Shynaı Rahmetuly. Abylaı Ámirsanany ne úshin "panalatty?"

«Qazaq memleketine-550 jyl» shyǵarmashylyq báıgege

Kóshpendilerdiń ejelgi meken-jeri, bir ózine kishigirim memleket erkin sııatyn Orta Azııadaǵy ultandy, quıqaly óńirdiń biri Shyǵys Túrkstan aýmaǵy Tarbaǵataı edi. Dáýrendep turǵan shaǵynda bul ólkede oırattar az jyl turaqtaǵan. Betegeniń astynda panalap, betinde ottap sheldene semiretin sýyr atty momaqan ań qoısha óretin óńirge Tarbaǵataı (sýyrly) degen ataýdy keıin solar qoıdy. Álmısaqtan oırat jurty taıgada tirshilik etip, tórt túlik maldan buryn ańshylyqty kásip etip, bas túligine aınalǵan sýyr etimen qorektenetindikten Tarbaǵataıdyń shyǵys alqabyn qýsań da ketpesteı turaǵyna aınaldyrǵan. «Balapan basynda, turymtaı tusynda», qazaq pen qalqany, assa Azııany jaýlap, jalmap jibere jazdap jantalasqan Jońǵar joıylyp, Sın ımperııasynyń tabanyna túskennen bastap Tarbaǵataı ıen qalyp, týsı bastaǵan edi.

«Ashynǵannyń aldyna kelme», Jońǵarııanyń jaraly jyrtqyshtaı aqyrǵy qarmaýymen antalaǵan shaǵyn kúshi ózinen aıbyny asyp túsken Qazaq Ordasymen qol qosyp lap qoısa, Sın qol astyndaǵyndaǵylardan da olardy qoldaıtyndar az emes-ti. Osy qaterden haýiptengen ejenhan Sıan Lúń (1736-1795) birden qolǵa túsken Jońǵardy ýystan shyǵarmaý, Qazaqty óz shekarasynan attatpaý saıasatyn muqııat ustanǵanymen «jer qudaıdyki» dep biletin kóshpendi qazaq úshin tejeý joq, toqtaý bermeı endep, irge jaıyp kele jatty. Ekinshi jaǵynan nesheme ǵasyr boıy ózara jaǵa jyrtysyp, qan tógisip ata jaýǵa aınalǵan qazaq pen oırattyń aıaq astynan ámpeı bola qalǵany Sın ımperııasyn ańyrtyp baryp, apshysyn qýyra oıjady etti. Oırattardyń aqyrǵy qýatty tobyn sońynan ertken alǵyr Ámirsana Jońǵar ońbaı qulaǵan kúnniń ózinde bodan bolǵan halqynan bedel taýyp, ondaǵy qalqa Chingúnjap, ishki mońǵol noıany Sebdinbaljyr, dinbasy Jabzyndambylarmen ymyralasyp qarýly maıdan ashýǵa qaýyrt daıyndaldy. Abylaımen odaqtasyp, Er Jánibek, Baıtaılaq, aq týly Qojabergen (týy qazirde saqtaýly) batyrlarmen ıyqtasyp, keıde qyz alyp, ulyn tartý etip qazaqpen jaıy jarasyp aldy. Jer-jerde Sın basqynshylaryna qarsy ereýilder bas kóterdi. Basshylaryn tarpa bas salyp joıyp jiberse úlken órt ketedi,, sondyqtan butarlap qurtý jón dep tapqan. Árıne qarasha halyq erkindigi men kúnkórisi úshin, al bıleýshiler mánsap úshin bet jyrtysyp janyn sala arpalysatyny málim. Kóshpendilerdiń qanyna sińgen osy osal tusyn dóp basqan ejenhan «kúlli oıratty basqaryp jeke toǵaısyń, patshadan baryp shen-shekpenińdi qol tapsyryp al» dep aldap Sebdinbaljyrdy Beıjińge alyp baryp, tunshyqtyryp óltire saldy. Sın ımperııasynyń Da Húree, Qobdamen deńgeıles syrtqy Mońǵol jerindegi iri áskerı ortalyǵy Ýlıastaı edi. Osy ortalyqtyń ámiri olarǵa «shyn júregimen berilgen» Sengúnjapty aıdap salyp Chıngúnjapty aspaqtap óltirdi. Dinbasy Jabzyndambyǵa jansyzy arqyly ý ishkizip, onyń qazasyna «qatty qaıǵyryp kóńil aıtqan» shabarmandar keltirdi at óksitip. «Jońǵardyń bas bıligine endi sen laıyqsyń. Qalǵan el-jurtyńnyń tynyshtyǵyn oılasań mámlege keleıik, neni qalasań soǵan keliselik» dep Ámirsanaǵa shaqyrý kelisimen ol «maqul» dep kelise ketken joq, ejenhannyń elshilerin taban astynda tapap tastap, qarsy kóterildi. Kóterilis joıqyn kúshke aınaldy. Jońǵarııa derlik tolyq bodan bolǵan 1755 jylǵy qyrkúıektiń sońynda bastalǵan osy shapqynshylyq úsh jylǵa ulasty. Jońǵardyń shańyraǵy ortasyna túsken edi, qalaısha qaıta tirildi? Iá, olar kúıregenimen qalǵandarynyń qoldaýshysy Qazaq Ordasy bolatyn. Qazaqtyń túbine jetken osy opasyz oırattar emes pe edi, qazaq ne úshin olardy qorǵamaqqa shyr-pyr boldy?

Kóne qytaı topyraǵynda 300 jyl dáýrendegen Manshyń ıaǵnı Sın dınastııasyn arǵy tegi Altaı tarmaǵyna jatatyn, tili men salt-sanasy mońǵolǵa jaqyn kóshpendiler áýleti, Ǵundarǵa soqqy berip qýattanǵan Dýnhý ımperııasynyń ıesi tuńǵys halqy qurǵan. Tuńǵystyń bir rýy manj-zúrchıdti qazaqtar shúrshit demek. Degenmen ulynyń aty uly, otarlaǵan eki ǵasyrda olar tolyq qytaılanyp ketkendikten jappaı «Qytaı» atandy. 1624 jyly mánji Nurhash batyr memleket negizin qalap, ony Chın ıaǵnı Sın dep ataǵan. Mońǵol Sahar ólkesinde turǵan Lıgden han mánji bıleýshisi Abahaımen soǵysta júz myń qolymen sheginip Hóhnorǵa jetken 1632 jyly ol indetten kóz jumǵandyqtan Shyńǵys han mırasqorlary Mońǵoda Qazaqtyń aqyrǵy hany Kenesarydan 215 jyl buryn sarqylǵan. Shyńǵys ımperııasynyń ydyraýy, «aqsúıekter» tuqymynyń bılikten ketýi de shentalastan jáne basqany basyp alýǵa yntyqqan yndynnan bolǵany aıtpasa da túsinikti.

Mın ımperııasy syrtqa kóz alartpaı beıbit jatty. Shúrshitten olardy Lıgden qorǵap turǵan. Al ol ólgen soń 1636 jyly mońǵol taıpalary Abahaıdy han kóterip, Qubylaı hannan qalǵan gaýhar tańba sonyń qolyna tıgendikten ol ózin Shyǵys Azııanyń zańdy qojaıyny sanap, Altyn ıaǵnı Sın dınastııasyn jarııa etti. 1644 jyly kókek aıynyń aqyrynda shúrshit Lı Sýchenniń kóterilisshileri Beıjińdi basyp alǵanda qytaı Mın dınastınasynyń patshasy otyz alty jastaǵy Chýn Chen aǵash butaǵyna jibek arqan tastap jiberip asylyp ólgende seksen myń qyzmetkeri ózderin óltirip «otanshyldyq» tanytqan. Sın patshasy Kan Sı (ezen haan-han ıe, ejenhan) qytaıdy 1684 jyly tolyq ıemdendi. Sonymen qytaı shekarasynda qalǵan mońǵol Ishki Mońǵol, enbeı qalǵany Syrtqy Mońǵol, al oırattar Artqy Mońǵol atanǵan. Shyńǵystyń borjyǵyn rýy qalqa taıpasyna jatady. Qalqa qazaqpen eshýaqytta jaýlaspaǵan, qalqa men oırat arasynda bitispes qantógister bolǵan jáne qalqa jurty Sınniń qolastyna oırattan buryn engen, otarshyldyq buǵaýyn úzip 1911 jyly Syrtqy Mońǵoldyń táýelsiz memleketin de qalqa qurǵan.

Oırattardy mońǵol (myń uǵyl) ultyna bertinde jatqyzatyn bolǵan. «Qyryq túmen mońǵol, tórt túmen oırat» degen sóz resmı jazbada 1991 jylǵa deıin qoldanylyp keldi. Ormanda órbigeni úshin «oın ard» (orman jurty)-oırad atanǵan. Oırat kósemi Qutqabek Shyńǵyspen qudalasyp, onyń tórt urpaǵy myńbasy bolyp, tórteýi birigip Mońǵoldyń sol qanat (zúún gar-jońǵar)-yna bólinip handyq quryp ony Jońǵar ataǵan. Qalmaq qosaq arasyndaǵy shaǵyn rý bolǵandyqtan búkil «oırat» maǵynasyn bere almaıdy. Jońǵar memleketin quryp, ony jıhanger ımperııaǵa aınaldyrǵan oırattyń negizgi tórt taıpasy shorys, qoıt, torǵaýyt, qoshýyt bolǵanymen ár kezeńde óz ishinen bas bılikke talasa azaıyp, molaıýmen 1487 jyly tórt Oırat odaǵy ólet, barǵy, býrıad, shorystan quralsa; dúrbet, baıyt, torǵaýyt, qoıttar aǵalaǵan kezde qýatty derjava deńgeıine kóterilgen.

1640 jyly tamyzda Tarbaǵataıdyń «Ulan burasynda» kıiz týyrlyqtylardyń ıgi-jaqsylary oırat Batyr quńtaıshynyń bastamasymen máslıhat quryp Shyńǵystyń «Uly ókim» zańy úlgisinde «Mońǵol-Oırat zańyn» qabyldaǵandyǵy ult bolyp uıysyp, qýat alýyna qamshy boldy. Qalqa oıratpen naqpa naq biriger bolsa Mońǵol ımperııasyn qaıta sergitýi múmkin edi, óıtpedi. Batyr ólgen soń onyń uly Seńgi 1665-ten alty jyl taqqa otyrǵanymen óz týǵandarynyń qurbandyǵyna shalyndy da, onyń inisi Tıbette oqyp júrgen Ǵaldyn 1671 jyldan taqqa otyryp, Kindik Azııanyń birshama jerin jaýlap aldy. Kan Sı patsha oǵan 1678 jyly «han» ataǵyn, Tıbet dalaı lamasy 1679 jyly «boshǵyt» (qutty) shenin syılady. Sóıtip ol «ult biriktirý» maqsatynda otyz myń qolmen qalqaǵa tıisip berdi. Al qalqa-Syrtqy Mońǵol «Ǵaldynǵa baǵynǵansha» dep, Ishki Mońǵoldan soń elý jyl araǵa salyp, 1691 jyly mamyr aıynda Dolonnorda quryltaı shaqyryp, Kan Sıdiń aldynda tize búkti. Bul qorlyqqa tózbegen Ǵaldyn sodan on bir kún ótkende qalqa men shúrshittiń elý myń qolymen teketiresip, ońbaı kúıredi. Soǵysta hanymy opat boldy. О́z qasynda qalǵan bes júzdeı jasaǵynyń eki júzi ony tastaı qashty. Ordasyna qaıtpaq bolyp edi, han taǵyn, bala-shaǵa, mal-múlkimen Seńgiuly Sebenrabdyn tartyp alǵanyn estip ashynǵan Ǵaldyn 1697 jyly 13-naýryzda ý iship óldi. Osy habar on kúnde qulaǵyna jetken qazaqtar birtalaıdan umyt bolǵan naýryz merekesin «Tileý kóje» degen atpen qaıta toılaıtyn boldy. Alaıda boshǵyt atanyp ataǵy jer jarǵan óz naǵashy atasy, múıizi qaraǵaıdaı Ǵaldyn ekesh Ǵaldyndy qaǵyp tastaǵan jas qulja Sebenrabdynǵa jelik bitti. «О́z betin aıamaǵan kisi betin shıedeı qylady», ol ózine astyrtyn tuzaq qurǵan Beıjińge arqa súıep, Sankt Peterbýrgten de qoldaý taýyp, myltyq, zeńbirek tárizdi otty qarýmen jaraqtanyp, Qazaq jerine qyrǵıdaı tıdi. Qazaq halqy oıratpen bolǵan eki júz jyldyq soǵystyń eń zilmaýyr kezeńi «Aqtaban-shubyryndy» qasiretin bastan keshirdi. Jendet Sebenrabdyn qazaqty túbirimen otasam degen armanyna jetpedi, óz qandastarynyń qolynan zaýal taýyp, orny tolmas ókinishpen ketti, degenmen kelesi 1728 jyly qol biriktirgen qazaq batyrlarynyń aýyr soqqysynan alǵash ret beti qaıtqan qyrsyq aıqasty kórmeı, aıbyny ózinen asqan Abylaı atty aqyldy da aılaly, azýly bıleýshi shyqqanyn bilmeı ólýdiń ózi ol úshin «barmaqtaı baq» edi.

Eki uly derjavanyń memlekettik shekarany bilermendikpen bólip enshilep alǵany týraly jańsaq aıtylyp júr. Olardyń shekara belgilep, kóshpendilerdi qotqa alǵysyz tastaýy 1860 jyldardan emes Qııaqtyda 1727 jyly 31 qazanda jasalǵan shart bolatyn. Sebenrabdyn budan da beıhabar ketti. Áıtpegende qutyryp óler edi. О́z jaqyndarynyń qolynan ajal tabý olar úshin ádettegi «aq ólim». Osy dástúrdi urpaqtary jalǵastyra beretinine de shúbálanbaǵan.     Abylaımen shekisip baryp bekisken Ǵaldynserindi birde Beıjiń, birde Sankt Peterbýrg qoldady da óz ishindegi iritki doǵarylyp, nazary syrtqy dushpanmen alysýǵa baǵyttalǵany onyń ildebaılap jalasyz ólýine sebepshi boldy. Osy oraıda aıtar jaıt, balasy Sharysh batyrdy jekpe-jekte jer qaptyrǵan Abylaıdy onyń aqyl-parasatyna bola azat ete salý ras ta shyǵar, al eń nanymdysy-qolynan alýdy úmit etip, qolynan bermese ses kórsetip jolynan alýdyń táýekelimen qarýly qol attandyrǵan, Abylaıdyń ornyna óz uly Ábilpeıiz sultandy kepildikke bergen Ábilmámbet hannyń orny aıryqsha. Perzentin jaý qolyna kepil etken, óz yqtııarymen altyn taǵyn bógdege túsip bergen ondaı márt han tarıhta nesheý boldy eken?

Nendeıbir qyrsyq-qederginiń ózi ońtaıly múmkindik beredi degen ras sóz, Abylaıdyń Jońǵarǵa qapyda tutqyndalýy, sonyń nátıjesinde jasalǵan bitim Ǵaldynserin ómiriniń sońǵy jyldary alańsyz ótýine, eki jaqtyń birshama ýaqyt beıbit ómir súrýine yqpal etti. Alaıda Ǵaldynserinniń beti ary qarasymen qaısybireýi Abylaıǵa arqalanyp, oırat hanzadalary ortasynda taq tartysy qaıtadan bas kóterdi. Ǵaldynserinniń ornyn on bes jasar Sebendorjnamjıly basty. Biraq ol el basqara almady dep tizgindi ápkesi Ulymbaıyr ustady. Ápkesin ol abaqtyǵa jaýyp óltirip, sybaılas bekterin qyryp saldy. Jas handy aǵasy Lamdarja tarpa bas salyp baýyzdap tastap taqqa otyrdy. Onymen atasy bir, anasy eki bólek Dabashy óziniń dosy Ámirsanamen birlesip ony «kúńnen týǵan» dep qulatyp, ornyna Ǵaldynserinniń jáne bir balasyn han kótermek bolyp júrgende Lamdarja ol balany tirileı kómip, álgi ekeýine dúrse qoıabergende Dabashy men Ámirsana Qazaq Ordasyna baryp jan saýǵalady. Ol jaqtan jasaq erte kelip Ámirsana Lamdarjany óltirip, Dabashyny han kóterdi. Biraq ony qýyp shyǵyp dúrbit noıany Nemikjyrǵyl taqty tartyp alyp edi, eki dos ony da qapy jibermeı kállasyn qaǵyp aldy. Endi eki dos ózara júz shaıysty. Dabashy otyz myń qolmen Ámirsanany yǵystyrǵanda ol Sın qol astyna tyǵyldy. Sóıtip olar Jońǵarda qalǵan myqty kúsh Dabashymen aıaýsyz alysatyn Ámirsanadaı myqtyny qolǵa qondyrǵanyna qýanyp oǵan ýań laýazymyn berip Orhan boıyndaǵy az eldi bıletti de Jońǵardy birjolata qaratyp almaqqa elý myń jasaqpen attandy. Úsh toptan quralǵyn bir tobyn Ámirsanaǵa bastatty. Jońǵardy op-ońaı basyp aldy, qashqan Dabashyny qolǵa túsirdi. «Jabaıylarǵa qarsy130 jyl boıǵy joryq osymen tyndy!» dep 1755 jyldyń qazanynda jeńis toıyna qarbalas daıyndyq ústinde jatqan Sın dınastııasynyń tóbesinen jaı túskendeı boldy, Ámirsana bastaǵan qarýly kóterilis burq etti. Oırattar oǵan jan-jaqtan kelip qosyldy. Sybaılasy Chingúnjaptardy joǵaltqanymen aıdahardaı alyp memlekettiń shamasy Ámirsanaǵa jetpedi. О́ıtkeni arqatutary Abylaı han edi. Abylaıdan Sın nege qaımyǵady, oǵan áli qaptal emes pe edi? Ata jaýy oırattan shyqqan Ámirsanany Abylaı nege qyzǵyshtaı qorydy? Mine gáp osynda. «Abylaı 1756 jyly ózin Bogdyhannyń vassaly dep moıyndap bekzada ataǵy men jylparaq alady» degen derek bar tarıhymyzda. Sóıte tura qytaıdyń «Han saraıy jylnamalaryndaǵy» jazba derekter Sın patshalyǵy Abylaıǵa óz baǵynyshtysy retinde qaramaǵandyǵyn, aıtqan sóz, bergen tapsyrmasy oǵan ótpeıtinin dáleldeıdi. Hannyń 1757 jylǵy toǵyzynshy aqpandaǵy jarlyǵynda: «Abylaı Ámirsanany ustap bereıin degenimen bul Dardakany aldaǵany bolyp shyqty. Osynshalyqty aldaný! Tikeleı tap berip Abylaıdy qolǵa túsirse ony Ámirsanamen aýystyrý ońaıǵa túspes pe» dese, sol jylǵy toǵyzynshy qyrkúıekte Abylaıǵa joldaǵan hatynda: «Oırattyń biraz bóligi sizderge qashyp bardy. Bıleýshilerin bizge berip, ózgesi óz qaraýyńyzda qalýyn uıǵardyq» dese, jáne sol jyly on altynshy qarashada Abylaıdyń elshileri arqyly joldaǵan jaýap hatynda ejelgi mekenimiz edi dep suraǵan Tarbaǵataıdy bereıik, qolymyzǵa Ámirsanany bershi dep jylarmanǵa jetken. Babalarymyz qysylsań astyńdaǵy atyńdy, qoınyńdaǵy qatyndy ber, biraq táńir surasa da jerińdi berme dep edi, Abylaı sony bile tura Ámirsanany qalaısha qımady, nelikten?

Ámirsananyń rýyn tarıhshylar qotǵoıt ıa qoıt dep jańsaq pikirde keledi. Shyndyǵynda ol Shyńǵystyń inisi Qasyrdan órbip, keıin oırat odaǵyna kelip qosylǵan qoshýyt edi. Qoshýyt noıany Gýishten Tórbaıh, odan Lhaýzan. Lhaýzannan Ǵaldyndanzan. Ámirsana sonyń balasy deýge keledi. Al Ámirsananyń sheshesi Sebenrabdynnyń qyzy Butalany Ǵaldyndanzyn aıttyrǵanymen ony ákelýge ózi mursasyz bolyp, nókerlerin jiberedi. Shákárim shejiresinde jazylǵandaı: «Qyzyn qystygúni uzatqan eken» deıdi. Olar burqaqta adasyp, batyrlyqpen jol tosyp Alataýda jatqan uly júz Tólekıge jolyǵyp, jalynyp turyp qalyp, jaz shyqqanda ketip, «sonda qyz Tólekıden býaz bolyp baryp Ámirsanany tapty». Oırattar mundaıdy bilse de mán bermeıdi. Abylaı tutqynda bolǵan kezinde Ámirsana men Dabashymen tanys bolǵany ras, azat bolýyna olardyń da kómegi tıdi múmkin. Al oırat tarıhı dereginde, Lhaýzandy Sebenrabdyn óltirgen, soǵan kekteskeni úshin onyń nemeresi, óz kúıeýbalasy Ǵaldyndanzyndy óltirip, qyzy Butalany qoıt noıany Úızinge bergen. Úızin ólgende Ǵaldynserin han onyń murageri bolýǵa tıis Ámirsanany shet kórip, qoıt noıanyna óz uly Shagdardy taǵaıyndap, Ámirsanany aýylbasy dárejesimen Ilege jiberedi. Sol úshin de Ámirsana ishine yzǵar saqtap qazaqqa búıiri burylsa kerek, Abylaı han osy oraıdy qalt jibermegen. «Qaraǵaı boıy qar jaýsa qalǵymaıdy saýysqan, qandy qalpaq kıse de aıyrylmaıdy týysqan». Dese de onyń boıynda óziniń qany bary úshin ǵana qorǵaǵan joq, Ámirsana qasynda bolsa, qalǵan oıratty ǵana emes jalpy mońǵoldy qutqaryp, máńgilik odaqtasyna aınaldyrsa qýaty arta túsken bolar edi. Qazaq pen oırat ǵana emes, bir kezde dúnıeni dúr silkindirgen kóshpendilerdiń qýatty memaleketteri birlikke kelse jeńiske jetip, bólinip-jarylsa bórige talatyp talaı zardap tartqanyn ol paıymdaǵan. «Taspen atqandy aspen atyp» artyna óshpes ónege, máńgilik el qaldyrǵan aqyl keni aınalaıyn Abylaı! Ár ulttyń, memlekettiń myzǵymas úshin ustanar tór qaǵıdasy da osy bereke-birlik..

Sınnen izdeýshiler kele jatqanda Abylaı Ámirsanamen aqyldasyp, «Seni ustap bergen bolaıyn. Sen qutylyp shyǵyp Reseı jerine baryp bas saýǵalaı tur. Oraıy kelse kómek sura» dep ony qolyna salyp bere otyryp, túnde qashyp shyǵýyna múmkindik jasaǵan. Sarań baı men báıbishesiniń ortasynda jatqan qaryndaǵy maıdy alyp ketetin tazsha bala ertegine uqsas ýaqıǵa. Alaıda amal qansha, Tobylǵa jetkeninde patsha sheneýnikteri saǵan kómek beriledi dep Ámirsanaǵa tosqaýyl qoıyp, onyń otyz bes jasyndaǵy jazataıym ólimin sheshek indetine artyp, jyly qymtap salǵan. Ámir, Gendin, Choıbalsyn, Sedinbal syndy beregirektegi mońǵol bıleýshileri Reseıge jaqpaǵany úshin Máskeýge shaqyrylyp baryp qaza bolǵany osy boljamdy aıqyndaı túsedi. Al Ámirsana oırat jurtynan attanarynda «Men qashan da bir qaıta oralamyn» degen eken. Oırattar sol sózdi jadynda uzaq saqtap, «ólgen adamnyń jany ózge bireýge qonady» degen býddalyq nanymmen Ámirsanany júz elý jyl boıy sarǵaıa kútken. 1800 jyldardyń aıaq sheninde «Men sol Ámirsananyń jalǵasty beınesi edim» dep Patshalyq Reseı tyńshysy lańkes «Jalama»-Dambıjansyn Qobda ólkesine enip kelgende oırattar oǵan ımandaı senip qarýly qolyna aınalǵan edi. Ol búlik salǵanda birigýge dármensiz, bólinýge beıim azǵantaı qazaq qaýymy 1912 jyly esten ketpes aýyr azap shekken. «Jalamadan da jan qalǵan» degen sóz sodan qalǵan. Jalamanyń basyn 1922 jyly halyqtyq ókimet alǵan. Záýdeǵalam sol tusta qazaq úsh-tórt tarapqa bóline qashpaı qol qossa jendetti óz qolymen óltirer edi!..Oırat ortalyǵyna aınalǵan Qobda shárinde Ámirsananyń atty eskertkish músini tur... Oı artynan oı týady, ótken tarıhtar sorabyna jeteleıdi-Aqqorym jaılaýynan qoıshylar keshe ǵana «Bısmılla...» degen arab jazýly qylysh taýyp aldy. Bul óńirmen Er Jánibek, Arqalyq, Myrzash batyrlar júrip ótken, solardan qalǵan ba eken?..Jalań jalqy qylysh qaı qazaqtan bolsa da ult múddesi jolyndaǵy joryqta qalǵany anyq, al ne zaman ótkende ózgege emes qazaq balasynyń qolyna tıgeni qandaı jaqsy yrym!

Bólshektenbeý, birigý uǵymy, onyń mańyzy jadymyzda qaldy ma? Áı qaıdan, buryn ult, rý, tap bolyp, jiktelýshi edik, endi ǵoı saıası partııa, top bolyp, baı, kedeı, anaý eldik, mynaý eldik, oralman, otyryqty qazaq bolyp tatýlyqqa selkeý túsip, erkindik jeleýimen «esikten ergenek, ıtten ádep ketip» barady. Ádilet azyp, ásire demokratııa (anarhııasúreı) beleń alǵan. Batys saıasatkerleriniń «álemdik buqara» nasıhaty tamyr jaıǵan saıyn kishi halyqtar buzyla bastaǵanyn ańǵaramyz. «Iаpyraý mundaı qaǵıda bizder úshin emes solardyń bas paıdasy úshin eken-aý!» dep keıde sekem alamyz. «Erýge júk artqyzba, kóshkenge ot jaqqyzba» demeıtin be, kóshjónekeı júgi aýsa beınetin erý el shekpeıdi. Boldym, toldym degen aqylshy el shynymen jany ashysa jumyssyzdyqty bylaı azaıt, halyq turmysyn bylaı jaqsart dep aqyl, kómek berer edi. Olardyń jol-joba nusqaǵanyndaı memlekettik uıymdy joıyp, ornyna buqaralyq uıymdy qoıa bersek, jalǵan ósek, jat aǵymdardy betimen jibersek erkindik quryqqa shyǵyp, yryqtan ketedi. Iá, máńgi saltanat qurýy úshin qaısy el bolmasyn ózgeniń aıarsyp azǵyrýymen emes, óz ar-namysymen, óz aqylymen bolsa ókinbeıdi!...

EGEMENDI EL IRGESI BERIK, ShAŃYRAǴY BIIK, JAŃA JYL QUTTY BOLSYN, QYMBATTY AǴAIYN!

Shynaı Rahmetuly, jýrnalıst. Mońǵolııa. Baıan-О́lgıı.30.HII. 2014 j.