Tańjaryq Joldyuly - 110. "Ol da ras, qupııa uıym qurǵanymyz"

Búgin qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili, áıgili aqyn Tańjaryq Joldyulynyń týǵanyna - 110 jyl. Bar ǵumyryn Alashtyń azattyǵy úshin arnaǵan Tákeńniń esimi qazaq tarıhynan óshpes oryn alary sózsiz. Ol - búgingi táýelsiz Qazaqstannyń irge tasyn qalap ketken Alashordanyń Qytaı jerindegi tikeleı ókili boldy. Alash ıdeıasynyń tartýshysy, joqtaýshysy atandy. Sonyń saldarynan sol kezdegi Qytaı ókimetiniń aıaýsyz ezgisine ushyrap, bar-joǵy 44 jasynda bu dúnıdemen qoshtasty esil Er!

...Bógelmeı jazyp ólem, sen oqyp ól,

Tartamyn aqyr jaza sonyń úshin...

Bul aqyn Tańjaryqtyń túrmede jazǵan jyr­lary tyńshy-tergeýshiler tintýi ke­zinde qoldy bolyp, ózi sol úshin tergelip, ólim­shi bolyp taıaq jep, jan azaby men tán azabyn qatar tartyp jatqanda, «Endi óleń jazbaı-aq qoıyńyzshy, aǵa!» dep ja­ny ashyǵan túrmeles inisine aıtqan sózi. Aqynnyń aýzyna bul sózdi Táńiri sal­ǵan shyǵar, ol shynymen de «jazyp óldi».

Tańjaryq Joldyuly poezııasy­nyń 80 paıyzy túrmede jazyldy. Al, onyń ter­geýshiler men tyńshylar tarapynan joıyl­ǵany qanshama?! Bizge jetkeni – tas túrmeniń túnegin jaryp shyq­qan jaryq sáýle syndy. Mir­ja­qyp, Maǵjan sekildi aǵalarynyń orys túrmesiniń beton qabyrǵalary tun­shyqtyryp, alty Alashyna jetpeı qal­ǵan «Abaqtydaǵy daýysy», tergeýde kórgen jan tózgisiz azaby, Tańjaryq aqyn jyrynda jańǵyryp turǵandaı áser qaldyrady.

...Dóńgelek bir taqtaı bar qalyń shapqan,

Betine qanmen syrlap, boıaý jaqqan.

Jalańash quıryq qoıyp otyr, – deıdi,

Qaratyp ushyn órge shege qaqqan.

Kómirge otyrǵyzyp usaq shaǵyp,

Qan degen maı quıryqtan sýdaı aǵyp.

Úrpińe shı júgirtip bozdatqanda,

Shybyn jan shyǵyp ketpeı tursyn naǵyp?!

Adamnyń jany ketip denesinen,

Quıryqty alsań julyp shegesinen.

Táńirge daýysyń jetip zarlanasyń,

Tyrnaqtyń ıne suqsa kóbesinen.

Bul aqynnyń «Túrme hali» deıtin uzaq tolǵaýynan úzindi. Oqýdyń ózi ki­si júregine salmaq túsirer osy tán men jan azaby sultan bop týǵan Alash arystarynyń basynan baǵy aýǵanda, túrme «sadısterinen» kórgen qınaýy. Olardy osylaı atamasqa sharań joq. Adam balasyn qınaýdan lázzát alatyn «sadıster» bolmasa, esi durys jan ıesi munshalyq haıýandyqqa bara almas edi. Shyǵys Túrkistan zııalylaryn ke­lisim boıynsha, Keńes-Qytaı chekıs­te­ri birge tergegenin, al Tańjaryq Jol­dyulyn «Gospodın Tańdjarık kak jızn?» dep «shegir kózin syq­sı­ta­tyn» orys tergeýshisi Polınov suraqqa tart­qanyn eskersek, orys túrmesi men qytaı túrmesindegi tergeý-azaptaý tásilderiniń uqsas bolǵany óz-ózinen túsinikti. Qupııa qoımalarda saqtalyp qalǵan Alash arystarynyń atylar al­dyndaǵy fotolary da biraz jaıǵa qa­nyqtyrǵandaı. Osy qasiretti jyrlardan jany men táni qatar shyrqy­ra­ǵan aıaýly aqynnyń júrek lúpili men saýsaq tabyn sezgendeı bolasyń.

«Túrme ádebıeti» dep atalatyn ja­ńa termınmen indete zertteıtin joq­shysyn kútip jatqan Tańjaryq aqyn poezııasy, Buqara Tyshqanbaev, Tileý­jan Saqalov, Orazanbaı Egeýbaev, Tur­lybek Mámeseıit syndy azýly da alym­dy jazýshy-ǵalymdar zerttep, zer­delegenine qaramastan, jańa zaman­nyń kózimen úńilýdi qajet etedi, arhıv qoımalaryndaǵy áli ashylmaı otyr­ǵan biraz qupııa jaıǵa da túnniń shetin túrgendeı tam-tumdap sáýle túsiredi. Bu­ryn zamannyń qursaýymen aıtylmaı kókeıde tunshyǵyp qalǵan zarly shyn­dyq  jaryqqa shyǵar kúnin ań­saı­dy. Belgili bilimdar Serik Ne­gı­mov­tiń paıymymen aıtsaq, «Alash ıdeıa­syn – Álıhan, Ahmetterdiń bas­tamasyn jal­ǵastyrǵan saıası jaýynger», bul ta­rap­taǵy óziniń ádil baǵasyn áli al­ǵan joq.

Sonyń biri – jurt aýzynda aıtylyp júrgen Maqsut Sasanuly, Ábeý Qu­dyshuly, Tańjaryq Joldyuly bas­taǵan «arǵy bettegi» qazaq zııalyla­ry Shyǵys Túrkistanǵa «qonys aý­dar­ǵan» qazaqtyń tuńǵysh ulttyq úkimeti ás­kerı keńesiniń múshesi Raıymjan Már­sekuly men Ybyraıym Jaınaqov syn­dy Alash ıdeıasynyń aınymas sa­r­­bazdarymen qosylyp, Alashorda­nyń Qazaqstanda iske aspaı qalǵan uly murattaryn oryndaý jolynda, Qulja qalasynda «Alash-azattyq» atty qupııa uıym quryp, Shyǵys Túr­kistan azattyǵy úshin kúreskeni ja­ıyndaǵy áńgimeler. Jurt aýzyn­daǵy osy sóz­derde shyndyqtyń silemi jat­qan se­kildi. Bul aqyn shyǵarma­laryn­da da iz qaldyrǵan. «Tutqyndalý» atty uzaq tol­ǵaýynda tergeýshiniń aýzynan be­riletin shýmaqtarda:

...Alyp tur Altaı jaqtan Ábeý habar,

Amalyn Barkól jaqtyń Shámsı tabar.

Qusaıyn Úrimjiden saǵan kelgen,

Kisiń kóp seniń munda elge shabar.

Bul isti Maqsut qurǵan basynda alǵash,

Bir qazaq Maqsut aıtsa kirmeı qalmas.

Bastap júr ol ketken soń Jáıirbegi,

Olardyń qaısy qazaq tilin almas.

Bilesiń onyń bárin ishinde óziń,

Qaı qazaq saǵan kelip aqyl salmas.

Taratyp jatasyń sen uıymshadan,

Ketedi birden-birge bári jalǵas, –

deli­nedi. Tańjaryqty 1925 jyly Qazaq­stan­nan qaıtqannan bastap jiti ba­qylaýyna alyp, basqan-turǵanyn hat­­tap-shottap joǵaryǵa joldap otyr­­ǵan Qytaı tyńshylarynyń bul su­raǵy tegin bolmasa kerek. Bul jerde dus­panǵa satylǵan el arasynyń «ún­de­mesteri» de «ıelerine» adal qyzmet at­qarǵan syńaıly.

Aqyn:

Aıdatqan bizdi ustatyp aǵaıyndar,

Qosh endi jolyqqansha jaqsy jasa, – dep, aıdalyp bara jatyp jaýlarymen de babadan qalǵan márt minezben qoshtasady. Ár zaman «tasqa shapsa maıyrylmas» aldaspandarymen qosa, kózge qorash satqyndardy da týǵyzady. Bul joldar aqynnyń ózi:

Ahmet, Abaı, Áset, Merjaqyptar,

Jetpeıdi oǵan jısań myń balany.

Shákerim, Árip penen Muryn, Omar,

Kómbege olar shapsa, tyń barady, – dep qurmetpen eske alatyn «ulttyń ustazy» Ahmet Baıtursynulynyń:

«...maǵan aýyr osylardyń bárinen,

О́z aýylymnyń ıtteri úrip, qapqany», – dep, taýsylatyn qusasymen úndesip jatyr.

Tergeýshiler tarapynan «qaı qazaq Maqsut aıtsa, kirmeı qalmas» delinip otyrǵan Maqsut Sasanuly haqynda qaperge iler bir jáıit bar. «Qazaq» gazetiniń 1917jylǵy №222 sanynda «Baspahana týraly» degen atpen Ile qazaqtarynan kelgen hat jarııalanǵan. Kóziqaraqty oqyrmanǵa burynnan tanys bolsa da, osy qysqa hattyń má­tinin tolyq keltiremiz:

«Qazaq» basqarmasynyń baspahana týraly jazǵan sózine ishimiz erip, Qytaı qol astyndaǵy Kúnes eliniń qazaqtary «Azamat» seriktigine 600 som aqsha jiberdik. Qolǵa alǵan isinen biz de qur qalmalyq dedik. Alash týy­nyń astyna biz de qosyldyq. Qarańǵy bir shet jerden bizder qosylǵanda, basqa kózi ashyq, kóńili sergek qaı qazaq qarap qalar deımiz. Bútin alty Alash bolyp bir baspahanaǵa ıe bola almasa, qansha noǵaıǵa kúlki bolmaımyz ba? Baıaǵydan beri telmirgenimiz az ba? Shómishten qaǵylyp júrgenimiz be? Eger qazaqtyń bir baspahanasy bolsa, ár túrli gazet-jýrnal basylyp, qazaqsha mektep kitaptary kóbeıip, kózimiz ashylar edi.

Maqsut táji Sasanuly, Molda Nur­bekuly, Qasbolat Baıbolatuly,         Shaıyr­bek Sasanuly, Raqym Aqyl­bek­uly, Jıenáli Meıirmanuly».

Uly Abaıdan bastalyp, Alashorda arystary kezinde ulttyq qozǵalysqa aı­nalǵan qazaq jurtynyń rýhanı ór­leýiniń barometri «Qazaq» gazeti bol­ǵany túsinikti. Bul rýhanı-áleý­mettik býyrqanys Qytaı bodanynda otyrǵan qa­zaqtardy da sharpymaı qalǵan joq. Demek, Qazaq balasynyń birtutas alash dep soqqan júregin shekara sy­zyǵy bóle almaǵan. HH ǵasyr basyn­daǵy Shyǵys Túrkistan qazaqtary tarıhyndaǵy asa iri tulǵalardyń biri Maqsut Sasanuly erteden «qarańǵy bir shet jerde» turyp, «Alash týynyń as­tynda» bolǵan deýge haqymyz bar. Jal­py, bul keıin qaýzalatyn, óz aldyna bólek áńgime. Tek sóz retine kel­gesin aıtyp otyrmyz.

Tańjaryq aqyndy Qazaqstanǵa kelý­ge ińkár etken keı aǵaıyn jazyp júr­gendeı «...Qazan tóńkerisi jeńis taýyp, sosıalıstik Keńes Odaǵy qu­ry­­lypty» degen habar emes, osy Sa­san aýy­lyna kelip turǵan «Qazaq» gaze­ti­nen alǵan tárbıesimen júregine or­nyq­qan «Alashqa qyzmet qylsam» de­gen armanymen qosa, Alashorda ult­tyq úkimetiniń avtonomııa alýyna baı­lanysty kúlli qazaq aspanyn jań­ǵyrtqan, «Jasasyn, Alash avtonomııasy!» degen uran bolsa kerek. Áıt­pese:

Tańjaryq Joldybaev máshhúr atym,

Belgili alty Alashqa jazǵan hatym»– deıtin tákappar aqyn, aıaýly aǵalary­nyń basyp ketken izin úlgi tutyp:

Az jazyp qysqasha ómir tarıhymdy,

Ketpekpin oıyma alǵan formalymsha.

Jaqtyrsa jastar alyp oqyp júrsin,

Ahymet, Merjaqyptyń jornalynsha»  – demese kerek-ti.

Aqyn shyǵarmalaryn talmaı jınap, zerttegen, bar ómirin osy ıgilikti iske arnaǵan Alashtyń bir degdar uly Orazanbaı Egeýbaev 2001jyly Úrim­jiden shyqqan Tańjaryq shyǵarma­lary­nyń eki tomdyq tolyq jınaǵyna jazǵan alǵysózinde: «...Keńes Odaǵy qu­ryl­ǵannan keıin Qazaqstandaǵy Alashorda partııasynyń Shınjańǵa kelgen  adamdary, Shınjańda ózderi­niń qupııa  uıymdaryn quryp, burynǵy qımyldaryna kirise bastaıdy» degen derek keltiredi. Muny Alashtyń kósemderiniń biri Halel Dosmuha­medtiń tergeýshige bergen jaýabynda: «...bizdiń basty maqsatymyz – barlyq qazaqtyń basyn qosý bolatyn. Biz qytaıdaǵy qazaqtardy da qosyp alýdyń jolyn qarastyrdyq. Árıne, olar ózderi mekendep otyrǵan terrıtorııasymen qazaqtyń quramyna kirýi kerek dep eseptedik» deıtini de rastaı túsedi. Aqynnyń «Túrme tarıhy» atty óleńinde:

...Turdaqyn, Aısa tóre, Jaınaqov bar,

Quljanyń qalasynda elý adam,

Bir túnde áketipti biraq aıdap...

Nemese:

Baıbatsha – Ybyraıym, Jaınaqovpen,

Jóneldi Saǵatbekter sońyna ere, –

dep baıandalady.

Bul óleń meniń esime bala kúnimdegi bir ýaqıǵany túsiredi. Toǵyzynshy sy­nyp oqıtyn kezim edi. Qulja qala­synda mektep-ınternatta bolatynmyn. Aýyldaǵy úıime baryp qaıtýǵa avtobýsqa mindim. Avtobýs qozǵala bastaǵanda, janymdaǵy bos orynǵa entigip kelip bir jas jigit otyrdy. Qolymda «Bes ǵasyr jyrlaıdy» atty ki­taptyń (kırıll harpimen) kóshirmesi bar edi. Biraz júrgen soń qasymdaǵy jigit túrtip, ony qaıdan alǵanymdy surady. Men Ile pedagogıkalyq ıns­tıtýtyndaǵy aqyn aǵalarymnan al­ǵanymdy aıttym. Ol meniń kırıll har­pin tanıtynyma qýanyp qaldy. О́leń jazatynymdy bilgen soń, tipti jaqsy kórip ketti.

– Alashordany bilesiń be?

– Bilemin.

– Onda Ybyraıym Jaınaqovty da biletin shyǵarsyń?

Men basymdy shaıqadym. Ol qo­ńyr sýmkasynan kóneleý eki kitap alyp shyqty. «Alash hám Alashorda» de­gen kitap eken.

– Men Ybyraıym Jaınaqovtyń nemeresimin. Ol da alashordashyl bolǵan, – dedi.  ...Umytpasam, nemeresi­niń aty Madııar bolatyn. Alashtyń sol asy­lynyń urpaǵy Ile oblysy, Muń­ǵul­kúre aýdany, Aqsý aýylynda tura­ty­nyn aıtyp edi.

Shara Tańjaryqqyzy «Jas qazaq» gazetindegi maqalasynda: «...30 jylǵa deıin onyń óleńderin oqýǵa tyıym sal­­dy. Aqynǵa «ultshyl», «japon shpıo­ny» degen jala jaýyp, óleńderin ór­tedi» degen derek keltiredi. Esińizge alyńyzshy, qurmetti oqyrman, Alash kósemderiniń de túbine jetkendegi taqqan aıyptary týra osyndaı bolatyn. «Basty maqsaty – barlyq qazaq­tyń basyn qosý» bolǵan esil erlerge taǵylǵan aıyptyń da uqsas bolǵany kezdeısoqtyq emes.

Basy aıdaýda, qoly baılaýda jú­rip, jaryq tańdy ańsaǵan jáne sol tańnyń jarqyrap ataryna shúbásiz sengen aqynnyń júrek qanyna qa­lam­sabyn malyp jazǵan jyrynyń túnek­tiń túbinen, ózi sheksiz súıgen Alashyna jetýge násip etken meıirimdi Allaǵa myń márte shúkir! «Túrme hali» tol­ǵaýy­nan keltirilgen myna shýmaqtar onyń Alty Alashqa aıtar ósıeti syndy.

Bári óldi Úrimjiniń qalasynda,

Qyryq eki, qyryq úshinshi jyl arasynda.

Qorlyqpen sol sabazdar ketti armanda,

Balańnyń qaldy bul kek balasyna...

О́lsek te, ólmes bizdiń ataǵymyz,

Belgili istep júrgen «shataǵymyz».

Alystan altyn sáýle bir kúlimder,

Bolǵanmen qazir túnek jataǵymyz.

Alatyn qundy qýyp ıemiz bar,

Biz de elmiz shóbereli, atalymyz.

Zulymǵa ras qarsy turǵanymyz,

Ol da ras, qupııa uıym qurǵanymyz.

Kekpenen qolymyzǵa qural alyp,

Jelkeden gomındańdy urmaǵymyz.

Kelseńder Úrimjiniń qalasyna,

Kóziń sal qaltarys, saı-salasyna.

Osyny óle-ólgenshe umytpa dep,

Tapsyryp ket balańnyń balasyna...

Kórgenin atasynyń oqyp kórsin,

Kektenip, kózin salyp, kóńil bólsin!

Babamnyń tarıhy dep tabyn tanyp,

Zalymnan kegin alyp, qolynda ólsin!

Keledi tún ornyna jaryq sáýle,

Senemin, emes munym beker áýre.

Sózimniń túbin oıla endi elim,

Qolyńa osy sózim tıse záýde.

Erbol ALShYNBAI.