTTIGINIŃ RО́LIN ARTTYRÝ esebinen memlekettik qyzmetke alǵash ret qabyldanýshylardy IRIKTEÝ RESIMIN ORTALYQTANDYRÝ. Úsh satyly irikteý júıesin engizý.

4-qadam. 3+3 FORMÝLASY BOIYNShA memlekettik qyzmetke birinshi ret qabyldanýshylar úshin MINDETTI TÚRDE SYNAQ MERZIMI (tıisinshe úsh aıdan keıin jáne alty aıdan keıin sáıkestilikti mejelik baqylaý).

5-qadam. Memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysyn qyzmetiniń nátıjesine baılanysty О́SIRÝ.

6-qadam. EŃBEKAQYNY NÁTIJE BOIYNShA TО́LEÝGE KО́ShÝ. Memlekettik qyzmetkerler úshin – jeke jyldyq josparlardy oryndaý; memlekettik organdar úshin – strategııalyq josparlardy oryndaý; mınıstrler jáne ákimder úshin – memlekettik qyzmet sapasynyń arnaýly ındıkatorlary, ómir sapasy, ınvestısııa tartý; Úkimet músheleri úshin – ıntegraldyq makroekonomıkalyq ındıkatorlar.

7-qadam. Memlekettik qyzmetkerlerdiń LAÝAZYMDYQ EŃBEKAQYLARYNA О́ŃIRLIK ÚILESTIRÝ KOEFFISIENTTERIN qosý

8-qadam. Aýystyrylatyn memlekettik qyzmetkerlerge laýazymdyq mindetterin atqarý kezeńinde olarǵa JEKEShELENDIRÝ QUQYǴYNSYZ QYZMETTIK PÁTERLERDI MINDETTI TÚRDE BERÝ.

9-qadam. MEMLEKETTIK QYZMETKERLERDI TURAQTY TÚRDE OQYTÝ JÚIESIN ZAŃDY TÚRDE BEKITÝ – úsh jylda bir ret olardyń kásibı sheberligin arttyrý.

10-qadam. MEMLEKETTIK QYZMETKERLERDI MANSAPTYQ JOǴARYLATÝ ÚShIN KONKÝRSTYQ NEGIZGE KО́ShÝ. «B» korpýsynyń joǵary laýazymdaryna jyljytý tómengi laýazymdaǵy memlekettik qyzmetkerler qatarynan tek qana konkýrstyq negizde jyljytý esebinen merıtokratııa qaǵıdatyn nyǵaıtý.

11-qadam. ShETELDIK MENEDJERLERDI, JEKEMENShIK SEKTORDYŃ JEKELEGEN MAMANDARYN, HALYQARALYQ UIYMDARDYŃ QYZMETKERLERI bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn memlekettik qyzmetke jiberý. Olardy taǵaıyndaý erekshe talaptar jáne laýazymdardyń jeke kestesi boıynsha júzege asyrylýy múmkin. Bul qadam memlekettik qyzmetti ashyq jáne básekege qabiletti júıe etedi.

12-qadam. JAŃA ETIKALYQ EREJELERDI ENGIZÝ. Memlekettik qyzmettiń jańa Etıkalyq kodeksin jasaý. Etıka máseleleri jónindegi ýákiletti ókil laýazymyn engizý.

13-qadam. JEMQORLYQQA QARSY KÚRESTI KÚShEITÝ, sonymen birge, jańa zańnamalar ázirleı otyryp, Memlekettik qyzmet isteri jáne jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń qurylymynda jemqorlyq quqyq buzýshylyqtyń júıeli túrde aldyn alý jáne saýyqtyrý úshin jemqorlyqqa qarsy arnaıy bólim qurý.

14-qadam. Barlyq memlekettik organdarǵa, onyń ishinde quqyq qorǵaý organdarynyń barlyq qyzmetkerlerine qatysty MEMLEKETTIK QYZMET TÝRALY JAŃA ZAŃ qabyldaý.

15-qadam. Memlekettik qyzmet týraly jańa zań qabyldanǵannan keıin IS BASYNDAǴY MEMLEKETTIK QYZMETKERLERDI KEShENDI ATTESTATTAÝDAN ótkizý, kásibı talaptardy kúsheıtý jáne eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesin engizý.

1. ZAŃNYŃ ÚSTEMDIGIN QAMTAMASYZ ETÝ

16-qadam. AZAMATTARDYŃ SOT TО́RELIGINE QOLJETIMDILIGIN JEŃILDETÝ ÚShIN SOT JÚIESI INSTANSIIаLARYN OŃTAILANDYRÝ. BES SATYLY SOT JÚIESINEN (birinshi, apellıasııalyq, kassasııalyq, qadaǵalaý jáne qaıta qadaǵalaý jasaý) ÚSh SATYLY (birinshi, apellıasııalyq, kassasııalyq) sot tóreligi júıesine kóshý.

17-qadam. Sýdıa laýazymyna KANDIDATTARDY IRIKTEÝ TETIKTERIN KО́BEITÝ JÁNE BILIKTILIK TALAPTARYN QATAITÝ. Mindetti túrdegi talap – sot isterin júrgizýge qatysýdyń 5 jyldyq ótili. Kásibı daǵdysy men iskerligin tekserý úshin ahýaldyq testiler júıesin engizý. Sýdıalyqqa úmitkerler SOTTARDA stıpendııa tólenetin BIR JYLDYQ TAǴYLYMDAMADAN ótedi. Bir jyldyq taǵylymdamadan keıin sýdıa BIR JYLDYQ SYNAQ MERZIMINEN ótedi.

18-qadam. Oqýdy jáne sot tájirıbesi arasyndaǵy ózara baılanysty kúsheıtý úshin SOT TО́RELIGI INSTITÝTY MEMLEKETTIK BASQARÝ AKADEMIIаSYNYŃ QURYLYMYNAN bólinýi kerek. Atalmysh ınstıtýt Joǵarǵy Sottyń janynda jumys istep, qyzmet babyndaǵy sýdıalardyń biliktiligin turaqty túrde arttyrýdy qamtamasyz etetin bolady.

19-qadam. SÝDIаLARDYŃ ESEP BERÝ TÁRTIBIN KÚShEITÝ. SÝDIаLARDYŃ JAŃA ETIKALYQ KODEKSIN jasaý, sonyń negizinde azamattar sýdıalardyń áreketteri boıynsha elimizdiń Joǵarǵy Sotynyń janynan qurylǵan arnaıy SOT ALQASYNA shaǵymdana alatyn bolýy kerek.

20-qadam. BARLYQ SOT PROSESTERINE BEINE JÁNE TASPAǴA JAZÝ ShARALARYN mindetti túrde engizý. Sýdıanyń beıne jazýdy toqtatýǵa nemese aýdıo jazý materıaldaryn redaksııalaýǵa múmkindigi bolmaýy tıis.

21-qadam. Alqa bıler soty qoldanylatyn salalardy keńeıtý. Zańdy túrde ALQA BILER SOTY MINDETTI TÚRDE QATYSTYRYLATYN qylmystyq isterdiń kategorııalaryn anyqtaý qajet.

22-qadam. ADAMNYŃ JÁNE AZAMATTARDYŃ KONSTITÝSIIаLYQ QUQYN ShEKTEITIN BARLYQ TERGEÝ QYZMETI JО́NINDEGI О́KILETTILIKTI tergeý sýdıasyna birtindep berýdi QAMTAMASYZ ETÝ ARQYLY SOTTA AIYPTALÝShY JÁNE QORǴAÝShY ARASYNDAǴY TEŃGERIMDI QAMTAMASYZ ETÝ.

23-qadam. INVESTISIIаLYQ DAÝLAR BOIYNShA jeke SOT ISTERIN JÚRGIZÝDI qurý. Joǵarǵy Sotta iri ınvestorlar qatysatyn daýlardy qaraý úshin INVESTISIIаLYQ ALQANY UIYMDASTYRÝ.

24-qadam. Dýbaı tájirıbesi boıynsha Astana qalasynda AIFC HALYQARALYQ ARBITRAJDYQ ORTALYǴYN QURÝ.

25-qadam. Sheteldik jáne halyqaralyq sottardyń ÚZDIK STANDARTTARY BOIYNShA SOT ISTERIN JÚRGIZÝDI QAMTAMASYZ ETÝ ÚShIN JOǴARǴY SOT JANYNAN BEDELDI ShETELDIK SÝDIаLAR MEN ZAŃGERLER qatysatyn halyqaralyq keńes qurý. Keńes qazaqstandyq sot júıesin jetildirý máseleleri boıynsha Joǵarǵy Sotqa keńes berip otyrady.

26-qadam. Sot resimderin ońaılatý jáne sot prosesterin jedeldetý úshin azamattyq-quqyqtyq daýlar jónindegi sottarǵa PROKÝRORDYŃ QATYSÝYN qysqartý. Azamattyq is júrgizý kodeksine tıisti ózgertýler engizý.

27-qadam. Jekemenshik sot oryndaýshylar ınstıtýtyn odan ári damytý. SOT ORYNDAÝShYLARYNYŃ MEMLEKETTIK QYZMETIN BIRTINDEP QYSQARTÝ.

28-qadam. Polısııa qyzmetkerlerin ISKERLIK QABILETTERI NEGIZINDE IRIKTEÝ JÚIESIN JAQSARTÝ Kásibı daǵdylaryn jáne jeke tulǵalyq qasıetterin tekserý úshin is basyndaǵy polısııa qyzmetkerlerin jáne qyzmetkerlikke kandıdattardy testileýdiń arnaıy júıesin engizý.

29-qadam. QUQYQ QORǴAÝ ORGANDARYNYŃ QYZMETKERLERIN MEMLEKETTIK QYZMET JÚIESINE QOSÝ. Árbir quqyq qorǵaý qyzmetiniń vedomstvolyq erekshelikterine sáıkes biryńǵaı qyzmet etý erejesin engizý.

30-qadam. Jergilikti atqarýshy organdarǵa jáne jergilikti qoǵamdastyqqa esep beretin JERGILIKTI POLISIIа QYZMETIN qurý. Jergilikti polısııa qyzmetiniń ókilettiligi: qoǵamdyq tártipti qorǵaý máseleleri, turmystyq qylmysqa qarsy turý, jol-baqylaý qyzmeti, usaq quqyq buzýshylyqqa atymen tózbeýshilik. Jol-baqylaý polısııasynyń qyzmetkerleri polısııa qyzmetkerleriniń jumys aýysymy kezinde atqarǵan isiniń barlyǵyn jazyp otyratyn beınetirkegishtermen qamtamasyz etiledi.

31-qadam. Etıkalyq normalardy buzýǵa jol beretin polıseılerdiń is-áreketterine ShAǴYMDANǴAN AZAMATTARDYŃ ARYZYN QARAÝ JО́NINDEGI QOǴAMDYQ KEŃES JÚIESIN QURÝ ARQYLY polısııanyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý. QOǴAMDYQ KEŃESTERDIŃ MÁRTEBESIMEN О́KILETTILIGI ZAŃDY TÚRDE BEKITILETIN BOLADY.

32-qadam. «Qylmystyq quqyq buzý kartasy» ulttyq aqparattyq júıesi negizinde «QYLMYSTYQ QUQYQ BUZÝ KARTASY» ınternet-portalyn qurý. Bul kartada elimizde 1 aptadan ári ketpeıtin merzimde jasalǵan barlyq qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkeletin bolady. Bul QOǴAMǴA IShKI ISTER ORGANDARY JUMYSYNYŃ TIIMDILIGIN BAQYLAÝǴA MÚMKINDIK BEREDI.

33-qadam. Bas bostandyǵynan aıyrý ornynan bosaǵan jáne synaqtan ótý qyzmetine tirkelgen azamattardy áleýmettik ońaltýdyń tıimdi júıesin qalypqa keltirý. Osyndaı azamattar úshin ARNAÝLY ÁLEÝMETTIK QYZMET STANDARTTARYN JÁNE ÁLEÝMETTIK OŃALTÝDYŃ KEShENDI STRATEGIIаSYN jasaý.

34-qadam. MEMLEKET-JEKEMENShIK SERIKTESTIGIN DAMYTÝ ShEŃBERINDE penıtensııarlyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý. Penıtensııarlyq mekemelerdi salýǵa, ustaýǵa jáne basqarýǵa jekemenshik sektordy tartý jóninde usynystardy eksheý jáne halyqaralyq tájirıbeni zertteý.

III. INDÝSTRIIаLANDYRÝ JƏNE EKONOMIKALYQ О́SIM

35-qadam. AÝYLShARÝAShYLYQ JERLERIN tıimdi paıdalaný maqsatymen olardy naryqtyq aınalymǵa engizý. JER KODEKSINE JÁNE BASQA DA ZAŃ AKTILERINE ózgerister engizý.

36-qadam. JER TELIMDERIN MAQSATTY PAIDALANÝ TÚRIN О́ZGERTÝGE RUQSAT ALÝ resimderin jeńildetý. Aýylsharýashylyq jerlerin paıdalanýǵa turaqty túrde monıtorıng júrgizý. Barlyq paıdalanylmaı jatqan jerdi aldaǵy ýaqytta JEKEShELENDIRÝ ÚShIN MEMLEKETTIK QORǴA BERÝ.

37-qadam. Salyq jáne keden saıasatyn jáne resimderin ońtaılandyrý. TN SEQ 6 belgisindegi birkelki taýarlar toby sheńberinde «0-5-12» modeli boıynsha Biryńǵaı keden tarıfi kedendik mólsherlemesin qysqartý.

38-qadam. Eksporttyq jáne ımporttyq keden rásimderinen ótý kezinde «BIR TEREZE» qaǵıdatyn engizý. Elektrondy jarııa etý júıesin damytý (taýarlardy kedendik tazalaýǵa avtomattandyrylǵan júıeni engizý). Eksport jáne ımport úshin qujattar sanyn jáne olardy óńdeý ýaqytyn qysqartý.

39-qadam. KEDEN JÁNE SALYQ JÚIELERIN INTEGRASIIаLAÝ. Taýar salyq salý maqsatynda Qazaqstan aýmaǵyna kirgen kezeńnen bastap ony satqanǵa deıin baqylaýǵa alynady.

40-qadam. «POSTFAKTÝM» KEDENDIK TAZALAÝ REJIMIN ENGIZÝ. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshy jekelegen sanattarǵa taýarlaryn jarııa etkenshe taýarlaryn shyǵarýǵa múmkindik berý.

41-qadam. MÚLIKTI JÁNE QARJYNY ZAŃDASTYRÝ RESIMDERIN OŃAILATÝ. Qoldanystaǵy zańǵa ózgertýler jáne tolyqtyrýlar engizý.

42-qadam. 2017 jyldyń 1 qańtarynan memlekettik qyzmetkerler úshin, odan ári barlyq azamattar úshin KIRISTI JÁNE ShYǴYSTY JALPY JARIIаLAÝDY KEZEŃ-KEZEŃMEN ENGIZÝ.

43-qadam. SALYQ DEKLARASIIаLARYN QABYLDAÝ JÁNE О́ŃDEÝDIŃ ORTALYQ JELISIN QURÝ. Ortalyq salyq tóleýshilerdiń elektrondy qujattarynyń biryńǵaı muraǵatyna kirý múmkindigine ıe bolady. TÁÝEKELDERDI BASQARÝ júıesin engizý. Deklaranttar salyqty baqylaý boıynsha sheshim qabyldaý úshin táýekel sanattaryna bólinetin bolady. Jarııalaýdy birinshi ret tapsyrǵan jeke tulǵalar úsh jyl merzimde qaıta tekseristen ótpeıtin bolady.

44-qadam. JANAMA SALYQ SALÝ TETIKTERIN JETILDIRÝ. Qosymsha qun salyǵynyń ornyna satýdan salyq alýdy engizý máselesin jan-jaqty zertteý.

45-qadam. Kiriske jáne shyǵysqa salyq esebin mindetti túrde engizý arqyly QOLDANYSTAǴY SALYQ REJIMIN OŃTAILANDYRÝ.

46-qadam. Ruqsat alýdy ońtaılandyrý. QURYLYSQA RUQSAT ALÝDYŃ ÚSh SATYLY («30-20-10») qaǵıdaty engiziledi. Birinshi saty – arhıtektýralyq jobalaý tapsyrmasyn berý ótinish berilgen kúnnen keıin 30 kún ishinde júzege asyrylady. Ekinshi – eskız jobany (dızaın-jobany) maquldaý – 20 kúnge deıin, úshinshi – ruqsattyń ózi – 10 kún ishinde.

47-qadam. Jobalaý-smetalyq jáne jobalaý qujattaryn saraptamadan ótkizýge baılanysty MEMLEKETTIK MONOPOLIIаDAN BIRTINDEP BAS TARTÝ. Jobalardy saraptaýdy básekelesti ortaǵa tapsyrý.

48-qadam. QURYLYSTYŃ SMETALYQ QUNYN ANYQTAÝDYŃ RESÝRSTYQ ÁDISIN ENGIZÝ. Qurylysta baǵa qalyptastyrýdyń jańa ádisin engizý materıaldardyń, buıymdardyń, jabdyqtardyń jáne eńbekaqynyń qoldanystaǵy baǵaǵa sáıkes naqty naryqtyq baǵasyna baılanysty qurylystyń smetalyq qunyn anyqtaýǵa múmkindik beredi, sonymen birge jańa materıaldarmen, jabdyqtarmen jáne tehnologııamen smetalyq-normatıvtik bazany jedel jańartýdy qamtamasyz etedi.

49-qadam. Keńestik kezeńnen beri qoldanylyp kele jatqan QURYLYSTYŃ ESKIRGEN NORMALARY MEN EREJELERINIŃ ORNYNA EÝROKODTAR JÚIESIN ENGIZÝ. Jańa normatıvterdi qabyldaý ınnovasııalyq tehnologııalar men materıaldardy qoldanýǵa, qurylys qyzmeti naryǵyndaǵy qazaqstandyq mamandardyń básekege qabilettiligin arttyrýǵa, sonymen birge qurylys salasyndaǵy sheteldik qyzmet naryǵyna qazaqstandyq kompanııalardyń shyǵýyna múmkindik beredi.

50-qadam. ELEKTR ENERGETIKASY SALASYN QAITADAN QURÝ, «BIRYŃǴAI SATYP ALÝShY» MODELIN ENGIZÝ. Bul óńirler arasyndaǵy elektr energııasynyń ártúrli tarıfterin retteýge múmkindik beredi.

51-qadam. О́ŃIRLIK ENERGETIKALYQ KOMPANIIаLARDY (О́EK) IRILENDIRÝ. Bul energııamen qamtamasyz etýdiń senimdiligin arttyrady, óńirlerge elektr energııasyn taratýdyń shyǵynyn tómendetedi, tutynýshylar úshin elektr energııasynyń aqysyn azaıtady.

52-qadam. ELEKTR ENERGETIKASY SEKTORYNDA SALAǴA INVESTISIIа TARTÝDY YNTALANDYRATYN JAŃA TARIF SAIаSATYN ENGIZÝ. Tarıf qurylymyn ózgertý. Tarıfterde 2 quraýysh erekshelenedi: kúrdeli shyǵyndardy qarjylandyrý jáne elektr energııasy óndirisiniń aýyspaly shyǵyndaryn jabý úshin paıdalanylatyn elektr energııasy úshin tólenetin aqy belgilenetin bolady. Bul «shyǵyndy óteý» ádisi boıynsha tarıfterdi bekitetin qazirgi ahýaldy ózgertýge múmkindik beredi.

53-qadam. EYDU STANDARTTARYNA SÁIKESTENDIRÝ MAQSATTARYNDA MONOPOLIIаMEN QYZMET JUMYSYNYŃ TUJYRYMDARYN О́ZGERTÝ. Qyzmetti jańǵyrtý erkin básekelesti damytýǵa baǵyttalýǵa tıis.

54-qadam. KÁSIPKERLERDIŃ MÚDDELERIN QORǴAÝ ÚShIN BIZNES-OMBÝDSMEN INSTITÝTYN NYǴAITÝ. Jańa ınstıtýttyń quramyna bıznestiń jáne Ulttyq kásipkerler palatasynyń ókilderi kiredi.

55-qadam. QAZAQSTANNYŃ ÁLEMDIK NARYQQA ShYǴÝY JÁNE EKSPORT TAÝARLARY ÚShIN О́ŃDEÝ О́NERKÁSIBINE EŃ KEMINDE 10 TRANSULTTYQ KOMPANIIаNY TARTÝ. Halyqaralyq ekonomıkalyq nysandardyń jańa múmkindikteri týraly halyqaralyq bıznesti aqparattandyrý.

56-qadam. Ekonomıkanyń basym sektorlarynda «zákirlik ınvestorlarmen» – halyqaralyq strategııalyq seriktestermen («Eır Astana», «Teńiz-Shevroıl», QTJ lokomotıvterin shyǵarý jónindegi zaýyt úlgisi boıynsha) BIRLESKEN KÁSIPORYNDAR qurý. Shetelderden joǵary bilikti mamandar tartý úshin AQSh, KANADA, AVSTRALIIа ÚLGISI BOIYNShA QOLAILY KО́ShI-QON REJIMIN qalyptastyrý.

57-qadam. TÝRISTIK KLASTERLER QURÝDA ÚZDIK TÁJIRIBESI BAR strategııalyq (zákirlik) ınvestorlar tartý.

58-qadam. JOL-KО́LIK INFRAQURYLYMYN QALYPTASTYRÝ JÁNE DAMYTÝ JО́NINDE BIRYŃǴAI OPERATOR qalyptastyrý úshin strategııalyq (zákirlik) ınvestorlar tartý.

59-qadam. MOIYNDALǴAN HALYQARALYQ ENERGOSERVISTIK ShARTTAR ARQYLY ENERGIIа ÚNEMDEÝ SALASYNA STRATEGIIаLYQ INVESTORLAR TARTÝ. Olardyń negizgi mindeti: jeke shyǵyndaryn óteı otyryp, energııa únemdeý salasynda keshendi qyzmet kórsetý úshin jekemenshik energııa servıstik kompanııalardy damytýdy yntalandyrý jáne is júzinde energetıkalyq shyǵyndardy únemdeýden qarjylaı paıda tabý.

60-qadam. SÚT JÁNE SÚT О́NIMDERI О́NDIRISIN DAMYTÝ ÚShIN STRATEGIIаLYQ INVESTORLAR TARTÝ. Negizgi mindet: úsh jyl merzimde TMD elderi naryǵyna shyǵarylatyn ónimderiniń jartysyna deıingi eksportyn qamtamasyz etý. Jumys seloda kooperatıvtik óndiristi damytý arqyly jańazelandııalyq Fronterra jáne danııalyq Arla úlgisimen uıymdastyryldy.

61-qadam. ET О́NDIRISI MEN О́ŃDEÝDI DAMYTÝ ÚShIN STRATEGIIаLYQ

INVESTORLARDY TARTÝ. Negizgi mindet shıkizat bazasyn damytý jáne óńdelgen ónimderdi eksporttaý.

62-qadam. Ekonomıkanyń shıkizattyq emes salalaryndaǵy orta bıznestiń naqty kóshbasshy kompanııalaryn qoldaýǵa baǵyttalǵan «ULTTYQ ChEMPIONDAR» BELSENDILIGIN JÚZEGE ASYRÝ. Bıznes-kóshbasshylardy aıqyndaý noý-haý transferi úshin biliktilik ortalyqtaryn qurý múmkindigin beredi.

63-qadam. ǴYLYMDY QAJET ETETIN EKONOMIKANYŃ NEGIZI RETINDE EKI INNOVASIIаLYQ KLASTERDI DAMYTÝ. NAZARBAEV ÝNIVERSITETTE «ASTANA BIZNES KAMPÝSTA» ǴYLYMI ORTALYQTARY MEN ZERTHANALAR ORNALASTYRYLADY. Olar birlesken ǵylymı-zertteý jobalaryn jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy júrgizýge, sondaı-aq, olardy kommersııalandyrýǵa qyzmet etedi. Naqty óndiristik jobalardy júzege asyrý úshin ınnovasııalyq tehnologııalar parki jergilikti jáne sheteldik joǵary tehnologııaly kompanııalardy tartatyn bolady.

64-qadam. О́NDIRISKE INNOVASIIаLAR ENGIZÝ JО́NINDEGI JUMYSTARDY QARJYLANDYRÝ TETIKTERI bar «Ǵylymı jáne (nemese) ǵylymı tehnıkalyq qyzmet nátıjelerin kommersııalandyrý týraly» Zań ázirlenedi. Ǵylymı granttar men baǵdarlamalar qurylymdary ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damý memlekettik baǵdarlamasynyń qajettiligine oraı qaıta baǵyttalady.

65-qadam. QAZAQSTANDY HALYQARALYQ KО́LIK-KOMMÝNIKASIIаLYQ AǴYMDARǴA INTEGRASIIаLAÝ. «EÝRAZIIаLYQ TRANSKONTINEN-TALDYQ DÁLIZ» MÝLTIMODELDIK KО́LIK DÁLIZIN QURÝ jónindegi jobany iske qosý. Ol Azııadan Eýropaǵa júkter tranzıtin kedergisiz júzege asyrýǵa múmkindik beredi. Kólik dálizi: birinshi baǵyt – Qazaqstan aýmaǵy arqyly Reseı Federasııasyna jáne odan ári Eýropaǵa ótedi. Ekinshi baǵyt – Qazaqstan aýmaǵy arqyly Qorǵastan Aqtaý portyna deıin, odan ári Kaspıı teńizi men Ázerbaıjan, sodan soń Grýzııa arqyly. Jobaǵa bolashaqta 2014 jyldyń aıaǵynda qurylǵan Azııa ınfraqurylymdyq ınvestısııalar bankin tartý.

66-qadam. Halyqaralyq avıasııalyq hab qurý. Strategııalyq ınvestordy tartý arqyly Almaty irgesinen ÁLEMDIK STANDARTQA SÁIKES KELETIN HALYQARALYQ JAŃA ÁÝEJAI salynatyn bolady.

67-qadam. «EIR ASTANA» ÁÝE TASYMALDAÝShY JÁNE «QTJ» ULTTYQ KOMPANIIаLARYN IRI HALYQARALYQ OPERATOR RETINDE DAMYTÝ. «Eır Astana» halyqaralyq baǵyttarǵa yńǵaılastyrylady jáne álemniń negizgi qarjy ortalyqtaryna (Nıý-Iork, Tokıo, Sıngapýr) jańa baǵyttar ashady. «Eır Astananyń» damýy «QTJ»-nyń balamaly marshrýttardy damytý jónindegi josparymen úılestiriledi, bul júkterdi jetkizý qunyn eki eseden astam tómendetýge múmkindik beredi.

68-qadam. Qazaqstan arqyly áýe tranzıtiniń tartymdylyǵyn arttyrý úshin ÁÝE TASYMALYN MEMLEKETTIK RETTEÝ TIIMDILIGIN jaqsartý. Azamattyq avıasııa komıtetiniń qyzmeti brıtan azamattyq avıasııasy memlekettik agenttiginiń jáne EO avıasııa qaýipsizdigi agenttiginiń úlgilerine baǵdarlanatyn bolady.

69-qadam. Astanany zertteýshilerdi, stýdentterdi, kásipkerlerdi, barlyq óńirlerden týrısterdi tartatyn EÝRAZIIаNYŃ ISKERLIK, MÁDENI JÁNE ǴYLYMI ORTALYǴYNA AINALDYRÝ. Munymen birge qalada áýejaıdyń jańa termınalyn qosa alǵanda, qazirgi zamandyq halyqaralyq kóliktik-logıstıkalyq júıe qurylady.

70-qadam. ASTANA EXPO – 2017 ınfraqurylymdary arqaýynda ARNAÝLY MÁRTEBE BERE OTYRYP, ASTANA HALYQARALYQ QARJY ORTALYǴYN (AIǴS) QURÝ. Qarjy ortalyǵynyń erekshe zańdy mártebesin Konstıtýsııada bekitý. Ortalyqtyń TMD, sondaı-aq, Batys jáne Ortalyq Azııanyń barlyq óńirleriniń elderi úshin QARJY HABY retinde qalyptastyrý. О́ZINDIK ZAŃDYLYQTARY BAR TÁÝELSIZ SOT JÚIESIN QURÝ, ol aǵylshyndyq quqyq qaǵıdattarymen qyzmet isteıtin bolady. Sýdıalar korpýsy sheteldik mamandardan qurylady. BOLAShAQTA QAZAQSTANNYŃ QARJY HABY ÁLEMNIŃ 20 ALDYŃǴY QATARLY QARJY ORTALYQTARYNYŃ QATARYNA ENÝI TIIS.

71-qadam. Qarjy ortalyǵynyń damý strategııasyn KAPITAL NARYQTARYNA QYZMET KО́RSETÝ JÁNE ISLAMDYQ QARJYLANDYRÝ mamandyǵyna sáıkes ázirleý. Elıtalyq qarjy qyzmetiniń jańa túrlerin, sonyń ishinde private banking aktıvterdi basqarý salasyndaǵy qyzmetterdi damytý. Ortalyqqa lıberaldy salyq rejimin engizý. Ofshorlyq qarjylyq ortalyq qurylýy múmkin. Dýbaıdyń úlgisi boıynsha ınvestısııalyq rezıdenttik qaǵıdatyn engizý.

72-qadam. Qarjy ortalyǵy aýmaǵynda resmı til retinde aǵylshyn tilin engizý. Ortalyqtyń derbes zańdylyqtary AǴYLShYN TILINDE JASALYNÝY JÁNE QOLDANYLÝY tıis.

73-qadam. Qarjy ortalyǵynyń halyqaralyq kóliktik qoljetimdiligin qamtamasyz etý. Qarjy ortalyǵynyń JETEKShI QARJY ORTALYQTARYMEN JÚIELI JÁNE JAILY ÁÝE QATYNASY júıesin qurý.

74-qadam. PAIDALY QAZBALAR QORY JО́NINDE ESEP BERÝDIŃ CRIRSCO HALYQARALYQ STANDARTTAR JÚIESIN ENGIZÝ arqyly jer qoınaýlaryn paıdalaný salasynyń móldirligi men boljamdylyǵyn arttyrý.

75-qadam. Paıdaly qazbalardyń barlyq túrleri úshin úzdik álemdik tájirıbeni paıdalana otyryp, KELISIMDER JASASÝDYŃ OŃTAILANDYRYLǴAN ÁDISIN engizý.

76-qadam. EYDU elderi standarttarynyń negizinde adam kapıtalynyń sapasyn kóterý, 12 JYLDYQ BILIM BERÝDI kezeń-kezeńimen ENGIZÝ, fýnksııalyq saýattylyqty damytý úshin mekteptegi oqytý standarttaryn jańartý. Joǵary synyptarda janbasylyq qarjylandyrýdy engizý, tabysty mektepterdi yntalandyrý júıesin qurý.

77-qadam. Ekonomıkanyń alty negizgi salasy úshin ON ALDYŃǴY QATARLY KOLLEDJ BEN ON JOǴARY OQÝ ORNYNDA bilikti kadrlardy ázirleý, keıinnen bul tájirıbeni elimizdiń basqa oqý oryndaryna taratý.

78-qadam. Nazarbaev Ýnıversıteti tájirıbesin eskere otyryp, JOO-LARDYŃ AKADEMIIаLYQ JÁNE BASQARÝShYLYQ DERBESTIGIN kezeń-kezeńimen keńeıtý. Kommersııalyq emes uıymdardaǵy jekemenshik JOO-laryn halyqaralyq tájirıbege sáıkes transformasııalaý.

79-qadam. Bilim berý júıesinde – joǵary synyptar men JOO-larda aǵylshyn tilinde oqytýǵa kezeń-kezeńmen kóshý. Basty maqsaty –DAIаRLANATYN KADRLARDYŃ BÁSEKELESTIK QABILETIN ARTTYRÝ JÁNE BILIM BERÝ SEKTORYNYŃ EKSPORTTYQ ÁLEÝETIN KО́TERÝ.

80 -qadam. MINDETTI ÁLEÝMETTIK MEDISINALYQ SAQTANDYRÝDY ENGIZÝ. Memleket, jumys berýshi jáne azamattyń yntymaqtasqan jaýapkershiligi qaǵıdaty negizinde densaýlyq saqtaý júıesiniń qarjylyq ornyqtylyǵyn kúsheıtý. Bastapqy medısınalyq-sanıtarlyq kómekti (BMSK) basymdyqpen qarjylandyrý. Bastapqy kómek aýrýdyń aldyn alý jáne erte bastan kúresý úshin ulttyq densaýlyq saqtaýdyń ortalyq býynyna aınalady.

81-qadam. JEKEMENShIK MEDISINANY DAMYTÝ, MEDISINALYQ MEKEMELERGE KORPORATIVTIK BASQARÝDY ENGIZÝ. Básekelestik esebinen qyzmettiń qoljetimdiligi men sapasyn kóterý maqsatynda áleýmettik medısınalyq saqtandyrý jaǵdaıyndaǵy bastapqy medısınalyq áleýmettik kómekti qarjylandyrý – báseke esebinen medısınalyq uıymdardyń korporatıvtik basqarý qaǵıdattaryna kóshýin qamtamasyz etedi. Memlekettik medısınalyq uıymdardy jekeshelendirýdi yntalandyrý, memlekettik emes uıymdar arqyly tegin medısınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin berýdi keńeıtý.

82 -qadam. DENSAÝLYQ SAQTAÝ JÁNE ÁLEÝMETTIK DAMÝ MINISTRLIGI QASYNAN MEDISINALYQ QYZMET SAPASY BOIYNShA BIRLESKEN KOMISSIIаNY QURÝ. Basty maqsat: medısınalyq qyzmet kórsetýdiń aldyńǵy  qatarly standarttaryn engizý (emdeý hattamalary, kadrlar ázirleý, dári-dármekpen qamtamasyz etý, sapany jáne qoljetimdilikti baqylaý).

83-qadam. Eńbek qatynastaryn yryqtandyrý. Jańa EŃBEK KODEKSIN ázirleý.

84-qadam. ÁLEÝMETTIK KО́MEKTI ONYŃ ATAÝLY SIPATYN KÚShEITE OTYRYP, OŃTAILANDYRÝ. Áleýmettik kómek tek oǵan shynymen zárý azamattarǵa ǵana beriletin bolady. Kirisi tómen eńbekke qabiletti azamattarǵa memlekettik ataýly áleýmettik kómek tek olardyń eńbekke yqpal etý jáne áleýmettik beıimdeý baǵdarlamalaryna belsendi qatysýy jaǵdaıynda ǵana beriletin bolady.

1. BIRTEKTILIK PEN BIRLIK

85-qadam. «MÁŃGILIK EL» patrıottyq aktisi jobasyn ázirleý.

86-qadam. QAZAQSTAN HALQY ASSAMBLEIаSYNYŃ «ÚLKEN EL – ÚLKEN OTBASY» KEŃ KО́LEMDI JOBASYN ÁZIRLEÝ JÁNE JÚZEGE ASYRÝ, ol qazaqstandyqtardyń birtektiligin nyǵaıtady jáne azamattyq qoǵamnyń bútindigin qalyptastyrý úshin jaǵdaı týǵyzady. Bul barlyq jumystar Qazaqstan Respýblıkasynyń týrıstik salasyn damytýdyń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn (ishki týrızmdi damytýdy qosa eseptegende) jáne «Astana – Eýrazııa júregi», «Almaty – Qazaqstannyń erkin mádenı aımaǵy», «Tabıǵat birligi jáne kóshpeli mádenıetter», «Altaı injýleri», «Uly Jibek jolyn qaıta jańǵyrtý», «Kaspıı qaqpasy» óńirlik mádenı-týrıstik klasterlerin qurýdy júzege asyrýmen baılanystyrylady.

87-qadam. Azamattyq birtektilikti nyǵaıtýdyń «MENIŃ ELIM» ulttyq jobasyn ázirleý jáne júzege asyrý, onyń aıasynda tehnologııalyq jobalar serııalaryn iske asyrý qarastyrylatyn bolady. Sonyń biri – «QAZAQSTAN ENSIKLOPEDIIаSY» KEŃ KО́LEMDI INTERNET JOBASYN QURÝ. MUNDAǴY BASTY MAQSAT – ÁRBIR AZAMATQA JÁNE ShETELDIK TÝRISKE EL TÝRALY KО́BIREK BILÝGE KО́MEKTESÝ. Portalǵa Qazaqstan boıynsha 3D beıne týrlary, eldiń tarıhy men mádenıeti, qyzyqty oqıǵalary jáne qarapaıym qazaqstandyqtardyń ómiri týraly aqparattar ornalastyrylady. Portal bir esepten eldiń «saparnama kartochkasyna», ulttyq jol kórsetýshisine, qyzyqty azamattar úshin ulttyq qurmet taqtasyna jáne vırtýaldy habarlasý tuǵyrnamasyna aınalady.

88-qadam. Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy ıdeıasyn alǵa jyljytý jónindegi ulttyq jobany ázirleý jáne júzege asyrý, ol «NURLY JOL» ınfraqurylymdyq damý, INDÝSTRIIаLANDYRÝDYŃ ekinshi besjyldyǵy baǵdarlamalaryn, sondaı-aq, táýelsizdik jyldarynda memlekettik saıasattyń arqasynda eńbek, kásipkerlik, ǵylym men bilim jáne basqa da kásiptik qyzmetterde joǵary nátıjelerge qol jetkizgen qazaqstandyqtardyń (bizdiń zamanymyzdyń batyrlarynyń) tabystarynyń derbes tarıhyn eskere otyryp, JALPYǴA ORTAQ EŃBEK QOǴAMY IDEIаLARYN ILGERILETÝGE, ındýstrııalandyrýdyń jáne «Qazaqstan-2050» Strategııasyn júzege asyrýdyń memlekettik saıasaty talaptaryna jaýap bere alatyn jumysshy jáne kásiptik-tehnıkalyq mamandyqtardyń artyqshylyqtary men tanymaldylyǵyn nasıhattaýǵa baǵyttalady.

89-qadam. «NURLY BOLAShAQ» ulttyq jobasyn ázirleý jáne júzege asyrý. Mekteptik bilim berýdiń qoldanystaǵy oqý baǵdarlamalaryna MÁŃGILIK EL QUNDYLYQTARYN ENGIZÝ.

90-qadam. Bes ınstıtýttyq reformany, sondaı-aq, BAQ-taǵy, ınternettegi, buqaralyq aqparattyń jańa býyndaryndaǵy, sondaı-aq, áleýmettik jelilerdegi qazaqstandyq birtektilik ıdeıalaryn júzege asyrýdy AQPARATTYQ QAMTÝ JÁNE ILGERILETÝ.

1. ESEP BERETIN MEMLEKETTI QALYPTASTYRÝ

91-qadam. Monıtorıngtiń, baǵalaý men baqylaýdyń standarttalǵan jáne azaıtylǵan resimderi aıasynda MEMLEKETTIK BASQARÝDAN NAQTY NÁTIJELER BOIYNShA MEMLEKETTIK BASQARÝǴA KО́ShÝ. Tártiptik baqylaý júıesi tek qana maqsatty ındıkatorlarǵa qol jetkizýdi baqylaýǵa negizdelýi tıis. RESIMDIK SIPATTAǴY BARLYQ TAPSYRMALAR MEN ARALYQ BAQYLAÝ TARATYLATYN BOLADY. Memlekettik organdarǵa olardyń aldyna qoıylǵan maqsattyq ındıkatorlarǵa qol jetkizý jónindegi qyzmetinde derbestik beriledi.

92-qadam. MEMLEKETTIK JOSPARLAÝDYŃ YQShAM JÚIESIN QURÝ. Jekelegen salalyq baǵdarlamalardyń memlekettik baǵdarlamalarǵa ıntegrasııalanýymen MEMLEKETTIK BAǴDARLAMALAR SANYN QYSQARTÝ. SALALYQ BAǴDARLAMALAR, sondaı-aq, memlekettik organdardyń STRATEGIIаLYQ JOSPARLARY JOIYLADY. STRATEGIIаLYQ JOSPARLAR men aýmaqtyq damý baǵdarlamasyn negizgi maqsatty ındıkatorlar bóliginde QAITA PIShINDEÝ.

93-qadam. AÝDIT PEN MEMLEKETTIK APPARAT JUMYSTARYN BAǴALAÝDYŃ JAŃA JÚIESIN engizý. Memlekettik baǵdarlamalardy baǵalaý úsh jylda bir ret júrgiziletin bolady. Memlekettik organdardyń nátıjeliligin baǵalaý strategııalyq josparlar boıynsha jylma-jyl júzege asyrylady. «Memlekettik aýdıt jáne qarjylyq baqylaý týraly» Zań qabyldaý. Esep komıteti birinshi synypty álemdik aýdıtorlyq kompanııalardyń modelderi boıynsha jumys isteıtin bolady jáne aǵymdyq operasııalyq baqylaýdan ketedi.

94-qadam. «Ashyq úkimetti» engizý. AQPARATQA QOLJETIMDILIK TÝRALY ZAŃDY ÁZIRLEÝ, ol memlekettik organdar ıeligindegi tek memlekettik qupııa men zańmen qorǵalatyn basqa da aqparattardan ózge kez kelgen aqparattyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etedi.

95-qadam. Memlekettik organdar basshylarynyń halyq aldynda STRATEGIIаLYQ JOSPARLAR JÁNE AÝMAQTYQ DAMÝ BAǴDARLAMALARYNYŃ MAŃYZDY KО́RSETKIShTERINE QOL JETKIZILGENDIGI TÝRALY JYL SAIYNǴY AShYQ BAIаNDAMALAR JASAÝLARYN jáne olardyń esepterin resmı veb-saıttarda ornalastyrýdy tájirıbege engizý. Ulttyq JOO-lar basshylarynyń óz qyzmetteri týraly oqýshylar, jumys berýshiler, qoǵam ókilderi men BAQ aldynda jylma-jyl esep berýlerin tájirıbege engizý.

96-qadam. ORTALYQ MEMLEKETTIK ORGANDARDYŃ STATISTIKALYQ BAZALARY málimetterine ONLAIN-qoljetimdilikti qamtamasyz etý. Barlyq bıýdjettik jáne toptastyrylǵan qarjylyq esep, syrtqy qarjy aýdıtiniń nátıjeleri, memlekettik saıasat tıimdiligin baǵalaý qorytyndylary, memlekettik qyzmettiń sapasyn qoǵamdyq baǵalaý nátıjeleri, respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjettiń oryndalýy týraly esep JARIIаLANATYN BOLADY.

97-qadam. О́zin-ózi retteý men jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý arqyly AZAMATTARDYŃ ShEShIMDER QABYLDAÝ ÚDERISINE QATYSÝ MÚMKINDIGIN KEŃEITÝ. MEMLEKETKE TÁN EMES QYZMETTERDI BÁSEKELESTIK ORTAǴA jáne ózin-ózi retteýshi uıymdarǵa berý. Úkimet memleketke tán emes jáne basy artyq qyzmetterdi qysqartý esebinen neǵurlym yqsham bola túsedi.

98-qadam. Selolyq okrýg, aýyl, selo, kent, aýdandyq mańyzdaǵy qala deńgeıinde JERGILIKTI О́ZIN-О́ZI BASQARÝDYŃ DERBES BIýDJETI ENGIZILETIN BOLADY. Oblys ortalyqtarynda jáne respýblıkalyq mańyzdaǵy qalalarda azamattardyń tıisti bıýdjettik jobalaryn talqylaýǵa qatysýynyń tetikteri jumys isteıdi.

99-qadam. MEMLEKETTIK ORGANDAR MEN ÁKIMDER JANYNDAǴY QOǴAMDYQ KEŃESTERDIŃ strategııalyq josparlar men aýmaqtyq damý baǵdarlamalaryn; bıýdjetterdi, esepterdi, maqsatty ındıkatorlarǵa qol jetkizýdi, azamattardyń quqyqtary men erkindikterin qozǵaıtyn normatıvtik-quqyqtyq aktiler jobalaryn; baǵdarlamalyq qujattar jobalaryn talqylaý bóligindegi rólderin kúsheıtý. QOǴAMDYQ KEŃESTERDIŃ О́KILETTIKTERI men mártebesin zańmen bekitý, memlekettik sheshimderdi qabyldaý ashyqtyǵyn arttyrý.

100-qadam. Kanadadaǵy Canada Service jáne Avstralııadaǵy Centrelink úlgisi boıynsha MEMLEKETTIK QYZMETTERDIŃ BIRYŃǴAI PROVAIDERINE AINALATYN «AZAMATTAR ÚShIN ÚKIMET»  MEMLEKETTIK KORPORASIIаSYN qurý. Memlekettik korporasııa halyqqa qyzmet kórsetetin barlyq ortalyqtardy bir júıege ıntegrasııalaıdy. Qazaqstan azamattary MEMLEKETTIK QYZMETTERDI BIR JERDEN alatyn bolady. Memlekettik qyzmetti SAPA MENEDJMENTI ISO 9000 SERIIаSYNA SÁIKES halyqaralyq sertıfıkattaý.

ISKE ASYRÝ TETIGI

• El Prezıdenti janynan jedel túrde quramy otandyq jáne sheteldik sarapshylardan turatyn, BES JUMYS TOBYNAN jasaqtalǵan jańǵyrtý jónindegi ULTTYQ KOMISSIIа QURYLDY.
• Ulttyq komıssııa BES INSTITÝTTYQ REFORMANY KEZEŃ-KEZEŃIMEN ORYNDAÝDY KELISILGEN BASQARÝ boıynsha júzege asyrýy tıis. Ol memlekettik organdardyń, bıznes-sektor men azamattyq qoǵamnyń ózara tıimdi is-qımylyn qamtamasyz etedi.
• Ulttyq komıssııa TUJYRYMDAMALYQ ShEShIMDER QABYLDAP, IS-QIMYLDYŃ NAQTY JOSPARYN AIQYNDAÝY tıis. Onyń usynystary el Prezıdenti tarapynan bekitiletin bolady. Bekitilgen sheshimderdi oryndaý úshin jedel túrde PARLAMENT TARAPYNAN ZAŃDAR, ÚKIMET TARAPYNAN QAÝLYLAR QABYLDANATYN BOLADY.
• Mınıstrler men ákimderdiń sheshýshi bastamalaryn tıimdi júzege asyrýlary ULTTYQ KOMISSIIа TARAPYNAN QATAŃ QADAǴALANATYN bolady.
• Ulttyq komıssııa janynan BEDELDI ShETELDIK SARAPShYLAR QATARYNAN HALYQARALYQ KONSÝLTATIVTIK KEŃES jasaqtaý qajet. Atalǵan keńes usynymdar jasap, reformalardy oryndaý NÁTIJELERINIŃ TÁÝELSIZ JÚIELI MONITORINGIN júzege asyratyn bolady.
• Ulttyq komıssııanyń jumys organy etip QAZAQSTAN RESPÝBLIKASY PREMER-MINISTRINIŃ KEŃSESIN aıqyndaý qajet.