Bereket Káribaev: Qazaqstan jerindegi memlekettiliktiń tarıhyna 3000 jyl boldy (ınternet-konferensııa jaýaptary)

Bereket Káribaev:

Qurmetti, «Qamshy» aqparattyq portalynyń oqyrmandary! Jańa jyl merekesinen keıin oqyrmanmen, kórermenmen tuńǵysh ret júzdesip otyrmyn. Qoı jyly qut-berekeli jyl bolsyn! Arnaıy ınternet-konferensııasyna shaqyrǵan ekensizder, rahmet! Suraqtardyń basym kópshiligi «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna» arnalypty. Ol zańdy da. Esterińizde bolsa osy taqyrypqa baılanysty meniń «Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy» atty monografııam jaryq kórdi. Bul eńbektiń jazylý tarıhy osydan 20 jyldan buryn bastalǵan. Eńbekke qalaı kelgenim jaıly kitaptan oqı jatarsyzdar. Endi suraqtarǵa kezek bereıik.

Haziret:

«Qazaqstan tarıhyna» qatysty keıbir eńbekterden qazaq handyǵy 1456 jyly qurylǵan dep oqyǵan edik. Al, mine 1465 jylǵa toqtadyq. Buǵan ne deısiz?

Bereket Káribaev:

Qazaq handyǵynyń qurylǵan jyly týraly talas-tartys máselesi, jalpy – búkil Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhyndaǵy kishkentaı ǵana epızottyq másele. Keı kezde biz osy ýaqyttyń merekelik jaǵyn, naqtylyǵyn oılap, máseleni keńeıtip jiberdik. Aınalyp kelgende onyń bir, eki, tipti bes jylǵa deıin naqty qolmen qoıǵandaı deregi joq. Tek Muhammed Haıdar Dýlatıdyń shamalap bergen ýaqyty bar. Al, qalǵandarynyń bári sol tóńirekte. Birinshi bolyp Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhyna qalam siltegen ǵalym HIH ǵasyrdaǵy orystyń ataqty shyǵystanýshy ǵalymy V.V Velıamınov-Zernov. Oǵan deıin Shoqan Ýálıhanov kirisken eken. Ol naqty zerttegen joq. Tek Qashqarǵa saparynda Dýlatıdyń «Tarıh-ı Rashıdı» eńbeginiń qashqarlyq nusqasyn ákelgen. Ony ózin jibergen Azııa departamentine tapsyrǵan. Keıbir ǵalymdarymyz bul salada Shoqan birinshi turýy kerek degen pikir aıtady, biraq, men Ýálıhanovtyń handyqtyń qurylýyna baılanysty naqty eńbegin áli tapqam joq. Reseıde Qasymov degen qala bar. Qasymov qalasynda odaq kezindegi eń iri altyn óndirý ortalyǵy bolǵan. Bul qalaǵa Táýke hannyń nemere inisi, Shyǵaı hannyń nemeresi, Ondan sultannyń uly Orazmuhammed han bolǵan. Velıamınov-Zernov sol qala men qaladaǵy han-hanzadalarǵa arnalǵan eńbeginiń ekinshi tomyn Orazmuhammedke arnaıdy. Orazmuhammedtiń tegin zertteý barysynda Velıamınov-Zernov 10-nan asa ǵylymǵa belgisiz, tyń Shyǵys derekterin tabady jáne ony orys tiline aýdaryp ǵylymı aınalymǵa engizedi. Bul 1864 jyl edi. Solardyń ishindegi bir derek – Orazmuhammedtiń jeti atasynyń deregi. Ol – Orys han, Qoıyrshyq han, Baraq sultan, Jánibek han, Jádik han, Shyǵaı han, Ondan sultan. Osy derekter aınalyp kelgende Muhammed Haıdar Dýlatıdyń «Tarıh-ı Rashıdı» eńbegi bolatyn. 1890 jyldary aǵylshyn tiline aýdarylyp shyqty. Biraq, ol mátindi aýdarý barysynda qatelik deýge bolmas, sál dálsizdik jibergen. Túpnusqa Dýlatıda: «Ol kezde Deshti-Qypshaqta Ábilqaıyr han bolatyn. Ol Joshy ulysynan taraǵan kóptegen sultandarǵa qysym kórsetti. Oǵan shydamaǵan Kereı men Jánibek sultandar basqa jaqqa kóshedi...» dep keledi. Al, aýdarmada dál osy «Ol kezde» dep bastalǵan jerge «Ol kezde(hıjra 860 - - ol shamamen 1456 jyl)» dep jazǵan. «Tarıh-ı Rashıdı» eńbeginde «Qazaq handarynyń bılik ete bastaýy hıjranyń 870 jyldaryna týra keledi» delingen. Kelesi jylynda Reseı aýmaǵyndaǵy halyqtarǵa baılanysty áskerı ensıklopedııa shyǵady. Sonda umytpasam «Qazaqtar» deıtin maqala bar. О́te keremet. Sol bir jarym bettik maqalaǵa tórt akademık aralasqan. Sol ensıkolpedııada mynaý jaqsha joq, hıjra jyly da joq. Bylaı delingen: «Ábilqaıyrdan Kereı men Jánibek 1456 jyly bólinip ketti. Qazaqtar jeke el bola bastady». Olar mátindi emes, mátindegi mazmundy berip otyr. Qazaq handyǵy 1456 jyly quryldy degen ýaqyttyń shyǵýy osydan. Jáne bul ýaqyt kórsetkishi júz jyl boıy barlyq oqýlyqqa, ensıklopedııalarǵa, Shákárim da, Tynyshbaevta osy jyl dep qabyldady. Tipti 1943 jyly jaryq kórgen «Qazaq SSR tarıhynyń» akademııalyq basylymynda dál osy jyldy kórsetti. Sóıtip, ábden sanaǵa sińip ketti. Muny alǵash ret joqqa shyǵarǵan soǵystan keıingi jyldary Shahmatov, Ibragımov degen tarıhshylar boldy. Ibragımov «Tarıh-ı Abýlhaır-hanı» atty eńbekti parsy tilinen aýdardy. XVI ǵasyrdyń 40-shy jyldaryna deıin ákeledi. Onyń pikiri boıynsha Qazaq handyǵy qurylmaı turyp, qazaq ulystary qurylǵan. Bul tezıster 1957 jyly «Qazaq SSR tarıhynyń» eki tomdyq akademııalyq baslymyna endi. Biraq, muny qazaq qoǵamy, qazaq zııalylary qabyldaǵan joq. Sóıtip, 1977 jyly Pıshýlınanyń Jetisý tarıhyna arnalǵan monografııasy shyqty. Sol eńbeginde ǵalym Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhyna bir taraýyn arnap, 1456 jyldyń qate ekenin, Dýlatıdyń eńbeginde qalaı jazyldy, solaı qalýy kerek degen pikir aıtady. Ol 1465/66 jyl edi. Nege 66? Sebebi, musylman kúntizbesi men hrıstıan kúntizbesi bir-birine sáıkes kelmeıdi. Keıinnen 1979-83 jyldary bes tomdyq ensıklopedııalarǵa osy jazba endi. Osy ýaqyttan bastap barlyq jerde 1465 ataýly ýaqyty qoldanyla bastady. Osydan keıin de biraz pikirtalastar boldy. Men monografııamda osy ýaqyttarǵa baılanysty arnaıy bir taraý arnap, bárin taldap jazdym.

Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn toılaý keıbir adamdardyń kóńilinen shyqpaıdy. Tarıhymyz tym áride jatyr deıdi. sonda túrik qaǵanatyn nemese altyn ordany toılaımyz ba? álde qazaq dep atalatyn memlekettiń qurylǵandyǵyn osy qazaq handyǵynyń qurylǵan kúninen bastap toılaǵanymyz jón be? kásibı tarıhshy retinde osyǵan oı qossańyz.

Bereket Káribaev:

Alǵashynda mende de osyndaı túsinbestik oılar boldy. Keı gazetter «Qazaq memlekettiligine 550 jyl» dep jazyp jiberipti. Eger qazaq memleketiniń tarıhyn Kereı men Jánibekten bastasaq oǵan deıingi tarıh qaıda qalady degen zańdy suraq týyndaıdy. Bul jerde ataýdy durys qoldaný kerek. Qazaq memleketine emes, Qazaq handyǵyna 550 jyl bolýy kerek. Jalpy, memleket degen uǵymǵa respýblıka, monarhııa, qaǵanat, ımperııa, handyq, ámirliktiń bári jatady. Qazaqstan jerindegi memlekettiliktiń tarıhyna 3000 jyldan asa ýaqyt bolǵan. Sonaý skıf taıpalary, saqtar, ǵun, úısin, qańly osy ulystardyń bárinde memleket boldy. Bul dáýirdiń derekteri qytaı jazbalarynda anyq kezdesedi. Solarda etnıkalyq proses pen memelekettik damý qatar júrip otyrdy, birin-biri tolyqtyryp otyrdy. Memlekettiliktiń eń shyrqaý shegi - Túrik qaǵanaty. Qaǵanat degen sóz ımperııa. Qazir dúnıe júzinde moıyndalǵan aqıqattyń biri, ol Túrik qaǵanaty Eýrazııa aımaǵyndaǵy eń alǵashqy myqty ımperııa. Odan keıingi Altyn Orda ımperııasy, al Altyn Orda ydyraǵannan keıin ǵana 7-8 memleket paıda boldy. Qyrym handyǵy, Qazan handyǵy, Astyrahan handyǵy, Sibir handyǵy, Noǵaı ordasy jáne Aq Orda, odan keıin Ábilqaıyr handyǵy, solardan týra shyǵyp Qazaq handyǵy. Nege Qazaq handyǵyna biz erekshe nazar aýdaryp jatyrmyz? 1996 jyly Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» atty eńbegi jaryq kórdi. Sonda mynadaı bir jaqsy oı aıtylady: «XV ǵasyrdyń ortasynda qurylǵan qazaq handyǵy búkil Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy ulttyq sıpattaǵy memleket». Osyǵan nazar aýdaryp kóreıik. Dál osy jyldary Máýrennahyr jerinde de memleketter boldy. Biraq, olar ulttyq sıpat ala almady. Al, bizde qurylǵan memleket qazaq handyǵy dep ataldy, eli qazaq halqy dep ataldy jáne terrıtorııamyz sol kezdiń ózinde Qazaqııa degen ataýǵa ıe boldy. Osy ataýlar kúni búginge deıin qoldanylyp kele jatyr. Qazaq handyǵynan bastalǵan termın, ataý búgingi kúnge deıin jalǵasyp keledi jáne ol úsh jarym ǵasyr ómir súrip, búkil halyqtyń mentalıtetin, bolmysyn, dúnıetanymyn qalyptastyryp ketken.

Turdybek Qurmethan:

Qazaq handyǵy qurylarda Kereı men Jánibek sııaqty sultandardan basqa Qazaq handyǵynyń qurylýyna sebepshi bolǵan, ıaǵnı Qazaq rýlarynyń basyn qosa bilgen qara halyqtan shyqqan babalarymyzdan kimder bar?

Bereket Káribaev:

Qazaq handyǵynyń qurylýy qarsańynda Jetisý Moǵolstan, О́zbekstan aýmaqtarynda memleket basshylarynyń esimderi atalady. Mysaly, Ábilqaıyr han. Ol Deshti-Qypshaqtaǵy Shaıbanılyq áýlettiń ókili. Ábilqaıyr hannyń batyrlary Baqtııar sultan, Hamza sultandar kóp aıtylady. Al, Noǵaı ordasy jaǵynan Oqas bı, Oqas bıdiń uldary Musa, Jańbyrshy, Horezmı, Abbas bek. Qazaqtar jaǵynan Kereı men Jánibek aıtylady, Buryndyq sultan da kezdesip qalady. Al Moǵolstannan Esenbuǵa han, onyń balasy Dosmuhambet han, Júnis han. Máýrennahyrdaǵy bıleýshilerdiń ishinen Ábýseıit myrza.

«Tarıh-ı Abýlhaır-hanı» eńbeginde Ábilqaıyr handy han saılaǵanda 71 ulystyń kósemderiniń esim, ataýlary kezdesedi. Bir ǵana naıman ulysynyń 9 ókili aıtylady. Sol 9-dyń 3-eýi ókiresh naıman. Al, qazir shejirege qarap otyrsaq naıman elinde ondaı rý bar.

Pikir qaldyrýshy:

«Qazaq» degen ataýdyń týýy týraly kóptegen málimetter bar. Osy kúnge deıin kózimdi jetkize almaı kele jatyrmyn. Osy týraly bilgim keledi.

Bereket Káribaev:

Qazaq degen uǵym, termın, etnonım, sózdiń paıda bolýy jaıly ǵylymda kóp daý-damaı týǵan. Qazir ol basyldy. О́ıtkeni, shynaıy, durys, obektıvti baǵasy berldi. Meniń eńbegimniń bir taraýy qazaq etnonımine arnalǵan. Qazaq sóziniń shyǵýyn túsindirýde ádebıetshiler, jazýshylar, jýrnalıster, etnogrftar kóp zertteý júrgizgen. Bir qyzyǵy, osy adamdardyń bári qazaq sóziniń shyǵý tegin halyqtan emes, sózden izdeıdi. Sózdiń túp-tórkinin izdeýde kúlkili ańyzdar men mıfter, boljam, joramaldar kezdesedi.

«Qazaq» - túrik sózi. Deshti-qypshaq aýmaǵynda paıda bolǵan. Alǵash bul sózdiń áleýmettik máni bolǵan. Máni áleýmettik bolsa, mazmuny qandaı? О́z ulysynan, óz rýynan, óz taıpasynan ár-túrli sebeptermen bólinip, eshkimge baǵynbaı, óz aldyna dara, erkin júrgen adamdar tobyn qazaq dep ataǵan. Bul úrdis Reseıde de boldy. Bul XIII ǵasyrǵa deıin áleýmettik mánge ıe bolyp kelgen. Al osydan keıingi taqqa, bılikke talasý barysyndaǵy qaqtyǵystarǵa baılanysty jeńilip, yǵysqan bılik ókilderiniń toptary ýaqytsha saıası áleýmettik mán alyp, «Qazaqtash» degen uǵym kelip shyqqan. Ol aınalyp kelgende qazaqtyń aýyldas, jerles, partalas, synyptas degen sózderi sııaqty belgili bir ýaqytta adamnyń belgili bir adamdarmen birge bolǵanyn bildiretin sózge aınalǵan. Olardyń qazaqtashtyǵy ózderi bılikke nemese kózdegen maqsattaryna jetkenge deıin bolǵan. Al, Kereı men Jánibek bólingen kezde olar az ǵana toppen, óz nókerlerimen emes, qol astyndaǵy elimen bólinedi. Qazaq sózi dál osy tusta saıası-etnıkalyq mánge ıe bolady. Etnıkalyq bolǵan soń ol jerde halyq bolady. Sol kezde olardy «О́zbek-qazaqtar» dep ataǵan. Onysy ózbek ulysynan bólinip ketken qazaqtar degendi bildirse kerek. Ábilqaıyr han ólgennen keıin Deshti-qypshaqqa Shaıbanılyq áýlettiń ornyna Orda-Ejendik áýlet, ıaǵnı Kereı men Jánibektiń bıligi keldi. Nátıjesinde Qazaq handyǵynyń ornyǵýymen onyń quramyna kóptegen halyqtar kirip, olar qazaqtar dep atala bastaıdy.

Bul – etnıkalyq mán. Osy etnıkalyq mándi biz álgi kúnge deıin qoldanyp kele jatyrmyz.

Qazaq 86:

Qazaq handyǵynyń qulaýyna birden bir sebep Ábilqaıyr hannyń Orystar men odaq quramyn dep Qazaqty bodandyqqa kirgizýinen bolsa kerek, Osy týraly basyn asha aıta ketseńiz, Ábilqaıyr han Oryspen Abylaıdan bılikti qyzǵanǵandyqtan odaq quryp Orysqa arqa súıegisi keldime, álde shynymende qazaqty oılap odaqtasýdy oıladyma?

Bereket Káribaev:

Qazaq handyǵyn men eki kezeńe bólip qaraımyn. Birinshisi, bir ortalyqtan basqarylatyn birtutas qazaq handyǵy dáýiri. Bul dáýir Kereıden bastalady, Táýkemen aıaqtalady. Táýke han 1715 jyly qaıtys boldy. Memleket qaldy, halyq qaldy, biraq saıası júıede – batysty Ábilqaıyr han bıledi, Jetisýda Jolbarys han otyrdy, ortalyq bılik orta júzde Qaıyp handa qaldy. Halyq bir, til bir, biraq ákimshilik birlik bólindi. Ortalyq bılik álsiz bolǵan kezde, jer-jer óz aldyna ketedi. Qaıyp hannan keıin Bolat han, Bolattan keıin Sámeke han, Sámekeden keıin Ábilmámbet, Ábilmámbetten keıin Abylaı han.

Dál osy tusta shyǵystaǵy jońǵar men edil qalmaqtarynyń birigý úrdisi júrip, kúsheıip, qazaq eliniń joıylyp ketý qaýpi týyndaıdy. Mundaı qaýiptiń kezinde Ábilqaıyr oryspen odaqtasyp qazaq memleketin saqtap qalýǵa tyrysty. Keıinnen Ábilqaıyrdy óltirgen Baraq Qazybek bıge barady. Dál Qazybek bıdiń bergen jaýabyn Tóle bı de qaıtalaıdy. Osy jaýaptan-aq Ábilqaıyrdyń orysqa bodan bolýyna sol kezde baǵa berilgenin ańǵarýǵa bolady.

Baraq ta, Ábilqaıyr da óz zamanynyń tulǵalary. Baraq – ańǵal, batyr. Ábilqaıyr – balasyn orysqa berip, orysqa bodan boldym degenmen de, orys ákimshiligi oǵan sengen joq. Tipti Orynbor ákimshiligi Ábilqaıyrdy óltirýge Peterbordan úsh ret ruqsat suraǵan. Bul adam bizge qyzmet etip jarytpaıdy degen syńaıda. О́ıtkeni, Ábilqaıyrdyń bir uly túrikmenderdi basqaryp otyr, bir uly hıýada, búkil qazaqqa tanylǵan sultan Abylaıǵa da quda bolǵan qaýipti adam boldy. Bylaısha aıtqanda, Táýke hannan keıingi bedeli eń zor han Ábilqaıyr bolǵan. Eń qaýiptisi 1745 jyly jońǵar qontaıshysy Ǵaldan Seren qaıtys boldy. Onyń ornyna kelgen Lama Dorjyǵa Ábilqaıyr qyz berip quda bolady. Qaldannyń tusynda bul qudalyqqa kónbegen edi. Dala zańynda qudalyq bolǵannan keıin kim álsiz bolsa, myqty jaq sol elge ústemdik júrgize bastaıdy. Endi, Ábilqaıyr Lama Dorjyǵa óz yqpalyn júrgize bastaıtyny anyq edi. Bul isti Orynbor ákimshiligi bildi. Sodan keıin Túrkistan jaqtaǵy Baraqqa madaq qaǵazyn berdi, shen berdi, oǵan yńǵaı tanytty. Ol Orynbordyń qolshoqparyna aınalyp shyǵa keldi. Sóıtip, usaq-túıekke bola Ábilqaıyrdy óltirdi. Ábilqaıyrdyń uldary Nuráli, Aıshýaqtar Baraqtan kek almaq boldy. Dál osy tusta Baraq Qazybek bıge barǵanda bı oǵan: «Ábilqaıyr oryspen jaqyndasyp, elin baqytty ómir súrgizip jatyr edi. Sen sol baqytty buzdyń» dedi. Al, Baraq: «Ábilqaıyr orysqa satyldy, men satqyndy óltirdim. Endi meni han kóterińder» degen syńaı bildirdi. Basynda aıtqanymyzdaı Tóle bı de Qazybekpen uqsas jaýap qaıtarǵan. Jońǵardan da qoldaý tappaǵan Baraq dala zańy boıynsha halyqtyq bıler sotyna túsedi. Bıdi ózi tańdaıtyn zań boıynsha Ábilqaıyrǵa qarsy bılerdi tańdaǵan Baraq sotta jeńip shyǵady. Bul daýǵa rıza bolmaǵan Ábilqaıyr balalaryna Tóle bıdiń: "Bir qoıdan eki teri sypyrmas bolar" degen sózi tosqaýyl bolady. Biraq, keıinnen Baraq sultan Nuráli men Aıshýaq sultandardyń qolynan qaza tabady.

(Jalǵasy bar)