• USD 431.41

  • EUR 452.94

  • RUB 6.92

  • CNY 63.83

20 Mamyr, 17:42:47
Almaty
+21°

Sanaýly kúnderden keıin tarıh qoınaýyna enetin 2021 jyl álemniń kóptegen elindegideı Qazaqstan úshin de kúrdeli boldy. Pandemııa jaǵdaıynda ótken bul jylda el boıynsha resmı derekke saı 15366 adam koronavırýstan qaıtys boldy. Mamandar Qazaqstandaǵy saıası-qoǵamdyq jaǵdaı demokratııadan alshaqtaǵanyn aıtady. Qymbatshylyq pen mal qyrylýy saldarynan halyq kedeılenip ketti. Reseı tarapynan Qazaqstannyń ishki isine aralasý jıilep, aqparattyq shabýyl kóbeıdi.

Saıası ahýal

Álemdegi demokratııalyq ózgeristerge monıtorıng jasaýmen aınalysatyn Freedom House uıymy Qazaqstandy konsolıtarlyq-avtorıtarlyq rejım retinde sıpattaıdy. Al bedeldi Economist Intelligence Unit zertteý kompanııasy 2020 jylǵy demokratııa ındeksinde Qazaqstandy 167 el ishinde 128-orynǵa jaıǵastyrǵan.

Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy 10 qańtarda ótken májilis pen máslıhat saılaýyna "básekesiz saılaý" dep baǵa berse, Eýroodaq saılaý kezinde "azamattarda tańdaý múmkindigi bolmaǵanyn" málim etti. Saılaý nátıjesiniń ózi 2016 jylǵy nátıjege uqsas boldy. Táýelsiz baqylaýshylardy qýdalaý, olardy saılaý ýcheskelerine kirgizbeı qoıý, hattamalardy bermeý sekildi áreketter tirkeldi. Zań boıynsha, saılaýdan keıin otstavkaǵa ketýge tıis úkimettiń eki múshesi ǵana aýysyp, qalǵany ornyn saqtap qaldy.

 

Saıasattanýshy Muhtar Seńgirbaı Qazaqstan ár saılaý saıyn demokratııadan, halyqpen sanasa otyryp sheshim qabyldaý mehanızmderinen aıyrylyp, avtorıtarlyq rejım nyǵaıyp bara jatqanyn aıtady.

 

Sondaı-aq osy jyly Adam quqyǵyn, saılaý jáne sóz erkindigin baqylaýmen aınalystyn birneshe úkimettik emes uıym qyzmeti salyq organdary tarapynan shektelip, artynsha shekteý toqtatyldy. Sarapshylar tekseristi "saıası astary bar áreket" dep baǵalaıdy.

11 aqpanda Eýropa parlamenti basym kópshilik daýyspen "Qazaqstandaǵy adam quqyqtaryna jónindegi" qarar qabyldady. Onda eldegi azamattyq qoǵam aıasynyń tarylýy, adam quqyqtarynyń buzylýy jáne saılaýdaǵy ádiletsizdikti synalyp, belsendilerdi qýdalaý, saıası tutqyndar, túrmedegi azaptaý, sóz bostandyǵy máselelerine nazar aýdarylǵan.

Qazaqstan bıligi qararǵa baılanysty resmı málimdeme jasap, pikir bildirgen joq. Tek Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginiń baspasóz hatshysy Aıbek Smadııarov "mundaı qararlardy eýropalyq parlament halyqaralyq kún tártibiniń túrli máseleleri boıynsha aıtarlyqtaı turaqty túrde qabyldaıdy" deýmen shekteldi.

Esesine qararda sóz bolyp, beıbit mıtıng týraly prezıdent Toqaev "qoǵam da, memleket te buqaranyń óz ustanymyn bildirýine adekvatty qaraıtyn kezge jetti" degenine qaramastan, beıbit mıtıngterge shyqqan belsendilerdi "Kettlıng" ádisimen saǵattap qorshap júris-turysyn shekteý, ustaý, qamaý, sottaý jalǵasyp keledi. Máselen, Qazaqstanda ekstremıstik dep tanylǵan "Qazaqstannyń demokratııalyq tańdaýy" jáne "Kóshe partııasy" uıymyn qurdy jáne onyń isine aralasty dep sot sheshimimen 4 oppozısııalyq belsendi 5 jylǵa bostandyǵynan aıyrylyp, 9 belsendiniń erkindigi 1 jyldan 2 jylǵa deıin shekteldi. Demokratııalyq partııa bastamashyl tobynyń úsh belsendisi 16 jeltoqsan kúni alańǵa barǵany úshin qazirgi ýaqytta 15-20 táýlik merzimge qamaýda otyr.

Bıyl 2006 jylǵy "Shańyraq" oqıǵasynan keıin 18 jylǵa sottalyp, 15 jyldan astam ýaqyt túrmede otyrǵan, quqyqqorǵaýshylar "saıası tutqyn" qataryna kirgizgen dıssıdent, aqyn, oppozısıoner Aron Atabek "densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty" túrmeden shyǵarylyp, uzamaı aıyqpas dert saldarynan kóz jumdy. Ol óle-ólgenshe Shańyraq oqıǵasy kezinde qaza tapqan polıseıdi órtemegenin, ózine taǵylǵan aıypty moıyndamaıtynyn aıtyp ótti. Tipti densaýlyǵyna baılanysty merziminen buryn bosatýǵa qarsylyq tanytyp, ózin tolyq aqtaýdy talap etken. Aronnyń qazasyna qoǵam qatty qaıǵyrdy. Al bılik tarapynan birde-bir adam kóńil aıtqan joq.

Bıyl 17 adam qaza taýyp, 100-den astam adam jaralanǵan Jańaózen oqıǵasyna 10 jyl toldy. Qoǵamda Jańaózen oqıǵasynyń shyndyǵy ashylmady, oǵan tarıhı baǵa berilmedi, qaqtyǵysqa kináli, oq atýǵa buıryq bergen adamdar zań aldynda jaýap bermedi degen pikir bar.

Halyq kedeılenýi

Sıyr jylynda qymbatshylyqtan halyqtyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıy nasharlap ketti.

2021 jyly kartop, sábiz, et, kúnbaǵys maıy, qant sııaqty azyq-túlik taýarlarynan bastap, elektr energııasy, janar-jaǵarmaı, qurylys materıaldary, páter satyp alý, páter jalǵa alý, kómir baǵasy aıtarlyqtaı qymbattady.

Ulttyq bank ınflıasııa 8,9-8,7 paıyz shamasynda bolǵanyn aıtqanymen, keı salalarda qymbatshylyq eki esege deıin jetti.

Sonyń saldarynan tapqan tabysty tutyný taýarlaryna jumsaý kórsetkishi aldyńǵy jyldarǵa qaraǵanda edáýir kóp. Jyldyq ósim 17,9 paıyzǵa teń. Sáıkesinshe, aqshanyń qunsyzdanýy halyq turmysynyń tómendeýine ákelip soqty.

 

Resmı statıstıkaǵa saı, Qazaqstan halqynyń 4,5 paıyzy (855 myń adam) kedeı turady. Alaıda kedeılik deńgeıin anyqtaýda qoldanylatyn qazaqstandyq tásil kedeılikti tómendetip kórsetýge múmkindik beredi. Kedeılik shegin ólsheıtin álemdik standarttar elde 2 mıllıonnan astam adam kedeı turmys keshetinin kórsetip otyr. Ekonomıst Maqsat Halyq kedeılikti azaıtyp kórsetetin qazaqstandyq tásil álemdik reıtıngte jaqsy kórsetkishke ıe bolýy úshin jasalǵan degen pikirde.

 

Budan bólek bıyl jaýyn-shashynnyń normadan az túsýi, qýańshylyq kesirinen Mańǵystaý, Qyzylorda oblystarynda myńdap mal qyryldy. Á degende jut jaılaǵan aımaqtardaǵy jergilikti bılik pen úkimet ne isterin bilmeı, abdyrap qaldy, maly qyrylǵan sharýany jem-shóppen qamtamasyz etýde dármensizdik tanytty. Osyndaı qıyn kezderde halyq arasynan erikti adamdar shyǵyp, el-elden shóp jınaýyna, jurt bolyp jumylýǵa týraly keldi.

Reseıdiń aqparattyq shabýyly hám Qazaqstan bıliginiń jumsaq jaýaby

Byltyr Reseı memlekettik dýmasy depýtattary Qazaqstanǵa bastaǵan aqparattyq soǵys bıyl da jalǵasyn taýyp, tipti kúsheı tústi. Máselen, "Til maıdany" qozǵalysy belsendileriniń qazaqsha qyzmet kórsetýdi talap etken áreketterine baılanysty Reseıdiń birqatar baspasóz quraldary "Qazaqstanda orys tiline qysym jasalyp otyr" dep aqparat taratty. Uzamaı prezıdent ákimshiligi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev belsendilerdiń áreketin aıyptap, olardyń áreketin "úńgir patrıotızmi" dep atady. Keı saıasattanýshylar Abaev málimdemesin Máskeý bıligine mundaı áreketter Qazaqstan bıligi tarapynan uıymdastyrylyp otyrmaǵanyn uǵyndyrýǵa tyrysqanymen túsindiredi. Artynsha Til maıdany qozǵalysynyń jetekshisi Qýat Ahmetovtyń ústinen bas prokýratýra qylmystyq kodekstiń 174-baby (Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý) boıynsha qylmystyq is qozǵap, belsendi Qazaqstannan ketýge májbúr bolǵan.

Tipti Qazaqstandaǵy orys tiliniń jaǵdaıyna baılanysty prezıdent Q.Toqaevtyń ózi pikir bildirip, dástúrli joldaýy barysynda "orys tiliniń aıryqsha Qazaqstandaǵy mańyzy men orny týralymálimdeme jasady.

Araǵa bir-eki kún salyp Qazaqstan úkimeti men reseılik SBER kompanııasy Qazaqstandaǵy sıfrlandyrýdy júzege asyrý boıynsha memorandýmǵa qol qoıǵany belgili boldy. Onyń aıasynda reseılik kompanııa Qazaqstan úshin elektrondyq qyzmet platformasyn jasaýǵa tıis. Mundaı oqıǵa qoǵamda úlken qarsylyqqa ushyrap, kópshilik muny sıfrlyq egemendikke tóner qaýip retinde baǵalady. Máseleniń basy áli ashyq kúıinde tur.

Taǵy bir basy ashyq, áleýmettik jelide qyzý talqyǵa túsken taqyryp – Qazaqstanda atom elektr stansasyn salý ıdeıasy men qurylysqa Reseı tarapynyń yqylas tanytyp otyrǵany. Kúni keshe ǵana Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Kelimbetov Qazaqstan yqtımaldy atom elektr stansııasy qurylysyna baılanysty kelissóz bastalǵanyn, kelissóz júrgizýshiler arasynda reseılik "Rosatom" korporasııasy baryn aıtty. Qazaqstanda birneshe jyldan beri atom elektr stansııasyn salý ıdeıasy kóterilip keledi. Energetıkter AES qajettiligin energetıkalyq tapshylyqpen túsindiredi. Alaıda qoǵamda AES salýǵa qarsy kóńil-kúı basym. Arys qalasy, Jambyl oblysyndaǵy áskerı qoımalarda bolǵan jarylystan keıin AES salý ıdeıasyna degen teris kózqaras arta túsken. Azamattar arasynda eki jylda eki birdeı joıqyn jarylysqa jol berip qoıǵan úkimettiń áreketine kúmánmen qaraıtyndar kóp.

Al Reseı prezıdenti Vladımır Pýtınniń jýyrda ǵana aıtqan "Qazaqstan orystildi memleket" degeninmen kóp adam lajsyz keliskendeı, sony moıyndaǵandaı bolsa,  qarashada Reseı syrtqy ister mınıstri Sergeı Lavrovtyń Qazaqstanda orystildilerge ksenofobııalyq kózqaras bar ekeni týraly aıtqan málimdemesimen kelispeıtinder az bolmady.

Saıasattanýshy, eks-dıplomat Rasýl Jumaly Qazaqstan tarapyna Reseı jaqtan daýly málimdemelerdiń dúrkin-dúrkin aıtylýy bıliktiń "jumsaqtyq" tanytyp otyrǵanymen baılanysty bolýy múmkin degen pikirde. Sarapshy Qazaqstan Reseı alǵash eldiń ishki isine aralasa bastaǵan 90-ynshy, 2000-ynshy jyldary qatqyl jaýap bergende, bálkim búginde daýly áńgimeler bolmas pa edi dep joramaldaıdy. Ol  Reseı "qaıter eken" dep Qazaqstandy synap otyrǵanyn, osyndaı ulttyq múdde máselesinde buǵyp qalmaý kerektigin aıtady.
Melis Seıdahmetov

Almaty oblysy Kerbulaq aýdany Qyzyljar aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetin bitirgen. 2015-2019 jyldary «Prezıdent jáne Halyq» gazetinde tilshi, shef-redaktor bolyp istegen. 2019 jyldan beri Qamshy portalynda qyzmet atqarady.

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir