Ábdiýaqap Qara: Islam máselesinde Qazaqstanda ǵalym joq

Jalpy aıtqanda Qazaqstan tarıh ǵylymy ulttyq turǵydan kemeldený ústinde. Áli tolyq jetilgen joq. Oǵan ýaqyt kerek. Sebebi táýelsizdikten buryn qazaqtyń tarıhy marksıstik ıdeologııa turǵysyndan zerttelip jazylyp keldi. Ol ıdeologııa jat jurttardyń bizge tyqpalaǵan ıdeologııasy boldy. Marksıstik ıdeologııanyńda ulttyq sıpaty bolady. Máselen Qazaqstanda sol ıdeologııany Markstyń ilimine súıenip qazaq zııalylary men oıshyldary(máselen Turar Rysqulov, Sáken Seıfullınderdiń kózi qurytylmaǵanda) jasap iske asyrǵanda onda ol qazaqtyń ulttyq sıpatyn alar edi. Biraq ókinishke oraı ol Lenın bastaǵan orys oıshyldary tarapynan jasalyp qazaqqa kúshpen tańyldy. Sondyqtan ony marksızm-lenınızm ıdeologııasy dep ataıdy. Sol ıdeologııa boıynsha daıyndalǵan kitaptarda qazaqtyń tól tarıhy, atap aıtqanda Alash Orda, onyń jetekshileri, shetel qazaqtarynyń tarıhy men mádenıeti oryn alǵan joq. Tipti olarǵa tyıym salyndy. Endi osy ıdeologııalyq tyıym-shekteýden qazaq tarıhshylary men zııalylary búkildeı qutylyp otyr dep aıtý qıyn. Álbette onyń kóptegen kereǵar áser yqpalynan búgingi tańda shyǵyp otyrmyz. Biraq sarqynshaqtary áli de bolsa bar. Bulda zańdylyq. 70 jyldaı sanaǵa sińirilgen ıdeologııadan tolyq arylý úshin áli de ýaqyt kerek, bálkim búkildeı urpaq aýysýy da kerek shyǵar.

Mine bul jaǵdaı shetel qazaqtarynyń tarıhy Qazaqstan tarıhnamasyna nelikten kirmeı jatyr degen suraqqada jaýap bola alady. О́ıtkeni Keńestik ıdeologııa atameken qazaqtaryna shetel qazaqtaryn baıdyń tuqymdary degen sııaqty sózdermen jaý etip kórsetken edi. Taǵy bir oqyrman tarıh maqsatyna jetti me? Áli ótirik tarıh jazylyp jatyr ma degen suraǵynada bul jaýap.

Ekinshiden ulttyq tarıh tek qazaq, Qazaqstan tarıhyn zerttep jazýmen de iske aspaıdy. Sonymen qatar kórshi elderdiń tarıhyn qazaq tarıshylar ózderi zerttep jazýlary kerek. О́kinshke oraı, máselen biz de áli qazaq tarıhshylary jazǵan Reseı tarıhy bolmaı otyr. Keıbir tarıshylar “ol ne kerek, Máskeýden daıyn tarıhtardy alyp oqytyp otyrmyz ǵoı” degendi aıtady. Álbette olardy oqý kerek. Biraq eń negizgisi kórshi elderdiń, tipti búkil dúnıejúzi tarıhyn qazaq ǵalymdary, qazaqı oı-sana, dúnıetanym turǵysynan jazyp shyǵý kerek. Máselen Qazaqstanǵa kórshi bolmaǵanmen, AQSh tarıhy da bizge kerek emes pe? Álemdi bılep otyrǵan eldiń tarıhy kimgede bolsa qyzyqty, ári ǵıbratly. Qur qazaq tarıh jazyp óz ózimizben maqtana bermeı, dáýir-dáýir basqa elderdiń tarıhtarymen qazaq tarıhyn salystyryp otyrý kerek. Sonda maqtanarlyq pa, dattanarlyq pa tarıhmyz bar ekenin shynaıy túrde kóretin bolamyz.

Halyqqa ulttyq tarıhı sanany berýde mýzeılerdiń orny zor. Qazaqstanda keremet mýzeıler bar. Túrkııada da bar. Qaısysyniki myqty degen suraq túsip otyr. Ekeýiniń de myqty jáne artyq bolǵan jaǵdaılary bar. Bir-birinen alýlary kerek. Máselen Eýrazııa ýnıversıtetinde jazý tarıhy mýzeıi bar. Maǵan qatty unaıdy. Bul túrikterge de qatty unap otyr. Biraq ondaı mýzeı Túrkııada joq. Al Ystambulda panorama mýzeıi bar. Fatıh Sultan Mehmet Hannyń Konstantınopoldy 1453 jyly qalaı jaýlap alǵanyn kórsetedi. Keremet. Qalaı sheberlikpen jasaǵan! Ishine kirseńiz dál soǵystyń ishinde júrgendeı sezinesiz. Máselen qazaqtyń jońǵar shapqynshylyǵyna toıtarys bergen Ańyraqaı shaıqasyn osylaı isteýge ábden bolatyn sııaqty.

О́zim Túrkııada arhıvte jumys istedim. Biraq Qazaqstanda arhıvterde bolmadym. Sondyqtan bul týrasynda salystyrma suraǵan suraqqa jaýap bere almaımyn.

Shyńǵyshan da meniń zertteý taqyrybym emes. О́ıtkeni men kóbine 20- ǵasyr tarıhy men aınalysamyn. Shyńǵyshan orta ǵasyr tarıhyn, atap aıtqanda 12 jáne 13 ǵasyrlardy zertteıtin tarıhshylardyń jumysy. Sondyqtan ol týraly menen góri maman tarıhshylardyń aıtqany durys.

Shetel qazaqtary máselelerine keleıik, kósh toqtady, buǵan qalaı qaraısyz deıdi bir oqyrman. Bul úlken ókinish. Biz qazaqtar maqtandy jaqsy kóremiz. Naqty jumys keıinge ysyrylyp qalady. Kópten beri “Qazaqstannyń dııaspora saıasaty, joq tek kóshi-qon saıasaty bar” dep jazyp kelemin. Kóshtiń toqtaýy meniń osy oıymdy naqty dáleldep berdi.

Qazaqstan memleketiniń múddesinde dııaspora qandaı rol atqarady? Onyń qanshasyn kóshirý kerek, qanshasyn ornynda saqtap álemde Qazaqstan múddesine paıdalaný kerektigi týraly saıasattar belgilenbegen. Dúnıejúzi qazaqtary quryltaılary, Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń “quryltaılar toılaý úshin emes oılaý úshin”dep qadaǵalap aıtýyna qaramastan toılar ǵana ótkizilýde.

Sherhan Murtaza aǵamyz kezinde “oralman munaıdan qymbat” dep durys aıtqan. Iá, eger Qazaqstan halyq sanyn shetel qazaqtarymen tolyqtyrmaıtyn bolsa, erteń osy qoldaǵy bar baılyqtardan aırylyp qalýymyz ǵajap emes. 76 mıllıon halqy bar Túrkııadan jer kólemi 3,5 ese úlken Qazaqstanda ne bary Ystambuldyń halqyndaı 16,5 mıllıon halyq ómir súredi. Bul sanmen Qazaqstannyń uzaq ýaqyt el bolyp qalýy ekitalaı. Sondyqtan shetelderde ómir súrip jatqan 5 mıllıon qazaqty elge kóshirip alý birinshi kezektegi strategııa bolýy kerek. Atatúrik Túrik respýblıkasyn qurǵanda Túrkııanyń jan sany 13,5 mıllıon eken. Uly memleket qaıratkeri birinshi osy máseleni qolǵa alyp kórshi elderdegi búkil túrikterdi elge kóshirip ala bastapty. Ony da jetkiliksiz kórgen túrik saıasatkerleri týysqan halyqtardyń ókilderinde kóshirip aldy. Mine sol saıasattyń arqasynda 1952 jyly qazaqtardy Túrkııaǵa qabyldady. Búgin Túrkııanyń adam sany 76 mıllıon. Myzǵymas álemdik elge aınalyp otyr. Qazir álemniń ekonomıkasy eń kúshti 16 eldiń qatarynda.

Shetel qazaqtarynyń elgek óshirip alý tek demografııalyq úles emes, sonymen qatar onyń ulttyq memleket bolýyna da úlken úles qosady. Búgingi tańda Qazaqstannyń eń kókeıkesti máseleleriniń biri qazaq tili bolyp otyr. Basqasyn bylaı qoıǵanda, Qazaqstandaǵy qazaqtardyń tórtten bir bólegi áli qazaqsha sóıleı almaı kele jatyr. Prezıdent bıylǵy joldaýynda 2020 jyly búkil Qazaqstan qazaqsha sóıleıdi dedi. Mine prezıdenttiń osy maqsatyn oryndalýyn iske asyrýǵa úlken demeý shetel qazaqtary. О́ıtkeni búgin Qazaqstanǵa kóship kelip jatqan qazaqtardyń basym bóligi oryssha bilmeıdi. Sondyqtan olar tek qazaqsha sóıleıdi. Mine bul jaǵdaı Qazaqstannyń til problemasyn sheshýge úlken qoldaý.

Túrkııa qazaqtary nege kelmeıdi? degen suraqqa, búgingi tańda qaı qazaq Qazaqstanǵa kelip jatyr? degen suraqpen jaýap bergim keledi. Kósh toqtap otyr emes pe?

Osy jerde bir másele mańyzdy, Qazaqstan memleketi shetel qazaqtaryn kóshirip alatyn bolsa, olarǵa jany ashyǵandyqtan emes, Qazaqstan memleketiniń múddesiniń talaby bolǵandyqtan kóshirýge tıis.

О́ıtkeni Qazaqstanda qazaq halqynyń sany artatyn bolsa, onda bul onyń táýelsizdigin baıandy etýge, til máselesin sheshýge, shetelderden ınvestısııa men tehnologııa ákelýge, shetelderde ımıdjin kóterýge t.b. qyzmet etedi.

Túrkııa qazaqtary basym kópshiligi úlken qalalarda ornalasqandyqtan mal baqpaıdy. Shaǵyn ǵana bir aýyl Anqaranyń shyǵysyndaǵy Nıgde qalasyna qarasty Altaı aýylynda ómir súredi. Solar ǵana mal sharýashylyǵymen aınalysady. Eń joǵary qyzmet qazaqtar arasynda konsýl, aýdan ákiminiń orynbasary, ǵalymdar desek bolady.

Men ózimdi Qudaıǵa shúkir tolyq qazaq dep sezinemin. О́ıtkeni qazaq kóshin bastaǵan jetekshiler men aqsaqaldardyń sońyn kórgen urpaqpyn. Olardyń dastarqanynda boldym, sarqytyn ishtim. Biraq bizden keıingi urpaq ózin qalaı sezinedi, ol týraly eshnárse aıta almaımyn.

Qazaqstanda qazaqty túrik, monǵol, qytaı dep bólýshiliktiń bary ras. Bul qashan aıaqtalady? Bul Qazaqstan memleketinin dııaspora saıasaty bolǵanda ǵana aıaqtalady. Ol bolmaıynsha bul jaǵdaı jalǵasa beredi.

О́ıtkeni dııaspora saıasaty bolsa, qazaq memleketiniń ishki-syrtqy saıasatyn belgileýshi azamattar shetel qazaqtarynyń Qazaqstan memlekettik múddesi úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin halyqqa túsindiretin bolady. Shetel qazaqtary men jergilikti qazaqtar arasyndaǵy yntymaqtastyqty kúsheıtý úshin is-sharalar belgileıdi.

Másele tek qazaqty atamekenge kóshirip ákelgenmen shektelmeıdi. Olarmen jergilikti halyq arasyndaǵy bereke-birlikti kúsheıtý úshinde jumystar júrgizý qajet. Bul týrasynda respýblıka kóleminde úgit-nasıhattar bolý kerek. Qazir bul joq, sondyqtan oralman azamattyq alǵanǵa deıin tıisti oryndarda túrli qıynshylyqtarmen betbe bet keledi. О́ıtkeni sol oryndardaǵy qyzmetkerler oralmandardyń memleket múddesi úshin mánin túsingen emes. Olar kóbinese burynǵy “qashqyn” qazaqtardyń Qazaq eli baıyǵan kezde paıda izdep, múdde izdep elge kelip jatqan “aramtamaqtar” eken dep biledi. Bul burynǵy Keńestik ıdeologııanyń úgit-nasıhaty edi. Bunyń áseri áli de bolsa bar. Mine dııaspora saıasaty bolǵanda, mundaı solaqaı saıattyń týyndysy orynsyz ıdeologııalyq áser-yqpaldary joıý úshin arnaıy jumystar atqarylar edi.

Shetel qazaqtarynyń bólek-bólek mentalıteti bola ma dep suralypty. Álbette bolady. О́ıtkeni ómir súrgen orta adamnyń sanasyn qalyptastyrady. Sondyqtan ár elde turatyn qazaqtyń dúnıetanymy, kózqarasy, mentalıtetiniń bir-birine uqsamaýy zańdylyq. Keıde bul bizderdi qatelikke uryndyrady. Bir-birimizdi túsinbeı, mensinbeı qalatyn jaǵdaılarymyz bolady. Sol sebepti basqa elde týyp-ósken azamattarmen baılanys jasaǵanda muny, ıaǵnı olardyń turǵan elderine baılanysty basqasha mentalıtetteriniń bolǵanyn eskergenimiz jón.

О́zimniń jeke basyma suralǵan suraqtardyń birinde TurkBirDev degen habar toby suralypty. Men buǵan múshe emespin. Sondyqtan eshqandaı túsinigim joq.

Meniń ákelerim Qytaıdan shyǵyp Túrkııaǵa barǵan. Sondyqtan bir oqyrman Altaıǵa at basyn buryp burmaǵanym surapty. Joq barmadym. BiraqÚrimshi qalasyna baryp qaıtqanmyn. 1993 jyly sol qalaǵa baryp15 kún júrip qaıtqanym bar. Meniń týystarym qazir osy qalada turady. Keıin barýǵa sáti túspedi.

Túrkııada oqý úshin Túrkııanyń elshilikterine barý kerek. Túrikter jyl saıyn shetelderden oqýshy qabyldaıdy. Resmı jolmen kelse jaqsy bolady. Onda olarǵa stıpendııa tólenedi, jataqhana beriledi. Áıtpese búkil shyǵyndardy ózi kóterý kerek. Bizder balalardyń oqýǵa túsýine kómek bere almaımyz. Zań kótermeıdi.

Qandaı kitap oqısyz dep suralypty. Oqıtynym tarıhqa qatysty kitaptar kóbinese. О́z mamandyǵym 20-ǵasyr túrki tarıhy bolǵanymen, túrki tarıhyna qatysty árqıly kitaptardy oqımyn. Aıtalyq, Islamǵa deıingi ǵundar, kóktúrikter, ıslamnan keıingi qarahanıtter, seljuktar, altyn orda, osman patshalyǵy. Islam tarıhyna da qatysty eńbekterdi oqyǵandy jaqsy kóremin. Tarıh fılosofııasymen ıslam fılosofııasy da qyzyqtyrady. Odan keıin ádebıet zertteý kitaptary. Osy salaǵa qatysty romandardy oqımyn da, jaqsy kitaptardy izdep júrip satyp alyp úıime alyp qoıǵandy unatamyn. Dereý oqymasamda, keıin qol tıgende, nemese bir zertteý barysynda kóńilime suraq kelgende, sol taqyryptardy kitaptardy oqyp shyǵamyn.

Keler urpaqtan kúter kóp jáne olardan kútetindeı jańa, atap aıtqanda qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan jaqsy ýaqyt bolyp otyr. Búgingi ǵylym, bilim jáne múmkinshilikterdi búgingi urpaq tıimdi paıdalanyp túrki musylman órkenıetin bıik belesterge kóteredi degen senimdemin.

Meni aýyzsha Qazaqstanǵa shaqyrǵandar kóp. Biraq resmı túrde árqandaı shaqyrý bolmady. О́z oıym osynda júrgizgen zertteýlerim (birneshe jyldyń kóleminde) aıaqtalǵannan keıin Qazaqstanǵa birjolata kóship barý. Ondaǵy negizgi maqsatym shákirt tárbıeleý. Árqandaı bir ýnıversıtette qyzmet alyp qazaq jastaryn tarıh ǵylymynda baýlyp túrki jáne musylman elder tarıhynda myqty tarıhshylardyń shyǵýyna óz úlesimdi qossam deımin.

Meniń ustazym aıtqan edi: “Ǵalymdar úsh túrli bolady. 1. Jaqsy zertteýshi ǵalymdar. Bular shákirt tárbıeleýge mán bermeıdi. О́zinen keıin ǵylymy toqtap qalady. Artynda árqandaı bir mektep qalmaıdy. 2. Jaqsy ustazdar. Zertteýge onsha myqty emes bolǵanymen jastardy jaqsy kóredi de, jastardyń ǵalym bolýyna úlken kómek jasaıdy. 3. Ári jaqsy zertteýshi ári jaqsy ustaz.” О́zim myna osy sońǵysy bolǵym keledi. Qudaıǵa shúkir búgingi tańda 20-ǵa jýyq zertteý jáne aýdarma eńbekterim jaryq kórdi. Zertteýlerim joǵary baǵalanyp otyr. Endi osy tájrıbelerimdi jastarǵa bersem degen oı bar. Maqsat – túrik jáne qazaq elinde myqty tarıshylardyń shyǵýyna úles qosý.

Qazaqstandaǵy til máselesine kóńilińiz tola ma degen eken. Álbette tolmaıdy. Qazaq bola otyryp qazaq tilin sóıleı almaıtyn adamdardy kórgende janym ashıdy. Mundaı qubylysty, ıaǵnı óziniń atamekeninde, óziniń ulttyq memleketi bolǵan jerde týyp ósken adamdardyń ana tilin bilmeýin birinshi dúrkin 1992 Qazaqstanǵa barǵanda kórip tańqaldym. Túrkııa jáne Eýropa elderinde mundaı nárse joq. Túrkııada túrik tilin bilmeıtin túrik, Germanııada nemis tilin bilmeıtin nemis, Fransııada fransýz tilin bilmeıtin fransýz tabý múmkin emes. Mundaı jaǵdaıdy tek burynǵy Keńestik elderde ǵana kórýge bolatyn sııaqty. 1992 jyly Almatyda bolǵanymda qazaqsha sóıleýden uıalatyn qazaqtardy kórgen edim. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev 1991 jyly qyrkúıek aıynda Túrkııaǵa kelip Ystambulda qazaqtarmen ótkizgen kezdesýinde bul ashy shyndyqqa bir ázilmen ıshara jasaǵan edi.

Prezıdent Túrkııalyq qazaqtarmen bolǵan osy tuńǵysh kezdesýinde “Aıtyńdar, Qazaqstan memleketine qandaı ótinishter bar?” dep suraǵanda bir azamat, qatelespesem qazir Qazaqstanda ataqty ǵalym bolyp júrgen Islam Jemeneı “Qurmetti Prezıdent, Túrkııada balalar qazaq tilin umytyp barady. Solar úshin mektepter demalys bolǵan jaz aılarynda Almatyda til kýrstary uıymdastyrylsa” dep ótinish aıtty. Sonda Prezıdent “Áı sender Almatyǵa kelip osy bilgen tilderińnen aırylyp qalmańdar” degen edi. Qudaıǵa shúkir odan beri ótken 20 jylda kóp nárse ózgerdi. Qazir eshkim qazaqshadan uıalmaıdy. Kóp adam qazaqsha úırendi. Degenmen qazaq halqy tolyq qazaqshaǵa áli jetken joq. Mine osyǵan kóńilimiz tolmaıdy.

Ult bolyp qalyptastyq pa? Degen suraqqa joǵarǵy sózder jaýap bola biledi. Qazaq halqy tolyq qazaqsha sóılemegen jaǵdaıda tolyq ult bolyp qalyptasa almaıdy. Ult bolý úshin tilden basqa dil jáne din birligi de bolý kerek. О́kinishke oraı bul týraly da áli kóp jumys isteýimizge týra kelip tur. Ásirese din salasynda. Qazir basqa dinge kirip ketkenderdi aıtpaı-aq qoıaıyq. Musylmanshylyǵymyzdyń ózi árqıly bolyp ketti.Zaıyrly el bolamyz dep bul máseleni óz betinshe erkine qoıa berýimiz durys bolmaǵan sııaqty. Qazaqtyń dástúrli musylmanshylyǵyna memleket tarapynan kúshti qoldaý kerek edi. Qalaı tilder ishinde qazaqshaǵa qoldaý bar bolsa, (halyq basqa til úırenem dese oǵan shekteý joq), halyqtyń óziniń atadan kele jatqan dástúrli musylmanshylyǵynyń keń taraýynada (basqa dinge kirem deýshilerge de shekteý joq) memleket tarapynan kúshti qoldaý bolý kerek.

Bir oqyrman Qazaqstandaǵy din máselesi sizdi beıjaı qaldyrmaıtyn shyǵar depti. О́te durys. Meni qalaı qazaq tiliniń máselesi beıjaı qaldyrmasa, din máselesi de solaı beıjaı qaldyrmaıdy. О́ıtkeni Qazaqstannyń uıtqysy, Qazaqstandaǵy ózge ult ókilderin bir sement sııaqty bir-birine yntymaqtastyqta berik ustaıtyn halyq – qazaq halqy. Aldymen osy halyq óz ishinde myqty birlik, yntymaqtastyqta bolýy kerek. Sol úshin til, dil jáne din birligi qajet.

Keńestik basqarý mine bizdiń atalǵan sol úsh dińgegimizdiń tamyryna balta shaýyp qazaqty joıýǵa tyrysty. Bul úsheýi joıylǵannan keıin qazaq halqy joıylyp “tobyrǵa” aınalatyn edi.

Biz osy oraıda til dep qazaqshany, dil dep túrkilik tegimizdi, din dep musylmanshylyqty aıtyp otyrmyz. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin joıylýdyń az aldynda turǵan osy úsh dińgektiń alǵashqy ekeýin qalpyna keltirýge kúsh jumsady. Qudaıǵa shúkir bul salalarda úlken jetistikterge jetti. Biraq, úshinshisiniń, ıaǵnı musylmanshylyk dástúrimizdiń mańyzdylyǵyn endi-endi baıqap kele jatyrmyz.

Máselen túrkologııa ǵylymynda Qazaqstan qazir úlken ǵalymdarmen eńbekter shyǵardy. Qanshama ýnıversıette bul salada dárister oqylyp zertteýler júrgizilýde. Búkil dúnıejúzinde túrkitaný ortalyǵy bolýǵa laıyq Túrki akademııasy Astanada qurylyp otyr.

Musylmanshylyq, ıaǵnı ıslam máselesine kelsek bul salada Qazaqstanda ǵalym joq desek qatelespeımiz. Nege? О́ıtkeni eshbir ýnıversıette ıslamtaný joq. Tek dintaný bar. Dintaný degende búkil dinderdi zertteısiz de, bir ózi ushań-teniz bolǵan ıslam ǵylymyna jetkilikti kóńil bóle almaı qalasyz. Sol sebepten qazir Qazaqstanda qaptap ketken túrli ıslamdyq aǵymdardyń qaısysy durys, qaısysy burys aq-qarasyn ajyratyp beretin bir ǵalym bolmaı otyr.

Túrkııadan dinı bilim alý qanshalyqty durys dep suralǵan. Buǵan júz paıyz durys dep jaýap beremin. Keńes Odaǵy bizdiń dinı mádenıetimizdi tilimizden ary joıyp jibergeni aqıqat. Qazir sony qalpyna keltirýde úlgi alatyn birden-bir el Túrkııa.

Osy oraıda mynadaı qatelikke urynbaý kerek. Islam dini Arap elderinen shyqty, olaı bolsa, negizgi jerinen alǵan durys dep Arap elderine burylmaý kerek. Sebebi, dinniń talaptaryn ár halyq óziniń ulttyq salt-dástúrlerimen bite qaınastyrady. Keıde qaısysy ulttyq salt-dástúr, qaısysy dinı ǵıbadat ajyrata almaı qalasyz. Sondyqtan búgingi tańda parsylardyń, araptardyń, túrikterdiń din oryndaýlarynda kóptegen aıyrmashylyqtar bar. Bular ǵasyrlar boıyna ornyǵady.

Sondyqtan eger biz Saýd Arabııasyndaǵy dindi úlgi eter bolsaq, qazaq qoǵamyna úılespeıdi. Nege? Sebebi araptar zańdy túrde Islamnyń keı erejelerin ózderiniń ulttyq dástúrlerine qaraı beıimdep alady. Máselen, olar arýaqty kóp syılamaıdy. Sondyqtan beıitterdi joıady. Al túrkiler arýaqqa kóp mán beredi. Sondyqtan olarda beıitter saqtalady ári qurmetteledi. Al, Islam dininde arýaqty syılaýǵa qarsylyq joq. Sondyqtan túrkiler mańyzdy kúnderde, qasıetti kúnderde beıitterge baryp arýaqtar eske alynyp, Quran baǵyshtalady. Bul túriktede osylaı, qazaqta da osylaı. Sondyqtan alǵashqy kezde din ǵylymyn túrikterden alǵan durys. Sodan soń baryp ózimizden ǵalymdar shyǵyp qazaqı musylmanshylyqty odan ári qalyptastyra beredi.

О́zim din ǵalymy emespin. Biraq, ózimshe jeke adam retinde musylmanshylyqtyń sharttaryn oryndap kelemin. Bir oqyrman din talaptaryn qanshalyqty oryndaısyz dep surapty. Qoldan kelgenshe oryndaımyn. Namaz oqımyn. Araq ishpeımin. О́tirik aıtpaýǵa, ár qandaı para alýshylyqqa jolamaýǵa, bireýdiń adal eńbegin urlamaýǵa t.b. tyrysamyn. Din degende tek namaz oqý, saqal-murt qoıý dep qana uqpaý kerek. Din bizge sonymen qatar adaldyq, eńbek súıgishtik, otan súıgishtik, ysyrap etpeýshilik, ata-anaǵa qurmet, jaqsy bala tárbıeleý syndy izgilikterdi de mindetteıdi. Sonda ǵana tolyq musylman bola alasyz. Syrt kóriniste saqal qoıyp odan keıin úsh-tórt qatyn alyp jan rahatyn baǵyp jatýshylyq musylmanshylyq emes. Ol musylmanshylyqty teris paıdalanýshylyq bolyp tabylady. О́ıtkeni paıǵambarymyzdyń bir hadısi “kórshisi ash,ózi toq bolǵan, bizden emes” degen.

Sonymen suraqtardy támámdadyq. Barlyq oqyrmandarǵa jáne «Qamshy» portalyna rahmet aıtamyn.

Ábdiýaqap Qara – Stambýl

Avtordyń jazý máneri saqtaldy

sýret "Halyq sózi" gazetinen alyndy