Áz Naýryz keler kún taıaý…

Keń qushaǵyn jaıyp Áz Naýryz – Jańa jyl taıap keledi. Bir-birimizben tós qaǵystyra kórisip, máre-sáre bolyp jatatyn kúnder de alys emes. Jańa jyl degende keıde «Bul qaı Jańa jyl?» dep qalatynymyz da bar. Jalpy búgingi qoǵam 1-qańtardy da Jańa jyl dep qabyldap, qos Jańa jyldy toılaý ádetin boıǵa sińirip aldy. Aldymen qys ortasynda aıazben birge keletin kirme Jańa jyldy ne nárseden de kem qylmaı, el qatarly kútip alamyz. Bolmysymyzǵa jat merekege úzildi-kesildi qarsy shyqsaq zaıyrly elimizdiń ultaralyq birligine nuqsan kele me eken degen oımen shyraıyn shyǵara toılap júrmiz. 1-qańtarǵa daıyndyqty kórseńiz ǵoı, úıdegi kók jáshik bul týraly bir aı buryn jar salady, kóshelerimiz ben alańdarymyz jarqyrata bezendiriledi. Keıde táp-táýir salt-dástúrimizdi áldebir bolmashy dúnıelerge ońaı almastyra salǵanymyzdy baıqamaı qalamyz. Sol sııaqty 1-qańtar men Naýryzdyń orny aýysyp ketkeni de aıqyn kórinip turady. Buǵan dálel, aldymen shartaraptan habar jetkizetin úıdegi teledıdardy qosyńyz. 1-qańtar taıanǵanda merekelik sharalar, eldiń túkpir-túkpirinde bolyp jatqan daıyndyqtar, ótetin túrli konsertter jóninde saıraıtyn arnalar Naýryz jaqyndaǵanda mundaı belsendilik tanytpaıdy. Sodan soń eldi mekenderdegi alańdar men kósheler aldymyzda Ulystyń uly kúni kele jatqandaı kórinis tanytpaıdy. Saǵat sanap, sát sanap, asyǵa kútken 22-naýryzdyń tańy atqanda eń aldymen kóz aldymyzǵa qaz-qatar tigilgen aqshańqan kıiz úıler, dombyramen quıqyljyta shyrqalǵan dástúrli án oryndaýshylary, ulttyq kıim kıgen boıjetkender men bozbalalar, altybaqan mańaıyndaǵy jastar, sapyryp quıyp bergen qymyz, aýyzdan dámi ketpes naýryzkóje elesteıdi. Budan basqa da tolyp jatqan qyzyqtardan qur qalýǵa bola ma?! Alyp ushqan kóńil ulan-asyr toıdyń dýmandy tórine asyǵady da turady. Naýryzda ejelden kelip jetken dástúrimizdi, ónerimizdi kóre almaımyz deýge aýyz barmas. Degenmen, merekeni tamashalap, óziniń qazaq ekenin eske túsirgisi kelgen jurt tez taraǵysy kelmeıdi. Dámi til úıiretin naýryzkóje ishpegen qazaq qazaq pa? Osy naýryzkójeniń ózi jınalǵandarǵa jetpeı jatady. Tipti baǵasyn sharyqtatyp jiberetinder de bar. Basqa kúnderi ultymyzdyń ulylyǵyn asqaqtatatyn kórinister bola bermesi anyq qoı. Qalaı desek te, Naýryz meıramynda halqymyzdyń ónegeli dástúri men ónerin dáripteýge keńinen jol ashylady. Sondyqtan bul kúnge tıisti deńgeıde kóńil bólinip, at ústindegi azamattardyń ózderi yqylas tanytyp, merekelik sharanyń basy-qasynda júrse qandaı jaqsy. Halqymyzdyń aýyzbirshiligi de osy áreketimizden aıqyn kórinip turar edi. Elimizdiń keıbir óńirleri Ulystyń uly kúnin toılaýdy erterek bastap ketedi. Bul kúni jurt bir-birine ıgi tilekter aıtyp, tós qaǵystyryp kórisedi. Jasy kishileri azyn-aýlaq syılyq­taryn alyp, úlkenderdiń úıine kirip shyǵady. Qandaı jarasymdy! Ulystyń uly kúnin óz deńgeıinde ulyqtaý týraly jıi aıtylady. Sondaı pikirlerdiń arasynda «Naýryzǵa arnaıy birneshe kún belgilep, toılaýdy engizý kerek» deıtinder de bar. Osy kúnderi ár kúnimizdi bir saýapty iske arnasaq, kópshiliktiń kókeıindegisin dál tabatyn sııaqtymyz. Mysaly, bir kúndi bulaqtyń kózin ashyp, tazalyqqa kóńil bólinse. Jasyl jelek, aǵash otyrǵyzýdyń ózi dástúr, ultymyzdyń keleshegi úshin jasalatyn paıdaly is. Kelesi kúni salt-dástúrimizdi ashyp kórsetsek, odan soń án-jyrymyzdy shyrqasaq, quba-qup. Taǵy bir kúni ulttyq oıyndarymyz oınalyp, at jarysy ótse, aıtys uıymdastyrylsa degen sııaqty usynys-tilekter kóp. Sonda Naýryz shyn máninde jyl saıyn asyǵa kútip, qýana qarsy alatyn úlken merekege aınalar edi. Qalaı desek te ulyq merekeni yntymaǵymyz, birligimiz jarasyp, zor qýanyshpen atap ótý – paryz.

"Ana tili"