• USD 412.55
  • EUR 465.73
  • RUB 5.79
  • CNY 58.91

01 Maýsym, 2020 Áleýmet

Qazaqtar qashan qazaqsha sóıleıdi?

Qamshy.kz

Prezıdent Q.Toqaev ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń jýyrdaǵy otyrysynda memlekettik til máselesinde Eýropa elderiniń tájirıbesine súıenip, til úıretýde negizinen oqý ornyndaǵy jastarǵa kóbirek mán berý kerektigin aıtty. Osy rette Qamshy tilshisi memlekettik tildiń jaı-kúıi, onyń qoldanysyn keńeıtý joldary týraly izdenip kórdi.

Qazaqstanda qansha oqýshy memlekettik tilde oqıdy?

Statıstıka komıtetiniń saıtynda oqytý tili boıynsha jalpy bilim beretin mektepter men olardaǵy oqýshylardyń sany týraly 2008-2018 jyldar aralyǵyn qamtıtyn derekter keldirilgen.

2018 jylǵy málimetke sáıkes, elde barlyǵy 7393 jalpy bilim beretin mektep bar. Onyń ishinde 3797 mektepte oqý qazaq tilinde, 1312 mektepte orys tilinde, 12 mektepte ózbek, 11 mektepte uıǵyr, 1 mektepte tájik tilinde júredi. 5 mektepte oqýshylar ózge tilderge oqytylady. Al aralas mektepterdiń sany – 2255.

On jyl buryn, 2008 jyly Qazaqstanda 5807 mektep bolǵan. Onyń 3836-sy qazaq tilinde, 1885-i orys tilinde, 63-i ózbek, 15-i uıǵyr, 2-eýi tájik, 6-aýy ózge tilderde oqytatyn bilim mekemesi. 2147 mektepte oqý aralas tilde kúndizgi bólimde júrse, 51 mektepte oqý aralas tilde keshki bólimde júrgen.

Jalpy bilim beretin 7393 mektepte 3 mln 186 myń 234 oqýshy bar. Onyń ishinde 1 mln 394 myń 192 oqýshy qazaq tilinde, 395 myń 562 oqýshy orys tilinde, 8608 bala ózbekshe, 6110 bala uıǵyrsha, 534 oqýshy tájik tilinde, 1184 oqýshy basqa tilderde oqytylady. 1 mln 380 myń 44 oqýshy aralas mektepterde bilim alady. Onyń ishinde 691 myń 727 oqýshy qazaq tilinde, 599 myń 775 oqýshy orys tilinde, 74 myń 783 bala ózbek, 9776 bala uıǵyr, 3347 oqýshy tájik, 614 oqýshy aǵylshyn, 22 oqýshy fransýz tilinde oqıdy.

2008 jyly 2 mln 568 myń 085 oqýshy bolǵan. Onyń 1 mln 549 myń 484-i qazaq 918 myń 267-i orys, 80 myńy ózbek, 14 myń 995-i uıǵyr, 3503-i tájik, 1835-i basqa tilderde oqyǵan.

"Qazaq tilin meńgergender 90 paıyzǵa jetti"

Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Til saıasaty komıteti Tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıasynda memlekettik til máselesi boıynsha qol jetkizilgen nátıjeler týraly Qamshy portalyna tómendegideı aqparatty usyndy.

Baǵdarlamanyń nysanaly ındıkatorlarynyń biri – memlekettik tildi meńgergen turǵyndardyń úlesin 2019 jyly 90 paıyzǵa jetkizý bolatyn.

 

Komıtet keltirgen derek boıynsha, 2019 jylǵy áleýmettik zertteý nátıjesi memlekettik tildi meńgergen turǵyndardyń úlesi 90 paıyzdy quraǵanyn kórsetken.

«Alaıda bul qazaqstandyqtardyń 90 paıyzy erkin jazyp, sóıleı alatyn deńgeıge jetti degendi bildirmeıdi. Iаǵnı bul atalǵan zertteý nátıjeleri respýblıka turǵyndarynyń basym kópshiligi memlekettik tildi óz dárejesinde erkin meńgergenin, jaza alatynyn, kásibı leksıkany meńgergenin, qalǵan bóligi erkin sóılegenimen jaza almaıtynyn, al keıbiri tek qana túsindire alatyn deńgeıde ekenin kórsetti» delingen Til saıasaty komıtetiniń resmı jaýabynda.

 

Memlekettik tildi V-1 deńgeıinde (orta deńgeı) meńgergen mektep túlekteriniń úlesi 2019 jylǵy UBT qorytyndysy boıynsha 100 paıyzǵa (132829 túlek) jetken.

"Tildi biletinderdiń sanynan buryn, onyń qoldanylýy mańyzdy"

Qazaqstandaǵy tildik jaǵdaıdy túsindirý máselesi boıynsha eldiń soltústik oblystarynyń turǵyndarymen 180 kezdesý ótkizgen saıasatker, Ult taǵdyry uıymynyń tóraǵasy Dos Kóshim qazaq tilin biletinderdiń sanynan buryn, onyń qoldanylýy mańyzdy ekenin aıtady. «Qazaq tilin halyqtyń 100 paıyzy bilýi múmkin, biraq qoldanbasa odan ne paıda?» degen ol tildi qoldaný úshin oǵan qajettilik týdyrý kerek dep sanaıdy.

– Menińshe, memlekettik til qoldanysyn keńeıtýdiń eki joly bar. 

Alǵashqysy qajettilik jasaý. Iаǵnı adamdardy qazaqsha sóıleýge májbúrleý kerek. Ol úshin aldymen zańda tilge qajettilik týdyratyn baptar bolýy qajet.

 

Bizdiń zańda «qajettiligine qaraı memlekettik tilmen qatar orys tili de qoldanylady» delingen. Bul – qostildilik zańy. Tilimizdiń óli bolyp otyrǵan basty sebepteriniń biri osy.

 

Ekinshi másele, halyqtyń ózi qajettilik jasaıdy.

 

Baltyq jaǵalaýy elderindegideı halyq túgeldeı memlekettik tilde sóıleýi qajet te, tildi bilmeıtinder «aq qarǵa» bolyp qalady. Olar ıa tildi úırenedi, ıa ketedi. Biraq qazaqtar, qazaqtildiler ondaıdy jasaı almaıdy. О́ıtkeni Qazaqstan orystandyrý saıasaty eń ótip ketken respýblıka. Biz ózimizdi Grýzııamen, Latvııamen salystyra almaımyz. Qazaqtar til máselesin olar sııaqty kótere almaıdy. Sondyqtan bar úmitim zań turǵyda qajettilik týdyrýda, – deıdi saıasatker.

«Konstıtýsııadan 7-baptyń 2-tarmaǵyn alyp tastaý kerek»

Memlekettik til týraly zań qabyldaý máselesin aqyn, jazýshylardyń bir toby da kóterip júr. 2017 jyly 26 aqpanda 118 aqyn-jazýshy Qazaqúni portaly arqyly prezıdentke ashyq hat joldady. Onda QR konstıtýsııasynan 7-baptyń 2-tarmaǵyn (Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady) alyp tastaý, Memlekettik til týraly zań qabyldaýdyń qajettiligi týraly aıtylǵan.

Ashyq hatqa qol qoıý áli le jalǵasýda. Búginge deıin oǵan 112 myń 623 adam qol qoıǵan.

Ashyq hat avtorlary konstıtýsııadaǵy 7-baptyń 2-tarmaǵy keńestik kezde qabyldanǵan zańnyń sheńberinen shyǵa almaı qalǵan dep esepteıdi.

«Tilder týraly alǵashqy zań qabyldanǵan 1989 jyly Qazaqstan Keńes Odaǵy quramynan áli shyqpaǵan kezi, «Qazaq Sovettik Sosıalıstik Respýblıkasy» edi. Zańnyń aty da «Qazaq Sovettik Sosıalıstik Respýblıkasynyń Til týraly» Zańy delingen... Ári osy zańdaǵy «Qazaq tili – memlekettik til, orys tili – ultaralyq qatynas tili bolyp tabylady» degen bapty qabyldaý kezinde halyqtyń paıyzdyq salmaǵy qatarlas edi. Iаǵnı qazaqtar 1989 jyly 39,7 paıyz, orystar 37,8 paıyz bolatyn. Sondyqtan ol kezde bul zańdylyq bolyp qabyldandy. Keıin 1995 jyly Konstıtýsııa qabyldarda Qazaqstan Respýblıkasy osy «Qazaq Sovettik Sosıalıstik Respýblıkasynyń Til týraly» Zańyna súıenip, osy keńestik kezeń talaptary sheńberinen  shyǵa almaı,  «Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» degen 7-baptyń 2-tarmaǵyn qabyldap, orys tilin tipti, shekten tys kúsheıtip jiberdi deýge bolady… Keıin de, 1997 jylǵy «QR Til týraly zańymyz» da osy eski súrleýmen, Keńes ımperııasy kezindegi talappen ketti.

Al qazir Táýelsizdikke shırek ǵasyrdan asqanda, qazaqtardyń sany keminde 70 paıyzdan asyp ketkendikten, bul orys tili týraly talap demografııalyq jáne demokratııalyq zańdylyqtarmen óz kúshin joıyp otyr» delingen ashyq hatta.

«Qajettilik bolmaı, qazaq tili eshqashan damymaıdy»

Jazýshy, zeınettegi polıseı Qurmanbaı Espenbetov «qazaq tili qoldanysyn keńeıtýdiń jalǵyz joly – memlekettegi is-qaǵaz óndirisin túgeldeı qazaqshaǵa kóshirý» dep sanaıdy.

– О́mirdiń ózi qajettilikke qaraı damyp otyrady. Alǵashqy adamdar ań aýlaý úshin túrli eńbek quraldaryn oılap tapty. Joldy qysqartý úshin jylqyny qolǵa úıretti, arba jasady. Qarańǵyda otyrmaý úshin elektr shamyn oılaı tapty, taǵysyn taǵy degendeı. Keńes úkimetinde nan taýyp jeý úshin eldiń bári oryssha úırendi. Jappaı sóılep ketpese de, túsinetin, keregin suraı alatyn. Karera jasaǵysy keletinder orysshany ana tilinen artyq úırenip aldy. Elden kem bolmasyn dep, ózderi sekildi tilden qınalmasyn dep balalaryn orys mektepterine berip, endi qazaqsha sóılete almaı júrgeni. Týra osy sekildi qazaq tiline de qajettilik týdyrý kerek.

 

Ol úshin eldegi is-qaǵazdar óndirisin tolyqtaı qazaqshaǵa kóshirý qajet dep esepteımin. Sonda aınaldyrǵan birneshe jylda til máselesi ózinen-ózi-aq sheshiledi.

 

Qosymsha baǵdarlama qabyldap, qyrýar aqsha bólýdiń qajeti bolmaıdy, – deıdi jazýshy.

Qurmanbaı Espenbetov is-qaǵazdardyń qostildiliginen kóptegen qıyndyqtar týyp júrgenin aıtty.

– Meniń quqyqqorǵaý salasynda, áskerı qyzmette isteıtin tanystarym osy is-qaǵazdardyń qostildiliginen ábden mezi bolǵan.

 

Joǵarydaǵylar qazaqsha jazsań, orysshaǵa aýdar, oryssha jazsań, qazaqshaǵa aýdar dep qaǵazbastylyqty qoldan uıymdastyratyn kórinedi.

 

Bulaı basty qatyrmaı, ne qazaqsha, áıtpese tipti oryssha jazaıyq. Áıteýi memlekette bir ǵana til bolýy kerek qoı. Bizdiń jaǵdaıymyzda ol álbette qazaq tili, – deıdi jazýshy.

 

«Qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtý úshin jańa zań jasap shyǵarýdyń qajeti joq»

2017 jyly «Air Astana» kompanııasyna tıesili ushaqta bortseriktiń qazaq tilinde qyzmet kórsetýin talap etip, kompanııany sotqa berip, jeńip shyqqan azamat, túrkolog Oǵyz Doǵan «qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtý úshin jańa zań jasap shyǵarýdyń qajeti joq» dep sanaıdy. Onyń sózinshe, qoldanystaǵy zańdardyń iske asyrylýy qadaǵalansa, másele op-ońaı sheshimin tabady.

– Qazaqstanda memlekettik qyzmetke turarda, keıbir qoǵamdyq jumystarǵa aralasarda qazaq tilin bilýdi mindetteıtin norma bar. Mundaı norma tipti kommersııalyq kompanııalarda da kezdesedi. Máselen, «Air Astana» kompanııasymen bolǵan daýda, qazaqsha biraýyz sóz bilmeıtin bortseriktiń jeke is qujattarynda qazaqsha biletini týraly sertıfıkat baryn kórdim. Iаǵnı biz bar nárseni uqsata almaı otyrmyz.

 

Jumysqa qabyldarda qyzmetkerdiń memlekettik tildi shynymen biletini qadaǵalansa, onda qazaqshaǵa shorqaq azamattar tildi ózi úshin meńgerip alar edi.

 

Sol arqyly til tóńiregindegi kez kelgen túıitkil kún tártibinen túser edi, – deıdi túrkolog.

Oǵyz Doǵan «sýpermarket, dúken, úı kireberisi jáne as máziri sekildi kórneki aqparat jazylatyn barlyq jerge qazaqsha nusqanyń bolýy qoldanystaǵy zań negizinde talap etilse, másele 1 apta ishinde-aq sheshiler edi» degen pikirde.

Túrkolog qazaq tilinde sóılegisi keletin biraq aksenti barlarǵa kúlmeı, kerisinshe olardy qoldap otyrý kerektigin aıtty.

– Halyqty «satqyn», «máńgúrt» dep kemsitýge bolmaıdy. Qazaqsha sóıleıtin azamattardyń aýzynan «satqyndar», «orysquldar» degendi jıi estımin.

 

Bir adamǵa qyryq ret «máńgúrtsiń» dep aıtsa, ol shynymen sondaı bolyp ketedi. Orystildi azamattar arasynda qazaqsha sóılegisi keletindep kóp. Olar sóılegisi kelip jatsa, biz aksenti úshin kúlemiz, mazaq etemiz. Bir depýtat tilin burap qazaqsha sóıleýge tyrysyp edi, bárimiz jatyp kep kúldik. Erteń ol ekinshi ret sóılemeı qoıady ǵoı.

 

Bulaı bolmaıdy. Máseleni ondaı jolmen sheshe almaımyz, – deıdi Oǵyz Doǵan.

Til saıasaty komıtetiniń dereginshe, memlekettik buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy qazaq tilindegi kontenttiń úlesi 2019 jyly 80 paıyzǵa jýyqtap, BAQ-taǵy qazaqtildi kontentke suranys arta túsken.

«Qazaqsha kontent qazaq tiliniń tanymaldylyǵyn arttyrady»

Brıtanııalyq jazýshy Joan Roýlıńniń "Hárrı Potter" jınaǵyn aýdarýǵa resmı ruhsat alyp, serııaǵa kiretin ekinshi kitapty «Hárrı Potter men jasyryn bólme» degen ataýmen shyǵaryp úlgergen «Steppe & WORLD Publishing» baspasynyń jetekshisi Raısa Saıran Qadir «qazaq tilinde kontent jasaýdyń keleshegi zor» dep esepteıdi.

– Bizdiń baspa álemge áıgili Hárrı Potter serııasyn avtordyń resmı ruhsatymen qazaqshaǵa aýdaryp, balalarǵa usyndy. Kitap oqyrman tarapynan joǵary baǵa alyp jatyr. Soǵan qaraǵanda qazaqsha kontent «ólgen» joq dep senimmen aıta alamyz. Ony «tiriltýdiń» múmkindigi óte kóp. Buryn adamdardyń qazaqsha sóılegende birtúrli túsiniksiz sóıleıtinin baıqaıtynmyn. Sóıtsem, olardyń deni oryssha oılap, qazaqsha sóıleıdi eken. Olardyń oılarynyń orysshaǵa beıil bolýy sol tildegi kontentti kóp tutynǵannan ba dep olaımyn. Taǵy bir baıqaǵanym, adam kózqarasyna tutynatyn tildiń yqpaly úlken bolady eken. Máselen, biz Hárrı Potter serııasyn túpnusqadan aýdardyq. Aǵylshyn tilinde bas keıipker aty Hárrı. Bizdikiler ony orys tili arqyly Garrı dep estip úırenip qalǵan. Basynda qabyldaı almaǵandar boldy. Keıin úırendi. Osylaı qazaqsha kontentti kóbeıtsek, til qoldanysy keńeıip, onyń tanymaldylyǵy arta túspek, – deıdi Raısa Saıran Qadir.

Baspa jetekshisi qazaqsha kontent jasaýda turaqtylyq óte mańyzdy ekenin aıtty.

– Qazaqsha jaqsy bastamalar jasap, artynsha ónim halyq arasynda keń taralmaǵandyqtan, tutynýshylardyń azdyǵynan jobany toqtatyp qoıǵan jaǵdaılardy bilem. Al til mártebesin kótergimiz kelse, jumys turaqty júrýge tıis. Qazaqsha bastasa, aqyryna deıin barý kerek. Instagram jelisinde kóptegen blogerler qazaqsha bilgenimen orys tilinde kontent jasaıtynyn baıqap júrmin. Olar kommersııa jaǵyn oılaıtyn shyǵar. Biraq olardyń aýdıtorııasy sol oryssha túsinetin qoldanýshylarmen shektelip qalatyn sııaqty. Olar qazaqsha kontent jasasa, qazaq tildi nemese aýyldyq jerde turatyn kóptegen jańa oqyrmandy jınar edi dep oılaımyn. Taǵy bir mańyzdy nárse, qazaqsha kontent sapaly sondaı-aq túsinikti, tili jeńil bolýy kerek. Til jeńil aıtylyp, jeńil jazylǵan kezde aǵylshynsha aıtqanda «sool» ıaǵnı kúshti tilge, sánge aınalady. Qazaqsha sóılegisi keletinderdiń qazaq tili kúrdeli deıtinin estımin. Biz sol tildiń jeńil bolýyna óz úlesimizdi qosqymyz keledi, – dep atap ótti baspager.

«Biz kúndelikti ómirde qazaq tiliniń paıdasyna tańdaý jasaı bermeımiz»

Prodıýser, júrgizýshi, «Galaktıka saqshylary», «Kek alýshylar 2», «Juldyzdy soǵystar: kúshtiń oıanýy», «Kúresker bir: Juldyzdy soǵystar hıkaıasy» fılmderin qazaqsha dýblıajdaýda rejısser retinde qatysqan Tımýr Balymbetovtyń pikirinshe, qazaq tiliniń mártebesin kóterip, tanymaldylyǵyn arttyrýda ár qazaqstandyqtyń atsalysýy asa mańyzdy.

– Biz kúndelikti ómirde qazaq tiliniń paıdasyna tańdaý jasaı bermeımiz. Ár adam ózinen bastaýy kerek. Bul pafos bolyp estilýi múmkin, biraq shyndyq.

 

Mysaly, kınoǵa barǵanda fılm qazaqsha jáne oryssha nusqada kórsetilip jatsa, biz orysshasyna kiremiz. О́ıtkeni biz fılmdi qazaqsha dýblıajben kórýge úırenbegenbiz.

 

Qazaqshaǵa dýblıajdalǵan fılmder kóp emes, ary ketse jylyna 5 kartına aýdarylatyn shyǵar. Biraq ár kartınada úlken eńbek atqarylyp, keremet jumys jasalady. Al ózimizdiń qazaqtarymyz sony mensinbeıdi, kórmeıdi. О́zimizdiń tilge qatysty jasaıtyn osyndaı alalaýshylyǵymyz qazaq tiliniń damýyna, onyń jastar tiline aınalýyna kedergi keltirip jatyr, – deıdi ol.

Prodıýser «til jandy nárse bolǵandyqtan zaman yńǵaıyna qaraı beıimdelip, jańa sózdermen tolyǵyp otyrýǵa tıis» dep sanaıdy. Onyń aıtýynsha, til jeńil bolǵanda, ári onymen sóılep turǵan adam kez kelgen taqyrypta oıyn erkin jetkize alǵanda qoldanýǵa yńǵaıly bolady.

Tımýr Balymbetov ol úshin qazaq tilinde paıdaly, qyzyqty, zamanaýı, ázilge qurylǵan kontent sany artýy qajettigin atap ótti.

– Qazaqstanda orta, úlken býynǵa arnalǵan ázil-syqaq teatrlary, túrli baǵdarlamalar bar. Al jastarǵa «KVN» men onyń aınalasyndaǵy bir-eki joba bar, sonymen bitedi.

 

Al jastardyń bári ınternette. Olarǵa arnalǵan kontent shuǵyl shyǵýy kerek. Jáne bolyp jatqan aktýal máselelerge jaýap berýi qajet.

 

Qazaqsha kontent az bolǵandyqtan, ol jerdegi básekelestik te tómen ekenin aıta ketken jón bolar. Bunyń bir jaqsy jaǵy, sapaly, qyzyqty kontent shyqsa, oqyrmanyn jyldam tabady. Ári sol salanyń eń myqty mamany bolýǵa múmkindik mol. Al kontent taqyryby áralýan bolǵany durys. Bizde youtube-ta «Qalaýlym», saıası ósek-aıańdar, túrli daý-damaılar trendtte turady. «Qoǵamymyz anany qabyldamaıdy», «mynany kórmeıdi» dep sógip úırenip qalǵanbyz. Biraq usynatynymyz da joq. Sondyqtan tek qana shoý-bıznes emes, áleýmettik, mádenı taqyryptardy da, ǵylym taqyrybyn da qatar damytýymyz kerek. Osy arqyly ózińdi mazalaǵan suraqqa qazaqsha jaýap tabýǵa jol ashylady. Bul kerek nárseni qazaqsha kontentten izdeý ádetin qalyptastyrady. Al bul óte mańyzdy, – deıdi prodıýser.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir