Azamattyq qoǵam – saıası úkimetke táýelsiz jumys isteıtin jáne oǵan yqpal jasaýǵa qabiletti áleýmettik qatynastar men ınstıtýttar jıyntyǵy; derbes jeke adamdar men áleýmettik sýbektiler qoǵamdastyǵy.

Azamattyq qoǵam týraly ár túrli kózqarastar, ár túrli baǵdarlar bar. Azamattyq qoǵam úkimet, bılik qurylymdarynan tysqary jatqan áleýmettik baılanysty tanytady. Azamattyq qoǵam asa damyǵan ekonomıkalyq, mádenı, saıası, quqyqtyq qarym-qatynastar bolýyn talap etedi. 

Qazirgi zaman ólshemimen alǵanda azamattyq qoǵamy ilgerilemegen eldiń zaman talabyna, ýaqyt suranysyna saı damýy qıyn. Azat kúnniń altyn qazyǵy asta-tók qazba baılyǵy emes, azamattyq qoǵam qalyptastyrý ekenin túsiner kez keldi. Bul týraly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta óz Joldaýynda «Azamattyq qoǵamǵa qoldaý kórsetip, onyń áleýetin nyǵaıta túsý kerek. Sondaı-aq asa mańyzdy jalpymemlekettik mindetterdi sheshý úshin talqylaý jumystaryna azamattyq qoǵamnyń múmkindikterin keńinen qoldaný qajet», degen bolatyn. Prezıdenttiń bul sózinen halyq pen atqarýshy bıliktiń ortaq múdde oraıynda yqpaldasýynyń, qoǵamdaǵy belsendiligi joǵary adamdardyń zań sheńberinde birlesken is-qımylynyń mańyzdylyǵyn uǵamyz. Sebebi azamattyq qoǵamnyń belsendi bolýy adam kapıtalyn, áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń, demokratııalyq qundylyqtardyń el ıgiligine aınalýynyń negizgi alǵysharttarynyń biri.

Azamattyq qoǵam eshqashan birden ornamaǵan. Biz totalıtarly qoǵamnan na­ryq­tyq qoǵamǵa óttik. Sol kezde aza­mattyq qoǵamnyń damýyna úles qosatyn ınstıtýttardyń jumysy kenjelep qaldy. Azamattyq qoǵamnyń jandanýyna úles qosatyn birden-bir qurylym – úkimettik emes uıymdar. Bizdiń elimizde olar 2000 jyldardan beri qaraı qalyptasa bastady.

Barlyq fýnksııasyn oryndap, tolyq ornady deýge erte, áli de ýaqytty qajet etedi. Jalpy azamattyq qoǵam degenimiz memlekettiń ishki máselelerine azamat­tardyń belsene aralasýy. Kóptegen shetel­de azamattyq qoǵam qalyptasqan, sátti nátıjelerin de kórip júrmiz. Tipti aýyl-aımaqtyń jumysy da halyqqa baılanysty.

Osy oraıda  QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen, «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KEAQ memlekettik granty aıasynda, “Bugin association” qoǵamdyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Shyǵys Qazaqstan oblysynda «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha úkimettik emes uıymdarǵa qoldaý kórsetýge arnalǵan azamattyq ortalyqtardy uıymdastyrý men damytý» jobasy júzege asýda. Joba aıasynda ShQO úkimettik emes uıymdaryn damytý úshin «Azamattyq ortalyq» ashyldy, senim telefony baılanysta, konsýltasııalyq jumystar júrgizilýde.

«Memlekettik áleýmettik tapsyrys jáne Qazaqstannyń ÚEU týraly málimetter bazasy», «Úkimettik emes uıymdardyń jarǵylyq qyzmetin tirkeý, jańartý jáne keńeıtý», «ÚEU kóshbasshylarynyń áleýetin arttyrý;

áleýmettik kásipkerlikti damytý», «Fandraızıng. Halyqaralyq jáne respýblıkalyq granttar konkýrstaryna, ÚEU syılyqtaryna, «Atameken» kishi baǵdarlamasyna qatysý», «ÚEU jumysyna volonterlardy tartý jáne oqytý» taqyryptarynda tótenshe jaǵdaı erejesin saqtaı otyryp semınar, trenıngter uıymdastyryldy.

Búgingi tańda ShQO ÚEU arnalǵan azamattyq ortalyq 150-den astam bastamashyl toptar men ÚEU múshelerine keńes berdi.

Azamattyq ortalyqqa kelip nemese onlaın keńes alyp, azamattyq qoǵamnyń damýyna óz úlesińizdi qosyńyz.

Azamattyq ortalyq ornalasqan meken-jaıy: Semeı qalasy, B.Momyshuly 21. Senim telefonynyń nómeri: +7 708 111 41 96

Senim telefony

Azamattyq ortalyq

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir