«Shubar jylandar» ata-anasyn qaıda apara jatyr?

Zamanyna qaraı adamy, adamyna qaraı ortasy qalyptasatyn qazirgi qoǵamdy ádiletsizdik  pen  bezbúırektik  jaılap  barady. О́zinen týǵan balasyn ózgege tastap ketetinder  men úkilegen aq úmitin aıaq asty etip, qartaıǵan  shaǵynda ishten shyqqan shubar jylan – ul-qyzdary  óz ata-anasyn ózekke  tebetin jaýyzdyq  paıda boldy. Mundaı  qatigezdiktiń  bultartpas dáleli −ózimen-ózi  buıyǵy  tirshilik  keship,  suryqsyz kúıge  túsken,  qoǵamnan  qarasyn  úzgen  «japandaǵy jalǵyz  úı» − qarttar úıi.  Jyldan jylǵa qarttar ınternatyn panalaıtyndar sany  ósip keledi. Qorqynyshty  jaıt.  Alaıda  muny qalaı  tejep,  qoǵamǵa  toqtaý  aıtýǵa  bolady?  Saýal  kóp,  jaýap  joq...

    Bizdiń  halyqta  qarttar  úıi  múldem  bolmaǵan.  Qazaq qartyn tentiretpegen. Qaıta  «kónekóz  qart,  qazynaly  qarııa»  dep egde tartqan  jandarǵa erekshe  qurmet  kórsetken. Qarttar  úıi  degen sumdyq  keńes  úkimetin tusynda  qalaly  jerlerde,    onyń  ózinde tek  orys jáne  basqa  da  ulttarǵa  arnalyp salyndy.  Keıin sol  qyzyl  ókimet  tárbıelegen  máńgúrtter de  ata-anasynan keri  aınalyp,  qarttar  úıin aparyp tastaıtyn  boldy.  70 jyl boıy sanasy  ýlanyp,  dinsiz,  tilsiz  bolyp  ósken  urpaq  qarttyń  qadirin  qaıdan  túsinsin?!  Jyl sanap  qaraýsyz, baspanasyz qalǵan qarttardyń  kóbeıý sebebin árkim ár túrli  topshylaıdy.  Bireýler «taǵdyr» dep qarasa, ekinshi biri baýyrmalshyldyqtyń joqtyǵyn, aǵaıyn arasyndaǵy alshaqtyqty kinálaıdy.  Sanany turmys  bıleıdi  dep,  bar   kináni  turmysqa  arta  salatyndar  da  jeterlik.  Biraq,  «ne  ekseń,  sony  orasyń»  demekshi,  jas  shaǵynda bala tárbıesine  durys  kóńil bólmegen  sol  qarttardyń  ózderiniń  de  kinási  bar  shyǵar.  Balasyn balabaqshaǵa  tastap  kete  beretin  ata-anadan  úlgi  alǵan  bala «uıadan  ne  kórse, ushqanda  sony  iledi»  emes  pe?  Júgensiz  ketken  jastardyń  ata-anasyn  syılamaýynan,  kelinniń  ata-enege  qyr  kórsetip,  kútim  jasamaýy,  ózinne týǵan  ul-qyzdarynyń  ımansyzdyǵy qarttardy   tentiretip  jiberdi.  Osyndaı  ata-anadan  góri  qaraqan  bastyń  qamyn  oılaıtyndar  kóbeıgender esebinen qarttar  úıi  de jyl sanap artyp keledi.

Elimizdiń  eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń 2006 jylǵy júrgizgen esebi boıynsha, Qazaqstanda  múgedekter men qarttarǵa arnalǵan ınternat-úıler kóbeıýde.  2008 jylǵy  málimetterde  el boıynsha 67 qarttar  úıi  tirkelip,  onda  12 myń  qart  ornalasqan bolsa,  2012 jyly  qarttar  úıiniń  sany  87 –den  asyp  jyǵylǵan. Munda  35 myńǵa jýyq qazaqstandyq  turady. Onyń 45,5 paıyzyn áıelder qaýymy quraıdy. Bul nebári 17mln.  halqy bar   bizdiń memleket úshin tym joǵary kórsetkish. Maqtanarlyq  emes, árıne!  Ulttyń  usaqtanyp, ımannyń álsirep,  sananyń quldyrap  bara  jatqandyǵynyń  kórinisi.

Jaqynda Almaty qalalyq Ardagerler úıine bas suqtyq. Qarttar úıiniń jumyskeri Aqylbekova Begaıym hanymnan qarttar  jaǵdaıyna  baılanysty  biraz  jaıtty surap,  bildik.  Onyń  aıtýynsha,  munda  aıyna kem degende 2-3 adam kelip túsedi. Orta eseppen jylyna  15-18 shaqty qart ornalasady. Byltyrǵy 2012 jylǵy jalpy esepte 326 adam tirkelse, bıylǵy bastama esepte   313-ke jetip otyr. Sonyń 112-si – qazaqtar. Jasy jetkender ómirden  ozady, bir-eki aıda oryndary qaıta tolyǵady. Bul úıde aq saqaldy, aq samaıly ata-ájelerimiz, talaı jyl beınet keshken qarııalar  men keýana-qarttarymyz, ártúrli toptaǵy múgedek jandar, memleket kómegin qajet etetin  jáne jalǵyzbasty adamdar turady. Al «Ardagerler» úıi  dırektorynyń orynbasary Álııa Orazqulova: «Internatqa jasy 70-ten asqan jaqyndary, bala-shaǵasy joq zeınetkerler men múgedek jandar keledi. Basym kópshiligi orys ulty, odan keıin qazaq qarııalary.Olardyń alǵash túsken aıynda kópshilik qoǵamǵa beıimdelýi qıyn. Ol úshin arnaıy psıholog mamandar jumys jasaıdy. Alǵashqy járdem kórsetetin medbıkeler de bar. Jaqsy jaǵdaıdyń nátıjesinde olar uzaq ǵumyr keshedi», -deıdi.

«Ardager» degen ataýy bar «syıly» úı bolsa da, shyntýaıtyna kelgende, kárilik  kelgende jetimdik kúıin  keshken   jarymjan jandardyń baspanasy deýge  bolady. Mundaǵy   ár qarttyń  júzinen muń, kóz janarynan  eshkim uǵa bilmes qaıaýdy kórýge bolady.   Qarttyq  kelgende  jas  kúnindegi  beınettiń  zeınetin  kórip,  nemere ıiskep, jyly  úıde   ómir súrgenge  eshteńe jetpeıdi.    Memlekettiń tórt mezgil bergen tamaǵy da, járdemshi bolǵan jandar  da,  ózi  sekildi  taǵdyrdyń  taýqymetin  tartyp  jatqan  zamandastarynyń  áńgimesi  de  óz úıine jetpeıtini  haq.  Alaıda, tirshiliktiń taýqymetin syltaý  etip,   kóz toımaıtyn qunsyz dúnıege qunyqqan búgingi jastar  «qaýsaǵan qasiretti qarııalarmen» sanasar ma?!

Jumyr  basty pende   jaratqannan  uzaq  ǵumyr  suraımyz.  Alaıda   uzaq ǵumyrdyń sońy  nemerelerin  ıiskeýge  zar  bolyp  tórt  qabyrǵanyń  ishinde qamalyp  óter bolsa, ómirdiń máni joǵalsa, onda  uzaq  ǵumyrdyń mańyzy qansha?!  Mundaıda «Onsha ter emes edi-aý páteriń de, Osynda tastap kettiń ákeldiń de, Synaptaı syrtyn berse týǵan balań, Tirideı ólgeni ǵoı ákeniń de» degen «Qara shaldyń» monology oıǵa oralady.

Uljan Bókentaıqyzy