Tanys jáne beıtanys: stýdent kelinshekter

     Qoǵamda  kóp balaly analarǵa altynnan alqa taǵyp, alǵash ana atanǵandarǵa arnaıy qalja soıylyp, al  jalǵyz basty analarǵa járdem berip jatady.  Bári de  oryndy. Anaǵa  qandaı  qurmet jasalsa  da,  artyq emes.  Alaıda  nege stýdent  kelinshekter  týraly aıtýdy umytyp ketemiz.  Olar kimder?.. 

     Batyr analardyń  izbasarlary

 Stýdent  kelinshekter – bilim alý jolynda ómirlik baqytyn kezdestirip, oqý aıaqtalmaı turmys quryp, dıplom alarda sábıli bolatyn názik  jandylar.  Olar −  ózderi stýdent, ózderi  kelin, ózderi  kelinshek, ózderi  ana.  Barlyǵy bir adam.

   Qarap otyrsaq, stýdent  kelinshekterdiń   ómiri  eki jaqta  soǵysyp júrgen jaýynger  ispettes. Úıde - joldasy men qatal da kirpııaz enesiniń  kóńilin  tabý bolsa, oqý ornynda   talapshyl ustazdardyń tapsyrmasyn qalt jibermeı oryndaýy  kerek.  Keri jaǵdaıda jaǵymsyz synǵa ilinedi.  Sonymen qatar, stýdent  kelinshekterdi  batyr analardyń  jalǵasy  dese  de  artyq bolmas edi.  Sebebi  adamdy  naryq  bılegen myna  zamanda  stýdenttiń  qym-qýyt tirshiligimen birge qatal  turmystyń  qyspaǵyna  birdeı  tózip,  otbasyn alǵa  súırep, ana atanyp,  ata-analarynyń kóz qýanyshyna aınalyp úlgerdi.

      Árıne, úılený  ońaı,  úı  bolý qıyn ekeni  taǵy  belgili.   Eger jataqhanada   nemese  páter  jaldap turar  bolsa, stýdent jeńgeıler  otaǵasynyń  tapqan-taıanǵanyn berekeli   jumsap,  shańyraǵynyń tútininiń  tútetip,  asa jaýapty isti atqarady.   Sondyqtan   qalaı  bolǵanda  da,  otbasy  qamyn  erte  oılap,  úlken  ómirge  erte  aıaq  basatyn  qyzdarǵa  razy  bolmasqa  sharań  joq.  Sebebi,  oqýdan bas ala almaı,  qyzmet  qýyp   qyryqqa kelse de saltymyz boıynsha kelin atanyp, ana baqytyn  sezinýge   asyqpaıtyn  qyzdarǵa  qaraǵanda  olardyń  upaıy  túgel. Qoǵamǵa paıdasy  da  kóp.  Bir  jaǵynan,   stýdent  kelinshekter  oqý ordasynda  bilim  alyp,  bolashaq  maman retinde qoǵamǵa  úles  qosyp  júrse,  ekinshiden, demografııadaǵy qıyn da kúrdeli máseleniń birin  sheshýge  atsalysyp,  oń  jaqta  otyrǵan  qyzdar sanyn azaıtyp,  ómirge  urpaq  ákelýde.

Fılfak –«qalyńdyqtar  mekeni»

    Bir  qyzyǵy, stýdent  shaǵynda  turmys  quratyn apa-sińlilerimizdiń  kóbisi   fılologııa,  tarıh,  jýrnalıstıka  sekildi  qazaqylyqtan áli  alystaı  qoımaǵan  gýmanıtarlyq  fakýltetterde  oqıdy.  Ásirese,  fılologııa fakýlteti  kósh bastap  tur.   Bul fakýltetti «qalyńdyqtar mekeni» dep  te beker aıtpasa kerek.  О́ıtkeni  bilimgerlerdiń   basym kópshiligi boılarynda  ulttyq  tárbıesi bar, saltqa da myqty,  ıbaly  qyzdar,  qazirgishe aıtqanda «tez ótetin  qyzdar».  Bul  týraly  QazUÝ,  fılologııa  fakýltetiniń  dekan  orynbasary  Gúlmıra Qudaıbergenqyzy: «Fılologııa  fakýlteti stýdentteriniń   90-95 paıyz  qyzdar.  Bul bir.  Ekinshiden,  bizdiń  fakýltettiń  qyzdary  qazaqy,  sypaıy, sulý ári  qarapaıym bolyp  keledi.   Sondyqtan  da  bolsa kerek,  erte  turmys  quryp  jatady.  Turmys qurǵan  qyzdardyń  sabaqqa  úlgermeı, jazǵy  semestrge  qalyp  qoıǵan  kezderi  bolǵan  emes.  Ustazdarǵa da  mindetsinbeıdi.  Kerisinshe,  basy bos,  eshteńemen isi  joq   stýdentter  emtıhannan  ótpeı,  sońynan  qaıta  tapsyryp  jatady.  Olarǵa  qaraǵanda,  shúkir,  otbasyly stýdentter  bárine  uqypty.  Biraq qazirgi  tendensııaǵa  qarasaq,  qyzdar 1-2 kýrsta turmysqa kóp shyǵa  bermeıdi.  Kóbine  joǵarǵy  kýrs  stýdentteri   otbasy  quryp  jatady »,  −deıdi.

        Rasynda,  fılologııa  fakýltetinde  stýdent kelinshekter   basqa ekonomıka,   zań fakýltetterine qaraǵanda edáýir kóp.  Sebebi   bul fakýltetterdiń  stýdentteri   birinshi  kezekke  qyzmet  pen  mansapty   qoıyp, turmys  qurýǵa esh  asyqpaıdy.  Otbasy  quryp,  erte  qartaıǵannan  góri  salt  atty,  sabaý  qamshyly  qyzmetqumar  «bıznes-ledı»   atanýǵa  qumar-aq.

   Sondaı-aq,  joǵarǵy oqý oryndarynyń arasynda «stýdent analar» sany boıynsha medısınalyq  ýnıversıtetter  aldyńǵy  orynda.  Bilim alý tabany kúrekteı toǵyz jylǵa sozylǵandyqtan, erteńin oılaǵan jastar osy jyldar ishinde ýnıversıtetten 2-3 balaly januıa bolyp,  dıplom alady eken.  Stýdent analar nárestesi dúnıe esigin ashqansha partada otyryp,  bilimdar oqytýshynyń  leksııasyn tyńdap, emtıhan tapsyryp,  jyl boıy sabaq oqıdy.

Talantty adam  anasynyń erte  jasynda  týylady

     Qyz  bala  neǵurlym erte  turmysqa shyqsa, onyń  barǵan  jerine  «tastaı batyp, sýdaı sińýi» de  ózine  jeńil bolady.  Jańa  úı, jańa ortaǵa  jatyrqaı qaramaı, kerisinshe  balalyq minezimen ómirindegi  ózgeristi tez qabyldap,  beıimdelip ketedi.

     Orystyń ǵulamasy L.Tolstoı : «Naǵyz talantty adam- anasynyń 18-20 jasynda  týylady », - degeni  taǵy bar. Ǵylymda da  dáleldengendeı,  áıel adamdardyń  jasy  úlkeıgen saıyn sábıli bolý múmkindigi azaıa beredi.  Kóregen babalarymyz da qyz bala jat- jurttyq  dep,  besikte jatqanda - aq atastyryp, boı túzeı bastaǵanda uıadan ushyrǵan.  Alaıda, qazir  zaman  basqa  degen   kúnniń  ózinde erte  turmys  qurý  saltymyzǵa  tán  nárse  ekendigin  teriske  shyǵara almaımyz.  Onyń ústine,  sábıdi ana qursaǵynda jatqannan bastap tárbıelep,   bilim berý kerek bolsa, onda stýdent analarymyz bir oqpen eki qoıandy atyp alǵanǵa   uqsaıdy.

   Qazirgi  tańda  ozyq medısınasyna senetin, árkim ózi úshin ómir súrýi  kerek  degen   tendensııaǵa  ýlanǵan  Eýropa jurty «káriler eli»  atanyp otyrǵany belgili.  Munda  ortasha  úılený  jasy 28-30 -dy  kórsetedi.  Oǵan  qaraǵanda  otbasy  qurýǵa  bizdiń eldiń   jastary  jaýapty  keledi:    24-25 jasta  otbasyly  bolady.  Sondyqtan,  bul kórsetkish  ulǵaıyp ketpeýi  úshin,   eýropalyqtardyń  «kárilik»   ýytynan saq bolý   úshin   stýdent   kelinshekterdi   alalamaı, kerisinshe  qoǵam tarapynan   qoldaý   kórsetilýi  qajet.

           Alaıda,  eń  qyzyǵy  qoǵam ókilderiniń  stýdent  kelinshekter  týraly  oıyn bilgende tańǵaldyq...

Jaılaýbaeva Quralaı, QazUÝ-de muǵalim:  Oqýǵa 18 jasynda túsken qyz  21-22 jasynda aıaqtaıdy. Sondyqtan, bitire sala úılense de kesh emes.  Al belgili sebeptermen ýnıversıtetke kesh tapsyrǵan qyzdarǵa úlgerip jatsa,  turmys quryp alǵany durys shyǵar.

Roza, stýdent:  Biz qazir úshinshi kýrsta oqımyz. Naǵyz stýdenttik shaqtyń qyzǵan kezi. Qurbylarymnyń arasynda turmys qurǵan qyzdar bar. Biraq jınalyp bir jaqqa barǵan kezde úılengen qyzdar barmaıdy. Sebebi, yńǵaısyz nemese joldasym jibermeıdi dep aıtady. Barlyǵy ornymen bolý kerek sııaqty.   Jaǵdaıyńdy jasap, oıyn-saýyqtan jalyǵyp, batyl qadamǵa bolashaqqa aıqyn josparmen, oılanyp,  myń tolǵanyp bolǵan soń,  turmys  qurǵan  durys  bolar.  Stýdenttik shaqta  qyzdar qataımaǵan qus sııaqty, oń-solyn bilmeıdi.  Keıin  ajyrasyp  jatady.

Álı Bıtóre,stýdent:  Eger jaıǵdaıy kelip tursa,  nege úılenbeske?!  Olar jas oń-solyn bilmeıdi  degenmen kelispeımin!  Joǵary oqý ornyna tústi me,  demek ol kámelettik jasqa jetti degen sóz. Oń-solyn tanyp qalǵan kezi. Meniń jaǵdaıym kelip tursa,  19 jasymda-aq  úılenip alar edim.

Jýldyz Sultanova, logoped:  О́zim oqyp júrip turmys qurdym. Kóp qıynshylyqtar boldy. Eger anam qol ushyn bermegende oqýdy aıaqtaı almas edim. Dıplom alǵanymda qyzym bir jasqa toldy. Sondyqtan qyzdarǵa dıplomdaryńdy alyp alǵan soń úılenińder dep aıtqym keledi.   Onyń  ústine,    ustazdarym úlgermeı úı jumysyn oryndamaǵan kezderimde «Men úshin otbasyn qurǵan joqsyń», - dep qatty aıtatyn.

Aqnıet Qabımoldaev, boıdaq:  Oqýǵa kelgen soń,  eshnársege alańdamaı. oqý kerek.  Úılenip úı bolǵan ońaı sharýa emes. Qyzdar turmys quryp alyp qınalyp júredi. Jaqsy kórse jigiti kútedi. Ne úshin asyǵady? Onyń ústine aıaǵy aýyr bolsa,  shýyldaǵan toptyń  arasynda júredi. Kútim kerek sııaqty ondaı kezde.  Sondyqtan,  jastyqtyń   jalyndaǵan kezi -stýdenttik kezde úı bolyp,úılenýdiń qajeti shamaly dep esepteımin. Aqyl toqtatyp,  eki qolǵa  jumys tabylǵanda,ózińdi jáne jaryńnyń jaǵdaıyn jasaı alatyn jasqa kelgende úılený kerek.

 Gúljan  Amanbaı,  stýdent:  Men  fılologııa fakýltetiniń  stýdentimin.  Jaqynda  bópeli boldy.   Erte  turmys  qurǵanyma  esh ókinbeımin. Qaıta  shańyraǵymnyń  tútini  túzý  shyǵyp,  er  azamatymdy kútip,  bópeme  jaqsy  tárbıe  bere  alsam, sony  ózi  meniń  úlken  jetistigim  bolar edi.  Sodan  keıin,  qoǵamda erte  turmys  qurǵan  qyzdarǵa  kúdikpen  qaraıtyndar  da  jeterlik. Olarǵa  aıtarym,  teńin  tapsa erte me, kesh pe  otbasy  qurý  artyq  emes.  On  beste  otaý  ıesi  demeı  me?  Erte  jasta  úı  bolýǵa  jarasa, aqyly  tolyp,  otbasyn asyraı alsa, qanekeı?

       Al siz stýdent kelinshekter  týraly  ne deısiz,  qurmetti  oqyrman?   

  Gúlden Ákimqyzy

/strong