«Qazaq eli-550 jyl» shyǵarmashylyq báıgesine

Basy Altaıdan shyǵyp, óner-bilimge erte qol jetkizgen túrikter, óz zamanynda teńdesi joq áskerı kúshke ıe bolyp, Eýrazııa dalasyn at tuıaǵynyń dúbirine toltyrypty.

B.d.d. XV ǵasyrda qazirgi Italııa jerine Kishi Azııadan baryp, Etrýsk órkenıetin ornatqan halyq ózderiniń bas qudaıyn Turan-jaratýshy dep ataǵan. Olardy grekter Etrýsk-týrsk-túrk dep ataǵan.

Rım qalasynyń negizin qalaǵan etrýskler Rım qalasynyń sımvoly dep eki egiz balany emizgen qanshyq qasqyrdyń músinin salypty. Bul olardyń Turannan shyqqan túrikter ekenin bildiredi.

Soltústik batysta Eýropaǵa jetip, grekterdiń tilinde kentavr (atqa jabysyp qalǵan adam) degen ataýǵa ıe bolsa, Ońtústik batysta Mysyrdy baǵyndyryp, jylqy ustaıtyn kóshpendi halyq-Gıksostar degen atpen álemge tanylypty. Ońtústik shyǵysta «Aspannan túsken KО́KTIŃ uldary» degen atpen Qytaıdy bılep, teńdesi joq keremet pıramıdalar salsa, Ońtústikte Indııany máńgilik moıyndatyp ketipti.

Úndiniń tuńǵysh prezıdenti Djavaharlal Nerý: «Eýrazııa dalasynda jaýyngerligimen maqtana alatyn jalǵyz halyq bar, olar-túrikter» dep jazypty. Qazirgi Indııa aqsúıekteriniń shamamen 40%-i R1a1 gaplogrýppa ıeleri-túrikter. Eýropadan jetken jalǵyz jıhanger Eskendir Zulqarnaıynǵa órshelene qarsylyq kórsetken úndiler, túrkiler kelgende kóp qarsylyq kórsetpegen. Sondyqtan túrik bıleýshileri Úndi elin op-ońaı baǵyndyryp otyrǵan.

Soltústikte túrikter b.d.d.IV-III myńjyldyqtardyń ózinde qazir «Arqaıym-Syntasty órkenıeti» atalǵan ondaǵan keremet qalalar salǵan. Qazaqstanǵa qarasty Ońtústik Oral jáne Batys Sibirdiń ońtústiginen ǵalymdar joǵary órkenıet oshaqtarynyń ornyn tapty.

A.K.Narymbaeva «Arqaıym-prototúrikter salǵan álemdik órkenıet oshaǵy» atty eńbeginde «Álemdegi eń kóne órkenıet-prototúriktik arqaıym-syntasty órkenıeti bolyp tabylady. Batys pen Shyǵystyń barlyq qalǵan kóne órkenıetteri osy órkenıettiń negizinde paıda bolǵan.» dep kórsetedi.

Ábý Raıhan ál-Bırýnıdiń «Sývar-ı akalım»(Álem klımatynyń sýreti) atty eńbegindegi derekter boıynsha Turan eliniń ataqty bıleýshisi Alyp Er Tońǵa (parsysha atalýy – Afrosıab) kóptegen ǵajaıyp qalalar saldyrǵan. Solardyń birinshisi, Turan eliniń basty astanasy Afrosıab (Samarqan) qalasy bolsa, ekinshisi Hanbalyq (Balasaǵun) qalasy delinedi. Qalanyń Hanbalyq (patsha qalasy) atalýyna qaraǵanda bul qala Alyp Er Tońǵa patshanyń jazǵy turaǵy bolsa kerek.

Turannyń basty qarsylasy Mıdııa (keıinnen parsy) patshalyǵy. Ol kezde túrikter men Mıdııa memleketiniń shekarasy Amýdarııa ózeni arqyly ótetin. Alyp Er Tońǵanyń eki astanasy: biri Hanbalyq (Hannyń qalasy) atalsa, ekinshisi Afrosıab dep patsha atymen atalypty.

Endi osy eki qalaǵa toqtala keteıik. Eki qala da Alyp Er Tońǵanyń astanasy. Birinshi astana Afrosıab qalasy bolsa, onda ekinshi salǵan qalany Hanbalyq-Hannyń qalasy atamas edi ǵoı. Afrosıab dep atap, memlekettiń bas qalasyna aınaldyrǵanyna qaraǵanda jáne hannyń atyn bergenine qaraǵanda ol qalany Afrosıabtyń saldyrǵany shyndyq. Al burynǵy astana Hanbalyq atymen jazǵy orda esebinde qalyp qoıǵan sııaqty. Aldyńǵy Azııada Shýmer órkenıetin ornatyp, aldyńǵy Azııa halyqtaryna órkenıetti úıretken, qytaı jerindegi keremet pıramıdalardy salǵan, Ortalyq Azııada Arqaıym sııaqty qalalardy salǵan túrikter qala salý isin Alyp Er Tońǵadan áldeqaıda buryn bastaǵany daýsyz. B.d.d. VIII ǵasyrda paıda bolǵan Mıdııa patshalyǵy qaýipti jaýǵa aınalǵan soń Alyp Er Tońǵa patsha Soǵdıana aımaǵynan qala salyp, óz atyn bergen desek aqylǵa kóbirek qonady. (Arheolog ǵalymdardyń dereginshe Samarqan qalasy b.d.d. VIII ǵasyrda salynǵan. Tipti, keı derekterde b.d.d. 742 jyl dep naqty kórsetedi) Al Hanbalyq burynnan bar astana. Bulaı deıtin sebebimiz, bir patshanyń eki astana saldyrýy kóńilge qonbaıdy. Ábý Raıhan ál-Bırýnıdiń «Alyp Er Tońǵa patshanyń eki astanasy boldy. Biri Afrosıab, ekinshisi Hanbalyq» degenine qaraǵanda, Hanbalyq burynǵy astana. Shý ólkesine salynǵan bul Hanbalyq qalasy keıingi kezde Balasaǵun dep atalǵan.

Álemge aty tanylǵan Turan eliniń patshalarynyń astanasyn Shý óńirine salýy kóp syrdy ańǵartqandaı. Endi osy Shý óńirine qatysty málimetterdi qarastyryp kóreıik:

Aldyńǵy Azııaǵa órkenıetti úıretken Shýmerler túrik tekti halyq ekeni daýsyz dáleldengen. Shýmerler ózderin «Qara bastylar» dep ataǵan. Qazir eń alǵashqy alfavıttik jazýdy oılap tapqan shýmerler dep sanalady. Qazirgi kúnge belgili eń kóne kitap shýmerlerdiń qysh kitaptary. Shýmerler keremet qalalar salǵan. Aldyńǵy Azııadaǵy Assırııa, Vavılon, Akkad órkenıetteri Shýmerden bastaý alady.

Tarıhshylar Shýmerler soltústikten kelgen deıdi. О́zderin soltústiktegi Shý jerimen baılanystyryp Shýmer-(Shý-ıer)-(Shý-jer)- Shý jerinen shyqqan halyq degen desek eshkim qarsy bola qoımas.

• Qazirgi Reseı jerinde turatyn Shývash halqy túrik tekti halyq. Olar ózderiniń arǵy atalary Ortalyq Azııa aımaǵynan kelgen, burynǵy mekenderi Shý basy degen jerden shyqqandyqtan Shýbasy- Shývash bolyp atalatyndyqtaryn aıtady. Bútkil Eýropaǵa aty shyqqan shyǵystanýshy saıahatshy, Reseıde qytaıtanýdyń negizin qalaǵan qytaı tiliniń mamany- Iakınf- Nıkıta Iаkovlevıch Bıchýrın(1777-1853) shývash ultynyń kórnekti ókili.
• Shý óńirinde salynǵan taǵy bir qalanyń aty-Shý batyrdyń atymen Shý qalasy dep atalady. Shý batyrdyń tarıhy buryn belgisiz bolyp kelgendikten ol týraly keńirek baıandaǵandy jón kórdik.

                             Shý batyr

                           Kóneden qalǵan jol jatyr,

                             Babalar salǵan izi bar.

                             Tarıh ta tereń qatparly,

                             Kóktemi, jazy, kúzi bar.

                             Babalar ósken jeruıyq,

                              Uly Dala atalǵan.

                             Bolmaǵan kende Qut Qonys,

                             Keń jaılaý, baıtaq shahardan.                

                            Dosqa adal, jaýǵa qaharly,

                             Jaýynger halyq atalǵan.

                             Tarıhta qalǵan qanshama,

                               Eli úshin týǵan qaharman

                                                           B.Beısenbaı

   Biz buǵan deıin kóne tarıhymyzdy jazba derekteri saqtalǵan grek, parsy, qytaı derekterine súıenip aıtyp júrsek, óz halqymyzdyń da birli- jarym saqtalyp qalǵan derekteri bar eken.

   Solardyń biri-erkin saqtar men Eskendir Zulqarnaıynnyń soǵysyn baıandaıtyn «Shý» dastany. Bul dastannyń tolyq mátini bizge jetpegen. Bul dastan týraly málimetter Júsip Balasaǵun, Mahmut Qashǵarı, Ábý Raıhan ál-Bırýnıdiń eńbekterinde, al eń negizgisi Túrkııa ǵalymdarynyń eńbekterinde kóbirek kezdesedi eken.

   Alyp Er Tońǵanyń basty jaýy parsylar, parsy patshalyǵy. Al «Shý» dastanynda osy parsy patshalyǵyn jaýlap alǵan ataqty grek qolbasshysy Eskendir Zulqarnaıyn men erkin saqtardyń soǵysyn baıandaıdy. «Shý» dastanynyń basty keıipkeri- saqtardyń jas batyry Shý batyr.

Shý batyr- eńsegeı boıly, qaqpaq jaýyryndy, ótkir kózdi, túsi sýyq, shashy uzyn, bilekterinde bulshyq eti oınaǵan, saqal-murty endi ǵana tebindep kele jatqan bala jigit retinde beınelenedi.

Shý batyrdyń mekeni-Shý ózeniniń jaǵasyna ornalasqan, ári baıyrǵy astana Balasaǵun qalasynyń mańyna jańadan saldyrǵan Shý qala-qamaly.

   Bul kezeńde Soǵdıana parsy patshalyǵynyń, keıingi Eskendir Zulharnaıynnyń qolynda. Parsylar men túrikter arasyndaǵy shekara shyǵysqa Syrdarııa ózeni boıyna jyljyǵan. Samarqan- Marakanda- burynǵy Afrosıab qalasy shekaranyń batys betinde, parsylardyń qolynda qalǵandyqtan, bul kezdegi saqtardyń astanasy Hanbalyq-Balasaǵun qalasy.

Keıbir tarıhshylar Shý batyrdy el bıleýshisi, qaǵan dep ataıdy. Biraq jyrda «Shý batyr» dep ataıdy. Ári ol astana qala Hanbalyq- Balasaǵunda emes, shaǵyn qala-qamalda turady.

Grek tarıhshysy Arrıan óziniń «Aleksandr joryǵy» atty kitabynda mynandaı derek keltiredi, «(Eskendir Zulqarnaıyn men saqtardyń soǵysynan keıin) ...jýyq arada Aleksandrǵa saq patshasynan keshirim surap elshiler keldi. Bul búkil saq halqy emes, bir top qaraqshylar men tonaýshylardyń áreketi. Patsha bolsa Aleksandrdyń aıtqanyn oryndaýǵa daıyn edi. Aleksandr oǵan sypaıy jaýap berip, oǵan senetinin aıtty.»

Budan kórip otyrǵanymyzdaı, Eskendirmen soǵysqan saq patshasynyń áskeri emes, jalyndaǵan jas batyrlarlardan quralǵan erikti jasaq. Basshysy jas hanzada Shý batyr. Al naǵyz saq bıleýshisi Eskendirdi qaýipti jaý sanamasa kerek, bul soǵysqa qatyspaǵan da.

Sebebi b.d.d.331jyly Gavgamel qystaǵy janyndaǵy Eskendir men Darııdiń soǵysyna, parsy patshasynyń ótinishi boıynsha eki myń saq sarbazy qatysqan. Osy soǵysta grekterdiń 60myń áskerine qarsy Darıı birneshe ese kóp áskermen soǵysady. Rım tarıhshysy Kvınt Kýrsıı Rýf «Aleksandr Makedonskıı tarıhy» atty eńbeginde osy soǵysta parsy patshasy Darııdyń 200myń jaıaý jáne 45myń atty áskeri jáne 200áskerı oraqty kúımesi qatysty deıdi.

Al grek tarıhshysy Arrıannyń málimeti boıynsha Darııde 1mıllıon jaıaý ásker, 40myń atty ásker, 200oraqty kúıme jáne 15soǵys pili qatysqan.

Bar joǵy 60-aq myń Eskendirdiń áskerine qarsy, osynshama kóp áskermen soǵysqan Darııdyń jaǵynda 8 myń baktrııalyq atty áskermen birge saqtardan kómekke kelgen 2-aq myń saq sarbazdary soǵysady. Osy 2 myń saq sarbazdary 8 myń baktrııalyq atty áskerdiń qoldaýymen, Eskendir áskeriniń oń qanatynyń tas- talqanyn shyǵarady. Eskendir oń qanatqa saqtarǵa qarsy qansha ásker tókse de, olar saqtardy toqtata almaı, qyrǵynǵa ushyraıdy.

Rýf bul jaıly: «... qarsy umtylǵan qaba saqal, uıpa- tuıpa shashty, uzyntura, ári denesi shymyr skıfter men baktrııalyqtar kózge túsedi. jaýyngerler (makedondyqtar) bolsa baısaldylyqtan góri sál sebepterden úreılenedi», - dep beınelese;

   Al Arrıan «... keskilesken atty ásker shaıqasy bastaldy. Aleksandr áskeriniń qatary kóbirek sıreı bastady, óıtkeni varvarlar sanynyń kóptigimen qyspaǵyn kúsheıtti, onyń ústine skıfterdiń ózderi de                                         

olardyń attary da temir qalqanmen muqııat qorǵalǵan bolatyn»,- dep sylap- sıpaıdy.

Saqtar Eskendir áskeriniń tylyna ótip ketip, tutqyndardy bosatyp jiberedi. Olar jappaı qarýlanyp, grek áskerlerin qyra bastaıdy. Saqtar odan ári Eskendir áskeriniń azyq- túlik, qarý- jaraq tıelgen kerýenderiniń talqanyn shyǵaryp, patsha qazynasyn talan tarajǵa túsiredi. Buǵan deıingi eki soǵysta (Granıkte jáne Issydaǵy soǵystarda) parsy áskerin op-ońaı oısyrata jeńgen Eskendirdiń jaǵdaıy tym qıyndap bara jatty. Darıı jeńistiń az aq aldynda edi. Eskendirdi mundaı qıyn jaǵdaıdan óziniń kózsiz batyrlyǵy men Darıı patshanyń qorqaqtyǵy qutqardy.

Jaǵdaıynyń tym qıyndap bara jatqanyn sezgen Eskendir, oń qanatty tastaı sala, óziniń tańdaýly gvardııasymen Darııdiń týra ózine umtylady. Sebebi, budan burynǵy Issydaǵy soǵysta da Darıı soǵys aıaqtalmaı jatyp, Eskendirdiń týra ózine jasaǵan shabýylynan qorqyp, bar áskerin tastap qashyp ketken bolatyn. Bul jolǵy Eskendirmen úshinshi soǵysqa (ári eń sońǵy soǵysyna) Darııdiń daıyndyǵy qapysyz edi. Qanshama kóp ásker jınalǵan bolatyn. Eki- aq myń saq sarbazynyń kesirinen, óziniń jaǵdaıy óte qıynǵa aınalǵanyn túsingen Eskendir, tańdaýly gvardııasyn ózi bastap, janyn sala Darııdiń týra ózine umtylady. Darııdiń qorǵaýshylary men «ólimge bas tikkenderi» qansha jantalasqandarymen, Eskendir gvardııasynyń ekpinin toqtata almaıdy. Týra ózine jantalasa umtylyp, jolyndaǵysyn órtteı japyryp kele jatqan Eskendir gvardııasynyń ekpininen shoshynǵan Darıı, áli soǵysqa da qatyspaǵan qansha áskeriniń bar ekenine qaramastan, qorǵaýshylarymen urys dalasyn tastaı qashady. Budan keıin de urys birazǵa sozylady. Aqyrynda patshasy qashyp ketken úlken ásker bet- betine tarap ketedi. Keıbireýleri Eskendirge qosylady. Al saqtar Eskendir Zulqarnaıynnyń kerýenin talap, eline qaıtyp ketedi.

Júzdegen myń áskerdiń arasyndaǵy eki-aq myń saq áskeri grekterge osynsha oıran salǵannyn, Eskendir esh ýaqytta umytpaıdy.

Árıne, bul Gavgamel qystaǵy qasyndaǵy soǵystyń jaı japsary, Qosmúıiz atanǵan jaýlap alýshynyń áskeriniń jaýyngerlik qabileti qandaı ekenin, osy soǵysqa qatysqan eki myń sarbazdan, saq bıleýshisi estip bilgeni anyq. Sondyqtan da, Eskendir áskerimen erikti jasaqtarymen jas hanzada ǵana soǵysqan.

Eskendirdiń erkin saqtarmen soǵysqysy kelmegenin, Eýropa tarıhshylarynyń ózi de moıyndaıdy. Eskendir alǵashqyda, Syrdarııa ózeniniń jaǵalaýyna óz atynan bir bekinis qala saldyryp, shekarany nyǵyıtyp, ońtústikke qaraı attanyp ketpek te bolady. Biraq erkin saqtarǵa arqa súıegen soǵdalyqtar, qaıta-qaıta kóteriliske shyǵa bergen soń, yza bolǵan Eskendir amaly taýsylyp, ózennen ótip saqtardy talqandamaq bolady.

Bul ýaqytta Syrdarııa ózeniniń oń jaǵalaýyna kóptegen saq eriktileri jınalyp qalǵan bolatyn.

Arrıan bylaı deıdi: «Eskendir ózennen ótpek bolǵanda, buǵan deıin kórsetpegen minez kórsetip, qorqatynyn bildirip aldy. Ol eki ret sáýegeıge bal ashtyrady. Ekeýinde de sáýegeı Arıstandr bul ózennen ótpeýge keńes beredi. «Bul ózennen ótip, saqtarmen soǵyssań bir bálege tap bolasyń. Bul jaýynger saqtardy eshkim de jeńip kórgen emes. Ony Gavgamel túbindegi urysta óziń de kórdiń ǵoı» dep Eskendirdi toqtatqysy keledi».

Biraq Eskendir «búkil Azııany baǵyndyryp kelip, saqtarǵa Kserkstiń ákesi Darııdiń mazaq bolǵanyndaı, onyń da mazaq bolǵanynan góri ólgeniniń artyq ekenin aıtyp» soǵysýǵa bel býady.

Eskendir on eki myń sal jasatyp jáne kóptegen mes baılatyp áskerin Syrdarııadan ótkizip, sapqa turǵyzady.

Odan ary Makedondyqtar men saqtardyń soǵysyn Arrıan bylaı dep baıandaıdy: «Ol aldymen saqtarǵa qarsy bóten eldik áskerlerdiń bir gıpparhııasyn jáne sarıspen(jeti metrden asatyn uzyn naızamen)

qarýlanǵan tórt ıl áskerin jiberedi. Saqtar olardy qorshap alyp qyryp tastaıdy.»

Endi Eskendir atty áskeriniń arasyna jaıaý sadaqshylaryn aralastyryp, bar áskerimen shabýylǵa shyǵady. Sansyz kóp parsy áskerin úsh ret jeńgen Eskendirdiń áskeri kóp bolsa kerek. Onyń ústine saqtar jaǵynda bul soǵysqa barlyq patsha áskeri emes, az ǵana erikti jasaq qatysqan.

Saqtar bul joly ózderiniń súıikti tásili qasha soǵysý ádisin qoldanady. Alysqa ushatyn aýyr sadaq- arbaletpen qarýlanǵan Eskendirdiń jaıaý áskeri

artta qalyp, Eskendirdiń ózi basqaratyn atty ásker uzap shyqqan kezde, saqtar kilt burylyp, qaıta tarpa bas salyp, grek áskerin qyrǵynǵa ushyratady. Eskendirdiń ózi birneshe jerinen aýyr jaraqat alyp, qorǵaýshylarynyń jankeshti áreketiniń arqasynda ǵana ázer dep qashyp qutylady. Sol kúıinde ózennen qaıtyp ótip ketedi.

   Eýropa tarıhshylary bul masqara jeńilisti jasyrý úshin túrli syltaýlar oılap tabady. Grek tarıhshysy Arrıan «Eskendir patsha soǵys kezinde jaman sý iship qoıyp, sodan «ishi ótip» aýyr jaǵdaıda qaıtyp oraldy» dese, Rım tarıhshysy Rýf «Eskendirdiń eski jaraqaty qatty aýyryp, soǵysqa jaramady. Sondyqtan ol bar álinen aıyrylyp, kúshi ketip lagerge qaıtyp oraldy» deıdi. Qalaı bolǵan kúnde de, bul soǵysta Eskendir

saqtardy jeńbek túgili, óz jaǵdaıy óte aýyr kúıde oralǵany daýsyz. Budan keıin Syrdyń bergi betine aıaǵyn qaıtyp baspaıdy.

Al dál osy oqıǵany túrikterdiń «Shý» dastanynda bylaı baıandaıdy:

«Shý» dastanynda aldymen oqıǵa bolyp otyrǵan óńirdiń kóz tartatyn

ǵajaıyp tabıǵat kórinisteri, baý- baqshalar, egistik jerler, aıdynynda aqqý qustar qıqý salǵan kólder, ózen boıynda qalyń bolyp ósken qamys –quraqtar sýretteledi. Keń jazyq dalada oınaq salǵan sansyz kóp arqar, bóken, barys, arystan sııaqty ańdar sýretteledi.

      Shý darııasy bereke,

       Qaz-úıregi qaptaǵan,

       Arqar, kıik sýsyndap

       Jaǵalaýda oınaǵan.

       Aqqý qustar qalyqtap,

       Degelekter oınaǵan.

       Qalyń qamys ishinde

       Jolbarys jatyr jol ańdyp,

       Arystan jatyr ań ańdyp.

Baıyrǵy Balasaǵun shaharynyń mańaıynan jas ámirshi Shý batyr jańadan saldyrǵan Shý qala-qamaly sýretteledi. Shý batyr árdaıym, qysy-jazy kóktemniń kúnindeı jaıqalyp turatyn, óziniń ǵajaıyp baý-baqshasy ishinen, aınalasy at shaptyrym, asa úlken kúmis haýyz saldyrady. Ol haýyzda kóptegen úırek-qazdar, aqqýlar qysy-jazy júzip júredi eken. Al Shý batyr qoly bosaǵan sátterde osy haýyzǵa kelip, ondaǵy qustarǵa qarap,tereń oılarǵa shomady. Dastanda Shý batyr osy kıeli qustardyń qımyl-áreketine qarap otyryp óz eliniń bolashaǵyn boljap biledi. Mysaly, dastanda Shý batyr saqtar eline qalyń qoldy bastap Eskendir Zulqarnaıyn kele jatqanyn haýyzdaǵy sýǵa qarap otyryp kúni buryn biledi. Alaıda jurtty dúrliktirmeý úshin óziniń boljamyn eshkimge aıtpaıdy. Eskendirdiń áskeri Hodjent (Syrdarııa) ózeninen ótti degen habar kelgende ǵana, Shý batyr, oǵan

qarsy óziniń qyryq nókerin jumsaıdy. Jarty álemdi jaýlap alyp, talaı qandy qyrǵyndy basynan ótkizgen Eskendir, saqtardyń maıdanǵa qyryq jigitti shyǵarǵanyn kórip, ózi de eń tańdaýly qyryq nókerin shyǵarady.

Shaıqastyń basynda, jekpe-jekke shyqqan Eskendirdiń bir sarbazyn, Shý

batyrdyń bir nókeri qas-qaǵymda, qaq belinen qylyshpen shaýyp tastaıdy. Sonda ólgen grektiń kesilip ketken bylǵary belbeýinen, bir ýys altyn jerge shashylyp ketedi de, oǵan álgi nókerdiń qany shashyrap ketedi. Sonda nókerler «Altyn qan boldy!» dep aıqaılaıdy. Sodan sol soǵys bolǵan jer «Altynqan» dep atalyp ketedi.

Sonymen keń jazıra jazyqta qym qıǵash qandy maıdan bastalyp ketedi.

     Ashýlandy Kók Táńiri

       Betin bultpen búrkedi,

       Qaharly daýsy gúrildep,

       Jarq-jurq etip ot shashty.

       Kólde júzgen qaz, úırek

       Pana tappaı shýlasty,

       Bóken, arqar, kıikter

       Jaltaq-jaltaq qarasty.

       Jolbarys pen arystan

       Súńgidi qalyń qamysty.

       Shaıqasqa shyqty Shý batyr

       Bermeý úshin namysty.

       Lek –lek jasaq toǵysty,

       Aspan men jer qaǵysty.

Al dastanda Eskendir patsha óziniń eń tańdaýly qyryq nókeriniń jeńilgenin moıyndap, Shý batyrmen beıbit kelisim jasaıdy. Tipti ekeýi dostasyp ketedi.

         Aınalaǵa ot jaǵyp,

         Qarańǵyny qashyrdyq.

         Keshe shaıqas kezinde

         «Qan ishetin» qorqaqty

         Bıik taýdan asyrdyq.

         Kókten tilep kúsh-qýat,

         Táńiri bizdi qoldady.

         Tize búkpeı tik turdy

         Kók bóriniń uldary!

Dastanda Shý batyrdyń alýan tústi jibekpen sándelgen, tóbesi kókpen tildesken, on eki qanat kók ordasy-kók jibek shatyry beınelenedi. Bul kók ordanyń aınalasyndaǵy, saf altynmen aptalǵan bıik dińgekter ushyna ilip qoıylǵan áshekeıli qumyra ishindegi hosh ıisti maı, qarańǵy túsisimen laýlap janyp, aınalasyn jap-jaryq etip turady. Shý batyrdyń on eki qanat kók ordasyn on eki salt atty batyr kúndiz-túni kúzetedi.

Osy Shý batyr saldyrǵan qalanyń keıingi ataýyn ǵalymdar Sýıab qalasy deıdi. Sýıab (Sýń ıab-chý sýy-shý sýy)-degendi bildiredi deıdi.

1. Eýropalyqtar sonsha dáriptegen Eskendir Zulqarnaıyndy saqtardyń erikti jasaǵynyń ózi masqara qylyp jeńgenin Shý dastany da, grek tarıhshysy Arrıan da moıyndap tur. Jáne jasaqty basqarǵan batyrdyń atyn da bildik. Ol Shý batyr.

2) Shý batyr bastaǵan jalyndaǵan jastardan quralǵan saqtardyń az ǵana jasaǵy Eskendir Zulqarnaıynnyń «ishin ótkizip» qýyp tastaıtyn shaıqas qazir «Ulylardyń Otany», «Qazaq órkenıetiniń altyn besigi» atalǵan Otyrar ólkesinde ótken.

Alǵashqyda Eskendir, Arys ózeniniń Syrdarııaǵa quıatyn saǵasyndaǵy Orta Azııadan Uly Dalaǵa aparatyn ótkel boıyndaǵy qorǵanys shebin nyǵaıtyp, óziniń Aleksandrııa Ashata (Shetki Eskanderııa) atty bekinis qalasyn salyp, saqtarmen soǵyspaı, ońtústikke attanyp ketpek bolady. Syrdarııa ózeniniń sol jaǵalaýynda burynǵy parsy ımperııasynyń saqtarmen shekaradaǵy qorǵanys shebin quraıtyn jeti qorǵanysty qalasy bolatyn. Olardyń biri Kır saldyrǵan Kıropol qalasy bolsa, ekinshisi Gaza qalasy. Qalǵandarynyń attary belgisiz. Eskendir segizinshi qalany salyp, ony Shetki Eskanderııa dep ataıdy.           Syrdarııa ózeniniń oń jaǵalaýynda atoı salǵan saq eriktilerine arqa súıegen soǵdalyqtar qaıta-qaıta kóteriliske shyǵa bergen soń, yza bolǵan Eskendir ózennen ótip, saqtardy talqandamaq bolady. Soǵys Syrdarııa ózeniniń oń jaǵalaýynda, qazirgi Otyrar mańynda ótken.

1) Shý batyrdyń týyn tikken ordasy-Shý qalasy Shý ózeni boıynda, Shý alqabynda. Alyp Er Tońǵanyń jazǵy astanasy, Eskendirdiń zamanynda saq patshasynyń da astanasy osynda bolǵan. Erte zamandarda batysqa ketken shývash halqy ózderiniń halyqtyq ataýyn Shý basymen baılanystyrsa, álemdegi eń kóne órkenıet ıeleri Shýmerler de ózderiniń halyqtyq ataýyn Shý jerimen baılanystyrypty.

   Arada 1800 jylǵa jýyq ýaqyt ótkende, Qazaq handyǵynyń alǵashqy týy osynda tigilýi kezdeısoq bolmasa kerek. Yrymshyl babalar jańa handyqtyń Ordasyn osynda tikkende, «Dańqty babalar arýaǵy jelep-jebeı júrsin. Jas handyǵymyz dańqty babalar arýǵyna saı MÁŃGILIK EL BOLSYN!» degen maqsat qoısa kerek.

Inshalla, arýaqty babalardyń tileýi qabyl bolyp,

qazirgi urpaqtary dańqty babalaryna saı bolyp,

KО́K TÝYMYZ MÁŃGILIK JELBIREI BERSIN!!!

10.01.2015 jyl

Beısenbaı Bekjan Kálenuly