Ottan ystyq Otannyń, qabaǵy qatýly bolsa...

Olar kelip jatyr, keıbireýi ketip jatyr... Arqada aıaz bolmasa, arqar aýyp nesi bar? Olar týraly aýyldaǵy asúıden bastap Astanadaǵy «aqyldylar úıine» deıin tilge tıek etemiz. Keıde maqtap eńbeqqor, adal, ımandy, keıde dattap saýatsyz, mádenıetsiz, oqymaǵan degendeı. Olardy aýyz eki tilde janymyzǵa jaqyn tartyp, aǵaıyn, qandas, al alystatyp Qytaı, Mońǵol, О́zbek, Qaraqalpaq, qujattyń tilinde "Oralman" ataımyz.

- «Kezinde bizdiń bar baılyqty artyp, maldy aıdap, shekara asyp qashqan eken. Sodan bizde jylan jalaǵan jut, asharshylyq bolyp, eki mıllıon adamnan aırylyp qalyppyz. Soǵys jyldary Uly Otandy qorǵamaq túgili biz qan keship, qaıǵy jutyp jatqanda, olar maı jutyp jatpady ma, al Egemendik alǵan soń oralyp jatyr, oralyp jatyr...», - deıdi bireýler.

- Aqıqatynda olaı emes. Olar meken etken jerdiń bári Alashtyń ata qonysy. Taskentty(Tashkent ózbekter solaı ataǵan) bizdiń alaýyzdyǵymyzdan paıdalanyp, Stalın alashapandy aǵaıynǵa syıǵa bergen. Qaraqalpaq degeniń kádimgi qara Qazaq, al Orynbor "Alash orda" Alyptarynyń izi qalǵan, biz Qazaqstan bolǵandaǵy birinshi Astanamyz. Jońǵardy jer betinen joıǵan soń, "aldymen el aýǵanda Qyzaı aýǵan" dep, Naımannyń Mataıynan taraıtyn sol rýly el jyljı kóshe, Jetisýdiń tórine, Úshbýryldy baryp meken qylǵan eken. Abylaı han qolyn qondyrǵan, Qabanbaı batyrdyń shoqysy bar jerde otyr. Al abaq kereıdi Er Jánibek batyr bastap, bar Túriktiń mekeni, ata jurt Altaıǵa kóship qonystanǵan eken. Biz Fashıstpen soǵysyp jatqanda, Qytaıdaǵy qazaqtar Shyǵys Túrkistandy qurypty. Olardyń da kósemderi men sheshenderi  oqqa baılanypty, «halyq jaýy» bolyp aıdalypty. Eki ǵasyr aldynda Orys pen Qytaı shekara bóliskende arǵy bette qalǵan aǵaıyn, asharshylyq pen qýǵyn-súrginde barǵan elge pana bolypty, - deıdi bireýleri.

Sóıtip, "oralman" aǵaıynǵa ártúrli kózqaraspen qaraımyz, qyzyǵyp, súısinip, qyzǵana, músirkeı, janashyrlyqpen degendeı. Olar bizge baýyrmaldyqpen, erkeleı, keıde jaýtańdap tosyrqaı qaraıdy.

Kapıtalıstik el bolǵan soń bárine naryqpen oılap, qun kózqarasymen qaraımyz. «Olardan ne paıda, bizge ne keregi bar?» deımiz. Kómek qarajat berip kórdik te, sońynan mınıstr Erbolat Dosaev aıtqandaı "olardyń tiptide kóp kelýi úshin" ony da qysqarttyq. «О́zimiz úısiz-kúısiz júrgende, bar qarajatty olarǵa berip»  dep kóbimiz ókpelep júrsek, bir ekonomısterdiń esebinshe, olar bizge alǵanyn alpys oraıtyndaı salym ákelip salǵan eken. Aqshasy qursyn deıikshi, bir mıllıonǵa jýyq adam, óship bara jatqan ulttyq rýhqa jalyn, tilimizge qorǵan, dinimizge súıenish alyp keldi emes pe?

Kedennen ótip kele jatyp, kedenshilerdiń aıqaıyn estip kemseńdegen keıýanany, jaýtańdaǵan jastardyń janaryn kórdik. Qujat qabyldaý bólmelerinde qarshadaı qyzdardan týylǵaly estimegen sózin estip, «Qańǵyrtqan Qudaı-aı» dep, Jaratýshyǵa nalyǵan jandardy kórdik. «Eı, osy aýyldyń ıesi barma? Kelgeli jyldan asyp barady, qaıdan, qalaı keldińiz degen «aq jaǵaly» kórmedik qoı degen» aqsaqaldyń renishin estidik. «Kimge ókpeleımiz, Qudaı salsa qul kóner degen, bári urpaq úshin» degen kózderinen úmit otyn baıqadyq. Ne desek te, ne aıtsaq ta, qalaı qarasaq ta bizden olarǵa beriletin kómek qarajat ta, kóp kúttirip júrgen kók kýáliktiń zańy da, kók shatyrly úı de, mal baǵyp, egin salar jerdiń de kergi shamaly eken. Olarǵa bizden eń áýeli jyly qabaq, jaǵymdy sóz, jaısań kóńil, baýyrmal qushaq kerek. Olarǵa ǵana emes bir-birimizgede sol kerek-aý. Olar qaıtsyn «Ottan ystyq Otannyń, Qabaǵy qatýly bolsa»...

Álibek Ydyrys