Sultan Táýkeı. Arpalyspen ótken alty ǵasyr

Monǵoldyń uly ımperııasynyń shańaraǵy shaıqalyp, 1368 jyly Iýan handyǵy tusynda kúldireýishi kúırep, tarıh sahnasynan bir jolata joıylýy Kindik Azııany mekendengen kóshpeli kóne túrik tektes taıpa, rýlardyń jańa birlestigine jol ashty. Sodan beri mine alty jarym ǵasyrdan astam ýaqyt ozǵan eken. Shyn mánisinde Qazaq handyǵyna qarasty taıpa, rýlardyń odaqtasý talpynysy sol kezden bastaldy deýge bolady.Tarıhı bul kezeńnen soń bir ǵasyr ótkende Uly ımperııanyń bir «otaýy» Altyn orda ydyrap, Qazaq atty handyq álemge keldi. Mine, buǵan da alty ǵasyrǵa jýyq (Bes jarym ǵasyr) ýaqyt boldy. Sol alty ǵasyrdyń barlyǵy arpalys, talas tartys, kúrespen ótti. Babalarymyz el bolyp, ulys qurý úshin bir kún de tynysh uıyqtaǵan joq. Bala uıyqtap, baıtal jýsaıtyn mamyrajaı kúndi jaqyndatý úshin, búgingi urpaqtarynyń tynyshtyq ǵumyry úshin, eldiń eldigi úshin jansebil kúres júrgizdi. Uly kúres búgin de jalǵasýda. Kúressiz jeńis joq. Ári de jalǵasa bermek!... Alty ǵasyrdyń arqalaǵan armany-tek Táýelsizdik edi. Oǵan da qol jetti-aý, áıteýir! El azamaty úshin eldik degen uly murat, asa aýyr júk. Tarıhtyń osynaý aýyr júgin arqalaaı almaǵandar birliginen, eldiginen aırylyp, ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketti. Jumyr dúnıe shyr aınalǵaly álemge talaı ult ulystar kelip, talaı handyqtar issiz-tozsyz quryp ketkeni tarıhtan ámbege aıan. Onyń dáleli retinde B.Z.B. 3000 jyldarǵy Mesepotamı dalasyndaǵy Vavılondar, erte ǵasyrdaǵy Assırııa, Vızantııa, Makedonııa, Mesoamerık zamanynda dáýirlegen Maıalyqtar, myń jyl buryn dúıim dúnıeni dúr silkindirgen Monǵol ımperııasy, XX ǵasyrda óz kózimiz kórgen Fashıstik Germanııa, Kommýnıstik Keńes sııaqty aıdarynan jel esken elderdiń ydyrap, joıylýyn ataýǵa bolady. Qazaq atty ult, ulys tarıhı ár qıly kezeńderdiń tepkisin kórip, talqysyn basynan keship, syn saǵattarda myń jyǵylyp, myń tursa da eldiginen aırylǵan emes. Tek sol úshin uly babalar aldynda búgingi urpaq-bizder qaryzdarmyz. Babalar salǵan sara joldan aýytqýǵa, adasýǵa erkimiz joq!

Qazaq halqy kóne babalarynyń kóshpendilik órkenıetin otyryqshyldyq mádenıetimen utymdy úılestire bilgen, táńir tekti, uly halyqtardyń biri. Sonaý Saq, Hún (Ǵun) syndy ulystardyń urpaǵy, altynnyń synyǵyndaı, qamqanyń qıyǵyndaı ulaǵatty iz basarlary. Qazaq handyǵy 40-tan astam taıpa, rýlardyń odaqtyq birlestiginen quralyp, yntymaq birlikti ar ujdanyndaı kórip, eldigin qorǵap qaldy.

Alty ǵasyrǵa jýyq azattyq úshin arpalysqan halqymyzdyń basynan baz keship, arqasy jaýyr bolǵansha kótergen júgi de, qabyrǵasyn qaıystyrǵan qaıǵy qasireti de, janyn jegideı jegen muń men zary da az bolǵan joq. Oǵan aınala kóshken Altaı men Alataýy, asparaly kóli, ata sýy, aıdyndy ózeni, Ertis pen Edildi jalǵaǵan baıtaq saıyn dalasy, Saryarqasy kýá! Buǵan tómendegideı ýáji aıtpaqpyz:

Birinshi: 1470 j.sh. qazaqtar «Masanshy» dep ataǵan Oırattyń Togoon taıshysynyń murageri Esen taıshynyń (1416.j.sh. týǵan) shabýylynan bastap 1755 jyly Davach noıan Chın patshalyǵyna qoldy bolyp, Jońǵar handyǵy qulaǵanǵa deıingi 284 jyl boıǵy qalmaq pen jońǵarlardyń qanquıly shabýylynan qandy qyrǵynǵa ushyrady. Osy jyldary qazaq halqynyń 800000 adamy qyrylǵany jóninde Muqtar Maǵaýın aǵamyz belgilegen kórinedi. Bul árıne, resmı statıstıkalyq málimet bolmasa da orynsyz esep deı almaımyz. 1919-1920 jyldardaǵy azamat soǵysy, 1930-shy jyldarǵy ashtyqtan 3,0 mıllıon qandastarymyz ólip, mıllıondaǵan qazaqtar qýǵyn-súrginge ushyrap, jat jurtqa qonys aýdaryp, Dúnıe júzilik ekinshi qandy qyrǵynda mıllıon qazaq azamaty qaza taýypty. Elden el bóliný-etten et keskenmen para par. Eger osyndaı ólim-jitim, qýǵyn-súrgin bolmasa búgingi táýelsiz Qazaqstandaǵy qazaq ultynyń sany ósimimen eseptegende 30,0 mıllıonǵa jeterlikteı degen boljam jasalady. Ulttyq eń aýyr qasiret-elden el bóliný, ult urpaqtarynyń azaıyp joıylýy bolmaq.

Ekinshi: Qazaq handyǵy shańaraǵyn kótergen kúnnen bastap ony jórgekte únin óshirý úshin kózi qan talap umtylǵan el Jońǵar ǵana emes. Edildiń Qalmaǵy, Oraldyń batysyndaǵy Orystardyń kóziniń qurty qazaq dalasyna baǵzydan beri túsip, qarapaıym halyqty qandy balaq etti. Orta júzdiń Kereı, Ýaqtaryn, Arǵyn, Naımannyń, Kishi júz ben Tatar, Bashqurt, Qaraqalpaqtardyń keıbir rýlaryn batys Sibirden tyqsyryp, 300 jyldaı tynyshtyq kórsetpeı, aqyry Zeńbirektiń oǵymen úrkitip, Edil, Orynbor, Omby, Tobyl, Qorǵan mańyndaǵy ejelgi mekeninen qýyp shyqty. Shyǵystan Manj Chın patshalyǵy qysyq kóziniń qıyǵyn qazaq saharasynan bir sát te aýdarǵan emes. Qazaqstan jeriniń taǵy bir bóligin «Maqta ósirý» jeleýimen Keńestik júıe О́zbekterge aýdaryp berdi. Jerden jerdi jyrymdaý-júrekti qanjarmen tilimdeýmen birdeı. Eger osy jyrymdaý, basqynshylyq, otarlaý saıasaty bolmasa búgingi Qazaqstannyń jer kólemi 3,0 mıllıon kv.km-den álde qaıda asyp túseri daýsyz ǵoı. Meniń joǵardaǵy eki ýájimnen qaısy bireýler «teristikke» jaltaqtaı qarap júregi shaılyǵar, álde «О́tkendi qazbalap nesi bar» dep jaıyp shýatyn shyǵar. Neǵylsa da munda tarıhı shyndyqtyń izi jatqany qupııa emes. Tek búgingi Ýkraınanyń kıgen kebin qazaqtyń taǵdyryna jazbasyn dep jalbarynaıyq. Uly ımperııalardyń bir tyrnaǵy qashanda ishinde bolatynyn umytpaıyq...

Úshinshi: 1920-1930 jyldarǵy Qazaq halqynyń taǵdyry el bastaıtyn kósemsiz, sóz bastaıtyn sheshensiz, qol bastaıtyn batyrsyz qalýǵa jaqyn edi. A.Baıtursynov, Á.Bókeıhanov, J.Aımaýytov, M.Dýlatov, M.Jumabaev syndy arystar Stalındik náýbattyń ajal oǵyna ushyrady. Batysqa bas saýǵalaǵan M.Shoqaı syndy kósemdi Gıtler jendetteri Keńes úkimetine qarsy qoıdy. Onyń ushyǵy qazaqtarǵa da ońaı tısin be?...Aldyńǵy top-arystardyń sońynan S.Seıfýllın, I.Jansúgirov, B.Maılın syndy ádebıet, óner qaıratkerleriniń kózin joıdy. Uryq juraǵatyn qýdalady. Ult zııalylarynyń tikeleı jalǵasy M.Áýezov, Q.Sátpaev, B.Momyshuly syndy ardager uldar qýdalandy. Qazaq halqy taǵy súrindi, jyǵyldy, biraq, qara boranǵa qarsy turyp qaıta umtyldy. Myń ólip, myń tirildi! Uly babalarymyz «El bolyp er týǵyzbaı turalmaıdy», «Erine qarap elin tany» degen qaǵıdany bizge eskertken-di. Eli úshin eńiregen ul men qyzdar 1986-shy jylǵy jeltoqsanda da eldiktiń týyn qulatpaı kóterildi. Táńirim qazaq halqynan ar namysy bıik ul men qyzdy aıaǵan joq. Oǵan da shúkirshilik,táýba-táýba!!!. Qazaq halqynyń basynan keshken qasirettiń qaısy birin aıtyp túgesemiz. Áıteýir táýelsizdik tańy atyp, araılap kúni shyqty. Qazaqstan álemdegi elderdiń qataryna qosylyp, halyqaralyq arenadan laıyqty ornyn aldy.

Qazaqstannyń bolashaǵy zor, Elbasy Nursultan Ábishulynyń belgilegenindeı «Máńgilik el» ekenindigin búgingi urpaqtyń sanasyna sińirý ulaǵatty is bolýǵa tıisti. Qazaqstan saıası demokratııalyq júıeni murat tutqan, jańasha memlekettik qurylymy bar, BUU sııaqty halyqaralyq uıymdardyń teń quqyqty múshesi, dúnıe júzilik arenada óz ornyn ortasynan oıyp otyryp ıelengen, EvrAzııany jalǵaǵan álemge áıgili ulys. Onyń ekonomıkalyq qýaty, jer asty men ústindegi baılyǵy, tabıǵı artyqshylyǵy, kóp ulttyq yntymaqtas halqy, qaıtalanbas mádenıeti men salt dástúr, ulttyq erekshe óneri, zııaly urpaǵy sol máńgiliktiń kýási bolmaq. Ult, ulysty álemge mashhúr boldyrǵan Kereı men Jánibekteı handardy, áz Táýke men Abylaıdaı alǵyr qolbasshyny týdyrǵan, Abaıdaı oıshyl aqyn, Qurmanǵazydaı jalyndy kúresker kúıshi, Muqtardaı kemeńger jazýshy, Qanyshtaı ǵulama ǵalym, Qajymuqandaı kúsh atasy-alyp, Baýyrjandaı ult jandy batyr, Shara Jıenqulovadaı býyny joq bıshi, Kúlásh pen Roza Baǵlanovadaı kúmis kómeı, jez tańdaı bulbul ánshi, Nursultandaı kóregen kósem... taǵy taǵylardy dúnıege ákelgen, álemdik órkenıet jetistigine súbeli úles qosqan eldi «Máńgilik» deýge nege bolmas?! «Erine qarap elin tany» degen osy!

Batyry bar el-jaýdan qoryqpaıdy,

Shesheni bar el-daýdan qoryqpaıdy,

Tóresi bar el-hannan qoryqpaıdy,

Tóbesi bar el-taýdan qoryqpaıdy

degen uly babalarymyzdyń ulaǵatty ǵahlııasy bar. «Tóre» men «Tóbe» dep otyrǵany el bastaıtyn kóregen kósemdi meńzegeni bolar. Qazaq halqy batyr men basshy-baǵlannan, sheshen men kósemnen kende qalǵan jurt emes. Sol ulylardyń zańdy iz basarlary, búgingi kúnderi London, Harbard, Tokıo, Parıj ýnıversıtetterin úzdik bitirip, eline eleýli, halqyna qalaýly bola bastaǵan, elin keleshekke jeteleıtin jettik mamandary ósip kele jatqan eldiń keleshegi zor, mártebesi bıik bolaryna kúman keltirýdiń ózi kúna dep oılaımyn. Áýbákir men Talǵat ushqan ǵarysh ushaǵynyń jyldamdyǵymen Qazaq eli ǵaryshtaı bersin?! Qandas aǵaıyndaǵa «Torqaly toı qutty bolsyndy» aıtýmen qatar, mereılerińiz ústem bolýyn tileımin?!

SULTAN TÁÝKEIULY (Monǵolııa. Ýlaanbaatar.)