«Qorqyttyń kóri» bárimiz baratyn jer

Osydan buryn ózge teatrlardyń sahnasynan kórgemin. Unatqanymyz, unatpaǵanymyz bar kóńil ala-qula... Bul joly da qalaı bolar eken, degen kúdigi aralas suraýly kúımen M. Áýezov atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq drama teatryna kelip edik. Kóreıik degenimiz – memlekettik syılyqtyń laýreaty Iran-Ǵaıyptyń «Qorqyttyń kóri».

Teatrdyń aldynan pesanyń avtory (ańyz dastannyń), aqyn aǵany jolyqtyrdyq. «Buryn da tamashalap edik, taǵy da jańalyq izdep janǵa azyq bolar ma ?»- dep kelgenimizdi aıttyq. Iran aǵa kóńildi ári senimdi. «Shyǵarma bireý bolǵanymen rejısseri bólek, bul qoıylym oılaryńnan shyǵar degen oıdamyn»- degendi bizge týrasynan jetkizdi. Qanekı kórelik, nashar qoıylym degenniń ózinen oı túıip kóńilińe álde bir kúıler qonady. Múmkin oqıǵasy, múmkin mýzykasy, múmkin álde bir ártistiń oınaǵany áser etedi... Endeshe san salaly jumystyń, túrli ónerdiń toǵysýynan qorytylǵan teatr óneriniń beıtarap qaldyrýy múmkin emes.

Zalǵa kirgende kózimizge birden túskeni kıno ekrany sekildi bozamyq úlken kvadrat ramka. Jerde qorǵan sekildi tórtburysh qorshaýdyń qyrynda aq kıimdi adamdar qatar tizilip jatyr. Odan joǵary ne jerde emes, ne kókte emes qaıyq formaly sharbaq tabytta bir adam jatyr. Sahna alakóleńke, adamdar qımylsyz qalqyǵan tabyt qana bolar-bolmas yrǵalady.

Qońyraý shalynyp spektakl bastaldy. Mýzyka únimen birge qorshaýda jaǵalaı jatqan jansyz denelerge jan bitip qozǵala bastaıdy. Bı yrǵaǵynda, alýan dybystardyń toǵysýy qosylyp sahna kádimgideı ábigerge túsip ol kúı kórermenge de áser etip endi ne bolar eken dep eleńdete alǵa umsyndyrady. Osylaısha aspaqta asylyp turǵan qybyrsyz deneni birtindep túsirip alady da, tabyt-qaıyqty aýdara silkip, ishindegi deneni domalatyp shyǵaryp tiriltip alady. Ol adamdardyń aqyl-oı sanasynan bıikte turǵan Qorqyt abyz bolyp jandana bastaıdy... Kóz aldymyzda belgili akter, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, ótken dáýirlerdi eske  túsiretindeı kelbetimen Dýlyǵa Aqmolda  paıda bolady. Spektaklde kınonyń elementteri qoldanylypty. Bergi kvadrat ekran jáne arǵy túkpirde úlken jazyq ekran qatar paıdalanylǵan. Basynda, ortasynda, sońynda úsh márte dramatýrg Iran-Ǵaıyp kórinedi. Alǵashynda Almatydaǵy Abaı kóshesimen jedel járdem kele jatady, shuǵyl qutqarý bólimine  túsken qalamger monology, orta tusynda qoljazbalary qolynan túsip  shashylǵan jazýshy, sońynda aqıqatty tanyp, Haqty zikir etip minájat jasap júrek sózin aqtarǵan aqyn beınesi Qorqyt týraly ańyz dastanmen qatar órbıdi. Bir qarasań on úsh ǵasyr burynǵy oqıǵa, Endi bir qarasań búgingi qoǵam, zamany bólek bolsa da  zańy bir, pendesi bólek bolsa da aqıqaty bir adamzat qoǵamy. Aıtaıyn degenim; Rejısserdiń kóp izdengeni, oı tereńdigine barynsha súńgigeni baıqalady. Qoıylym KSRO memlekettik, Lıtva ulttyq syılyǵynyń laýreaty, professor Ionas Vaıtkýstyń qolynan shyqqan. Biz kóp jaǵdaıda realıstik baǵyttaǵy qoıylymdardyń izine túsip alyp naqty nárselerdi izdeımiz. Al mynaý qoıylymda bir kórgende túsinbeı qalatyndaı kúńgirt nárseler boı kórsetedi. Modernıstik jańalyqtarǵa qadam qoıǵan jumbaqty jaǵdaıda aıtylatyn teatrdyń dybyssyz «tili» bar. Ony kózińmen kórip kóńilińmen oqısyń, aıtylmaǵan áńgimeni estısiń, qoıylmaǵan dúnıeni kóresiń... Aıtalyq bıleýshi  Bek-Qahannyń (Rólde QR eńbek sińirgen qaıratkeri B.Qaptaǵaı ) tirilýi, qaratobyr qarashalarǵa ámirin júrgizýi tirilgendegi músini óli kezindegi músininende asqaqtap, aıbyndanyp ondaǵan ese úlkeıip ketýi ekran arqyly kóshirilip, ósirilip kórsetiledi. Ony kórip turyp kóp suraqtar týyndaıdy, al onyń jaýabyn Qorqyttyń kúńirengen zarynan tabasyń. Osynyń bári rejısser men dramatýrgtyń birikken «odaǵy» arqyly sheshilgenin kórýge bolady. Keıde pesa basqa, qoıylym basqa bolyp shyǵatynyn jaqsy bilemiz. Bul arada birlik, kelisim jáne qulshynyp jumyla jasaǵan jumystyń nátıjesin kórgendeı bolasyń. Qoıylym árkimge ártúrli yqpal etedi, al maǵan bir ystyq pen bir sýyq birinen soń biri almasyp otyrǵandaı áser etti. Aıtalyq Qorqyt tirilip soıleı bastaǵandaǵy Qudaıǵa ún qatýy, aýyr-aýyr sózderdi birinen soń birin óleńdete, ekpindete aıtýy janymdy túrshiktirip  oryndyqqa nyqtap shegeleı túskendeı boldy. «Nege bulaı, estımisiń Qudaı?» - degende kádimgideı qorqa bastadym. Sóıtsek, aqıqatty tanymaǵan, aq pen qarany ajyrata almaǵan pende ne aıtpaıdy. Kálımasy joq aýyzdan ne shyqpaıdy... Bul jaǵdaı Ajal-Janalǵysh qyzyl qanat Ázireıil (rólde Sh.Janysbekova men L.Qaldybekova) jerge túsip Qorqytpen betpe-bet kelgennen keıin baryp ózgere bastaıdy. Aradaǵy aýyr dıalogtar men arbasýlardan soń Qorqyttyń jan áleminde, kózqarasynda túbirinen qoparylystar paıda bolady. Árıne birden emes, birtindep... Tipti Allanyń ámirimen muǵjıza kórsetilip  bıleýshi Bek-Qahan tirilgen soń baryp Qorqyt qobaljı bastaıdy.

Qaraqoja – Oǵyz – Ata Qorqyttyń ákesi (rólde B.Turys), Qamqa-Qypshaq Ana Qorqyttyń sheshesi (rólde K.Shaıahmetova). Rápil Qorqyttyń dosy (rólde N.Ábilov) Nıke-Qorqyttyń kóńildesi  (rólde S.Qulymbetova). Saryn Arý        - Qorqyttyń áıeli (rólde M.Kelgenbaı) sekildi osy bes keıipkerdiń aldyńǵy tórteýinen Qorqyttyń arasha surap janyn berýin ótinetin kezi bar. Sol kezdegi Ázireıil perishteniń olardan Qorqyt úshin jan berýge qalaı ekenin suraıtyn kezi birden birge óte kele Qorqyttyń kózin ashady. Ákesi, sheshesi, dosy, kóńildesi jandaryn bermeıdi. Tek áıeli, Qudaı qosqan qosaǵy ǵana janyn berýge rıza ekenin aıtady. Osy oqıǵalardyń bolatyn tusy: ári aıanyshty, ári  kúlkili bolyp ómirge barynsha úńildire túsedi. Aqyry aıaǵynda  tóte kelgen ajal Qorqyttyń ózine tıesili bolyp baǵyttalǵanda baryp aqıqattyń shymyldyǵy ashylyp shyndyq saltanat qurady.

Negizi Quran aqıqatyna qulaq túrsek Allanyń qyzmetkerleri perishtelerdiń jynysy bolmaıdy. Ol áıel de, erkek te emes. Bul shyǵarmada Qorqytqa Qyzylqanat Ázireıil áıel beınesinde kórinedi jáne bireý emes ekeý. Biz buny kórkem shyǵarmanyń obrazdy ashýdaǵy tásili dep túıdik. Al endi spektkldegi óreskel tompaq másele Allanyń beınesin úlken ekrannan elestetýi! Dál osy tusta únin jetkizse nemese perishte Ázireıildiń aýzynan Allanyń ámirin  aıtqyzsa da bolar edi aý!- degen oı bas kóteredi. Qudiretti Hıkmet ıesi Allanyń  (qoıylymda kóbinde Táńir dep aýyzǵa alynady) beınesi, túr-túsi, sóıleý tili sýrettelmeýge tıis. Ol – Nur. Ol – Ýahı arqyly ámirin júrgizetin teńdessiz kúsh. Adamdyq sanamen bir násrsege uqsatý úlken kúná  bolar edi.

Qoıylymdaǵy negizgi maqsat uly Jartýshyny taný – taýhıt dep aıtar bolsaq, ol sátti oryndalǵan. Iаǵnı shyǵarmanyń ózeginde, qoıylymnyń ón boıynda rýhanı bıiktik, adamzattyq taqyryp bar. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) negizgi mıssııasy bolǵan Allany moıyndatý máselesi óz degenine jetedi. Osylaısha rýhanı birtutastyqqa qyzmet etedi.

Búkil shyǵys órkenıetiniń irge tasyn qalaýshylardyń eń aıtýly tulǵasy, kúlli Azııa mádenıetiniń qaınar bastaý kózi,  Alty Alash óneriniń ańyz arysy, Qazaq halqynyń kúı atasy, qasıetti de ótimdi rýhanı uǵym bolǵan Qorqyttyń jalǵyz ǵana Táńir-Qudaıdy moıyndaýy ǵajaıyp nárse. Qorqytpen birge onyń artyndaǵy  aq kıimdi, qara kıimdi qanshalaǵan halyqtyń ilesip Allaǵa sájde jasaýy súıinerlik oqıǵa. Naǵyz sımvoldyq eńbek. Qazaq degen ulttyń týra jolǵa túsýin Qorqyttan bastaýdyń ózi kórkem ádebıttegi, kıeli sahna ónerindegi tóńkeris! Naǵyz ómirge adamdyq qundylyqqa degen aıaq alys dep qabyldaǵan abzal! Táýelsizdik jemisiniń shyǵarmashylyqtaǵy jaryq álemge kelýi!

«Bul án burynǵy ánnen ózgerek» degendeı bul Qorqyt burynǵa Qorqyttardan ózgeshe boldy. Osylaısha basyndaǵy kúdigimiz seıilip, sergip shyqtyq. Shegelep aıtar áńgimege keler bolsaq; dramatýrgtyń jan dúnıesindegi jańalyqtary men tanym máselesi onyń shyǵarmasy «Qorqyttyń kórinen» anyq kórindi. Sonaý Lıtva elinen kelip qoıǵan rejısserdiń spektakli óz boıaýymen, ózindik stıl  qoltańbasymen aıshyqtalyp otyr.

Biz kórgen kúngi rólderdi somdaǵan ártisterge de ópke bolǵan joq. Ásirese qyryq jasynda álemnen ótse de artyna óshpes iz tastap aqıqat pen ańyz qaldyrǵan Qorqytty oınaǵan Dýlyǵa Aqmolda baryn saldy. Tarıhı abyz, astarly fılosofııalyq keıipkerdi Dýlyǵa barynsha asha tústi. Oǵyz-Atany oınap shyqqan Bekjan Turysqa keler bolsaq, qysqa ǵana bir sáttik kórinistiń ózinde esten ketpesteı obrazdy tizerlegen qaltyraǵan qalpymen sanamyzdyń ekranyna badyraıyp jazyp jiberdi. О́mir degen – ótkinshi, pendeler qonaq. Jarq etken naızaǵaıdyń jarqylyndaı ótesiń de ketesiń... Endeshe bul qoıylym qalaı jasap, qalaı ólý máselesin jadyńa salady. Musa Paıǵambar zamanyndaǵy perǵaýynnan beri qanshama ózin «Qudaımyn» degen menmensigen kóp «qudaılar» ótti... Sonyń bári jalǵan Qudaı edi. Al, shyn Qudaı bireý, ol – Alla. Bizdiń Táńir dep júrgenimiz sol! Aıta bersek Qorqyt Qudaı da emes, paıǵambar da emes – pende. Alaıda Qorqyttyń parasattylyǵy, abyzdyǵy – onyń bir qudaıdyń aldynda tize búgip tásilim bolyp ımanymen máńgilik mekenine qaıtqany. «Qorqyttyń kóri» týýdyń qandaı shyn ekenin aıtsa, ólýdiń de sondaı shyn ekenin kóldeneń tartady. Jıyrma tórt jyldyq  táýelsiz elimizdiń sahna ónerindegi júıeli ári tereńge tartqan batyl qadamy mine osy qoıylymnan qylań beredi. Alla qalasa Azamat Satypaldynyń Qorqytyn da kórsem degen oımen teatrǵa taǵy da kelýge nıet etip qaıttyq. Tánimizdiń kirin ketirýge monshaǵa barsaq, janymyzdyń kirin ketirip rýhanı tazaryp qaıtý úshin «Qorqyttyń kórin» kórý kerek degen baılamǵa keldik.

Daýletbek Baıtursynuly

aqyn, QJO-nyń múshesi.

Túrki dúnıesi aqyndary jyr múshaırasynyń júldegeri.